Postkasti potsatas kutse teaduskogude konverentsile ja miks mitte? Põnev ala ju, olgu tegu mis valdkonna teaduskogudega tahes!? Siinsed pildid on aga mitte niivõrd konverentsi esinejatest, ettekannetest ehk teaduslikust poolest, vaid pigem teemal MINU PÄEV TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMIS. Söögipausidest suitsupausideni ja lumistest vaadetest rääkimata. Sest las kaadrid n.ö. jooksevadki sedamoodi nagu ma päeva veetsin. Konverentsist tehakse ka videokokkuvõte, seega ma päris iga hetk iga sõna kuulamas ei olnudki, nautisingi kogu olemist, kõike siis, mis selle hulka kuulus.
Osalt oli põhjuseks seegi, et see muuseum mul nägemata ja kui juba siin olla, siis tuleb tunnetada ka selle olemust, sest on ju kõik omavahel seotud. Muuseum on Tartu Ülikooli oma ja enamus teadlasi ning teadustöid ka vast selle ülikooliga seotud. Elu jooksul üksjagu ette sattunud ju lugemist, olgu siis Eesti Looduses vm ja kohtumisigi teadlastega. Teadlased igati austust väärt, nagu ka nende tehtu ja see ongi meie elu, ajalugu, esivanemad.
Saal oli hubane, pakasega seonduvalt veidi jahedavõitu, aga see ei seganud kuidagi. Piltide juurde ma eraldi esinejaid kirja siin panema ei hakka, vältimaks muuhulgas ka eksimusi. Esimesel pildil siis aga Juhan Hellerma.
Ajalugu igal sammul ja igas nurgas. Alati ju huvitav ka selliseid pisiasju märgata.
Suitsupausile minnes oli aga kõik nii ilus, et võinuks pildistama jäädagi. Vaimust vaesed on need, kes kesklinnu täis ehitavad...
Väga rahul muidugi, et muuseum nähtud ja sisemus ka ju väga stiilselt remonditud ning kujundatud.
Tänud lõuna ja kohvipausidel pakutu eest!
Tore oli muidugi ka mitme tuttavaga kohtuda. Paremal Tõnu Pani, kellega kohtusin juba teist korda tänu seenegrupile.
Sinise laua taga paremal Tartu vaim? Või hoopis Toomkiriku kummitus?
Väga huvitav näide, kuidas veenduda maakera pöörlemises. Lameda maa teoreetikud muidugi eitavad ka seda, aga nad ei teagi, et maakera ongi tegelikult veidike lapik!
Igatahes tegu igati huvitava muuseumiga nii et tasub külastada küll. Eriti sajamuuseumi aastapiletiga, sest see vist ka siin kehtiv
Paar korda astusin läbi ka muuseumipoest. Juba seepärast, et sai osta "kuldmünte", aga ostsin muidugi muudki head-paremat-huvitavat.
Toomas Kukk rääkis herbaariumitest. Üldse on see üks huvitavamaid osasid ekspeditsioonides läbi aegade, kogutui ju nii taimi kui joonistati neid. Küllap paljud teistki sellest omal ajal reisiraamatutest lugenud.
Suur rõõm oli kohtuda ka endise LUS-i esimehega. Tõnu Viik keskel (talle väga sobiva habemega).
Nii nagu päeval, oli väljas ilus ka tulede valgel.
Päeva lõpus tunnustati ka tegijaid.
Ja nii see igati tore päev Toomkirikus lõppes. Kui saan lingi päeva videokokkuvõttest, lisan ka selle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar