Vana-Kalamaja tänava praaznik 1.

Üks etapp on igal juhul läbi saanud ja niivõrd tuntud ning paljude arusaamu mõjutanud etapp. Sest on ju ca poolteist aastat võetud nii kuis jaksati nii selle remondi, bussiliikluse, ratturite, mõistlikkuse ja mõistmatuse ning muu kallal. Kindlasti ei tohi öelda, et see kõik asjatu oli, sest isegi sõkaldes sorimine terade otsimise eesmärgil toob kasu!

Ja eks eristada tuleb ka kriitikat lahmimisest ning tigedusest, mis suunatud kellegi või millegi vastu. Üks kõige olulisemaid asju on muidugi keskkond, seda nii elukeskkonna ja miljöö mõttes kui muidugi ka looduskeskkonna ehk selle hoiuga. Minu suurim kriitika oli just sellega seotud ja 100% PÕHJENDATULT! Aga selles postituses jätan siiski kriitika kõrvale, keda huvitab saab vaadata varasemaid postitusi või küsida.

Läksin vaatama veidi enne kella 17, et jõuaks varakult vaateplatvormini tänava lõpus. Või alguses, kuidas võtta. Igatahes pidi sealt hakkama rongkäik, mis siis mingil hetkel kuulutati jalutuskäik ja keskväljakul kõneleja suu läbi muutus taas rongkäiguks. Muide, ütlesin ka helitehnikule, et jumala eest, püüdku täna muusikat lasta. Mitte tümakat. Aga nagu aru saada ongi, siis helitehnikute jaoks on see jutt nagu heebrea keel...
Kui esines Suured Tüdrukud, siis oli asi siiski veidi parem kui Telliskivi tümakate aigu, aga mitte oluliselt. Siiski sai muusikast ka aimu, aga tervislik see polnud...

Et ma olin nii varajane, siis ma sain pildistada ESIMESI! Mitte vist ametlikult, aga mängime nii, et on nii nagu ütlen. Esimene, kes sai harjutada köielkõndi! Tubli!

Kes aga kohal ei olnud, saab nüüd siin koos minuga tänava mitu korda läbi käia. Kui rääkida siin teest kui tasapinnast, siis ilus on see igatahes, visuaalselt. Erinev kattematerjal annab edasi rohkemat, nagu juba öeldi, et tegu 50 halli varjundiga. Seksikas seega? Nali naljaks, on ilus ja on hea jalutada.

Veel üks esimene. Esimene, kes oma ratta hoidja külge kinnitas. Mainin küll ära, et tõepoolest tundub ratas olema üsnagi lähedal sõiduteele. Aga see võib olla ka puhas visuaalne petekas.

Muidugi on minu piltide põhiampluaa VAADE. Mida detailirohkem, seda enim mulle meeldib. Postid ei ole küll minu kui looushoidja lemmikud. Kuid värvid, detailid, varjud, loodus igas mõttes on minu jaoks see, mis moodustab linnamiljöö pildi. Ja et ka väga palju maju on renoveeritud, nende vahele satub vaid väga üksikuid sobimatuid ning kolemaju, siis on Kalamaja üks fotogeenilisemaid asumeid.

Ja inimesi juba liikus. Mitte veel palju, aga siiski ja tuntavalt oldi rahul. Postimees üllitas küll artikli, et "kalamajalased andsid tänavale hävitava hinnangu", kuid selle peale saab vaid soovitada sellistele "ajakirjanikele" - JOOKSKE VASTU POSTI PEAGA, KAS TEATE! Hävitavaid ja lausa mürgiseid hinnanguid annavad siin ikka needsamad räuskajad, kes ei kannata, et ratturid ja jalakäijad muutuvad mingil moel tähtsamateks. Inimesed muutuvad. Autodega tasub tõesti mõtlema hakata, kas, kuidas ja kui palju seda siin elades näiteks vaja ongi. Halb tööle sõita? Vaadake, kuigi paari suure apsakaga, alustas linn liinivõrgu paremaks muutmist. Just nii, nagu mina aastaid rääkinud olen. Et mul on alati õigus (välja arvatud siis kui mul ei ole õigus, aga seda peaaegu ei juhtugi), siis on lootust, et rohkem bussiliine pikendatakse ka Kalamajja. Mida rohkem inimesi kasvõi vahel auto koju jätab, seda VÄHEM AVASTAVAD NAD ENNAST UMMIKUTEST.
Küll mainin ära, et ma ei eita, nagu poleks tehtus vigu ja eriti suurte autodega ei tekiks probleeme. Kindlasti tekib.

Vägagi omapärased!

Esimene eksinu! Abivalmis inimesed aga selgitasid kohe, et nüüd tuleb ots ringi pöörata ja .... jehhat!

Palju oli muidugi ka lapsi ratastel ja seda vaid tore vaadata.

Küll aga ei olnud näha ühtegi autojuhti siisnsel liiklus(märkid)e koolitusel? Kindlasti vajaks nii mõnigi tublisti õppetunde! Nali siiski, ei viita kellelegi.

Muidugi peab ka kõige pisematele ikka ja jälle näitama, kus on sõidutee ja kus rattaga ohutum sõita. Autode jaoks kiirus siin küll 20 km/h (ma ei teagi, kas kogu tänaval), aga ohud jäävad alati. Kuigi vähemalt täna tundus küll, et saavad autojuhid ja ratturid üksteisega läbi. Üks autojuht küll filmis ühe käega, külla tahtis Eh-Dunõ või mingil lehel üles panna, et saaks jälle kiruda...

Vaatama tuldi kaugemaltki. Kõigepealt Suva poest läbi, olemus kärtsumaks ja siis nautima. Edumeelne mõte!

Veel eile oli siin muda, tublid töömehed! Muidugi peab mainima ka ära, et ilm muutus praazniku ehk peo jaoks väga ilusaks. Ja eks alati ole hele nagu valge ilus silmale.

Orkester juba kogunes.

Muidugi ei jätnud ma Kõlvartit ja Sveti õnnitlemata. Võin küll olla Kalamaja suurim kriitik (kui mitte Liivimaa), aga ütlesin, et kõva 4+ on hindeks igal juhul! Ja see on minu poolt ikka väga kõva sõna, kui nii kõrge hinde annan! Võib olla poleks plussi lisanudki, aga see kõlab paremini kui 5- ja kasvõi tänanegi jalutuskäik ilusa ilmaga peaaegu valmis tänaval tekitas tunde, et see pluss on igati õigustatud!
See aga ei tähenda, et kriitika oleks surnud. Valgustuspostid võiks siin tänaval kasvõi kullast olla, aga vaja neid poleks üldse. Ja veekraanid, vähemalt 4 tükki, peab linn siin tagama. Nagu ka Balti jaama taguses "pargis".

Muidugi ei puudunud praaznikult Kalamaja Muuseum ega Teoteater!

Esimene kastiratas uuendatud tänaval. (Mängult siis fikseeritud erinevad "esimesed" siin tänaval. Isegi orkester oli esimene, linnapea samuti... Nali naljaks, aga nii tore ju mõelda, et oledki esimene?

Ja jalutuskäik orkestri saatel või eestvedamisel läkski lahti. Teel liitus aina rohkem inimesi ning igalt poolt muidugi ka lehvitati, pildistati, filmiti. Muide, ei hakanud ühtegi inimest silma nende hulgast, kes "andsid tänavale hävitava hinnangu"! Või olid kõik naeratused ja rõõm petlikud, käed rusikas? Haha, nali naljaks, aga rahulolevaid inimesi oli tore näha. Ilus tänav, ilusad inimesed?
Kuigi mine sa tea, kuna autosid täna veel peaaegu ei sõitnud, siis ehk ilmuvad nood inimesed siia hiljem?

Lippasin (lippamine minu puhul tähendas küll veidi muud, kui sõna tähendab) vahepeal ette, et osalejaid ikka mitu korda öpildistada. Loodan, et ma ise pildile ei jäänud, keel vestil...

Kui nii võib öelda, siis see on esimene uuendatud tänava uuendatud uks! Ülimalt ilus muidugi ja tõendab, kui palju võib üksainus detail majadele või ükskõik millele juurde anda!

Kerge kosutus muidugi vajalik ja burger oli väga maitsev ning mahlane. Kugistasin selle alla, sest eks laval ja igal pool ju toimub midagi, seega vaja pildistamiseks valmis olla.

VALGUSTID!

Kalamaja saab ka mõningad stiilsed valgustid ja üks pidi olema n.ö. "üle, seega küsiti, kes tahab seda, see ka saab!? Noo, vaatame, mainisin hiljem Manuela Pihlalpile, et kuna valgustus sel tänaval läks kordi kallimaks kui vaja ja selle kompenseerimiseks saab kalalambi asukohaks olla vaid üks maja! Ma tahan näha, kas on õiglust maa peal või mitte nagu Jorh Aadniel Kiir ütles. Muidu põrutan linna(valitsusse)....

Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis kui Tallinna sümbol on vanatooma lamp, siis äkki suudabki mõni ettevõtlik leiutaja disainida kalavalgustid, mis sobiks majadele kõnniteede valgustuseks? Kindlasti ei saa need olema ligilähedaltki nii kallid, robakad ja mõttetud, kui siiamaani meil AUTODE jaoks paigaldatakse. Autodel on tuled olemas, mittekalakujulised ja neist piisab. Eriti ju kiirused on väikesed? See ei välista muidugi, et vastu poste ei sõideta, sest kui postid olemas, siis ka sõidetakse. Aga on seda jama vaja?

Vahepeal läksin aga koju "akusid laadima". Kalamaja on ju ikkagi enamusele eelkõige just nimelt KODU, olgu see kasvõi tilluke! Ning kodu tähendab ka lapsi ja lapsevankreid ning usutavasti on ka nende jaoks liikumine tulevikus siin aina ilusam!

Suured Tüdrukud lasid headel lauludel kõlada, aga kuna see ikkagi rinnakorvi põntsuma pani, siis kuulasin veidi ja läksin veel kord Vana-Kalamaja tänavat pidi jalutama. Kuulajaid oligi muidugi palju ja aina lisandus, nii et praaznik jätkus rõõmsal meelel.

Ega siinsed kohvikud polegi vist nii palju külastajaid näinud ja pole kahtlustki, et veel tänavugi saavad paljud "väikest kompensatsiooni" remondiaegsete ebamugavuste ja väikese käibe eest! Oh, mõni KALAtoitude kohvik võiks siia tekkida?

"Rõdul" on alati parimad vaatekohad.

Kuigi autosid väga ei sõitnud, siis jalakäijad ometi käisid üsna kenasti kõnniteedel. Kuigi ürituste ajal kindlasti ei saagi seda 100% eeldada. Ratturid veel aga väga ei mõelnud, saalisin nii, kuidas lusti oli ja eks ruumi jätkuski kõigile. Mõnes mõttes tõepoolest paradiislik elupiirkond, kui nii saakski olla.

Siin muidugi tavapäraselt üsna rahvarohke, aga ikkagi täna vist veel rohkem inimesi puhkamas?

Kui muidu oli ka armsaid kutsusid palju, siis see nunnu toidurobot jäi küll vist täna sihtkohta hiljaks?

Kõrvaltänavad olid aga sisuliselt inimtühjad. Vaid mõttetud posti segasid täiuslikumalt ilusat pilti saamast.

Kui olnuks kopikaid, võinuks ka helistama minna. Lähemal selgus siiski, et varastatud polnud mitte ainult telefoni toru, nagu sovetiajal vahel kombeks oli, vaid kogu telefon. Tegelikkuses muidugi keegi siiski ei varastanud....

Ja siingi saab köielronimist harjutada, väga tore!

Lahutamatu osa Kalamajast - Kalma saun.

Viimaste lugude ajaks olid Suured Tüdrukud rahva juba ka tantsima pannud!

Ma väga suur kontsertidel käija ei ole, Anne Veskit olen pildistanud 20+ aastat tagasi ja nüüd siis taas. Muidugi on tegu puhta legendiga ja teda kuulata on alati puhas nauding! Isegi tümpsu polnud nii, et see mõjutanuks enesetunnet, ikka laulud olid need, mis ülihea ja ka nostalgilise tunde tekitasid! Ja loomulikult ei piirdunud ma ühe-kahe pildiga.

Imestada polnud põhjust ka selle üle, et kuulajaid ilusal õhtul veel rohkem kohale tulnud. Ning loomulik seegi, et heast publikustki rohkem pilte tegin. Seda enam, et võib ju olla rohkemgi inimesi, kellest ka rohkem kui ühe pildi teeks.