pühapäev, 17. september 2023

Seenelaager. Rannametsa.

 

 
Päeva teises pooles oli lühike retk ka Rannametsas.
 
 
Selline maastik nõuab minu mootorilt aga liiga palju ja seega oligi hea, et retk oli lühike. Väiksemgi ülekoormus tõmbab hinge kinni nagu osa silindreid ei töötaks... Tegelikult aga muidugi imeilusad metsad, just jalutamiseks parimad. 


 
1. 
 
Ja kuigi siin kohtumisi seentega vähem, lisan igaks juhuks numbrid - kellel võimalus ja aega, saab kommentaarides liikide nimesid kirjutada.






 
2. Vist lambatatik.


 
3. Vist kilpsamblik.
 
Üldse ma püüan võimalikult vähe oma arvamusi kirja panna, aga kui tahetakse näha, kui puusse võib panna, siis võin ka rohkemate juurde kirja panna. Aga parem on seda mitte tahta, sest kõige vähem ma sooviks ka ise eksitada!






 
4. 
 
Leidsime ka kuulsaima immigrandi - männi-kuldpooriku, kes jõudsalt Eestimaad vallutab!

 
5. 


 
6. 

 
See siis vist on liivtatik.



 
Siin käisid mükoloogid, mina nende sabas ehk jälgedes. Huvitav, kuidas saab enda jälgi pildistada? Lihtsalt, astud sammukese tagasi ja ongi lähiminevik otse jalge ees!



 
7. 


 
8. 
 
Hm, verev või verkjas vöödik?

 
9. 







 
10. 

 
11. 

 
 
12. 




 
13. 





 
14. 



 
15. 


 
16. 















 
17. 
 

 
18. 




 
Leia pildilt kiil. Veel parem, määra liik!



 
Muidugi ma ei imestanud, et siin (hea, et parklagi olemas ja isegi prügikast!) ei ole kummalgi suunal bussipeatust. Nii kangesti ju lõuatakse, et siinne maantee autodest umbes, aga võimalust tulla siia bussiga ka ei pakuta. Ja nii ongi, et kui bussiliiklus kehvavaõitu, siis ometi seda enam on rohkem autosid teedel! Põhjuseid, miks ja ka miks kuhu sõidetakse, on ju palju!


 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar