Pääsküla kui Nõmme.

Pääsküla on ju tegelikult Nõmme osa ja kuigi arvatavasti kogu Nõmme on ilus kant ning fotogeeniline, siis on mul väga vähe veel nähtud. Et aga oli plaanis Pääskülas ühte kohta minna, siis pole kahtlustki, et vaid fotoaparaadiga. Ja nagu ikka majad, vaated, detailid, loodus, päike ja varjud.

Sama loomulik, et ma alustasin rongilt tulles Pääsküla jaamas. Ahjaa, siinkandis annab ikka luba saada linnavalitsuselt ehituseks või renoveerimiseks, iga pisiasi on paika pandud, aknaliistudest korstnani. Samala ajal võid olla kindel, et Eesti Raudtee või keegi teine võib ehitada miljööväärtusega piirkonda mingi käkerdise ja kohe kindlalt ei ole kellelgi kohustust mõelda avalikus ruumis (jaamas) ka joogiveekraanile ning tualetile. Olgu sul või miljonid, neile asjadele ei saa lubada isegi mõne tuhande kulutamist!

Rong, millega tulin, ei jõudnud veel äragi sõita kui juba paistis sabas depoosse suunduv rong. Siinne raudteesüsteem vähemalt võimaldab tihedat rongiliiklust.

Pääsküla jaamahoone on muidugi nagu sissejuhatus ilusasse arhitektuuri. Tõsi, see pole mõeldud reisijatele. Aga olemas on vähemalt kohviautomaat.

Mingeid karpe näeb siin veel

Kui põlisem Nõmme osa on ehk klassikalisem ja vanemate majade asum valdavalt, siis Pääskülas sattusin piirkonda, mille majad on väga ja väga erinevad. Seetõttu ei tohiks miljööväärtuse bürokraatia siin nõudagi teatud laiusega aknaliiste vm jama, oluline on eelkõige puud ja rohelus? Majade ja juurdeehitiste puhul saab ka üldisemad ja lihtsamad nõuded kehtestada?

Aga igal juhul siinne arhitektuur koos muu juurdekuuluvaga mulle meeldis! Ja pildistada on oi kui palju! Eks pildid ise rohkem jutustagi, ma oma nõdra "sulega" siin väga sekkuma ei hakka.

Igasuguste detailide "piilumine rohkete puude-põõsaste vahelt on minu jaoks põnev.

Tornikesed ei pruugi paljudele meeldida, tundudes ülepakutud ja väiklased, aga maitsekad lahendused mulle meeldivad. Mõelda, kui mõnus on neis juba olesklemine ja ümbritseva nautimine.