Siinne on tshillimiseks ikka vinge koht ja isegi muusika valjus ei häirinud. Loodetavasti on igal õhtul sama ja paljude elanike mured pigem möödas. Ega siia mere äärde ei sobigi tümakas, nii valjuselt kui muusika poolest. Või mis muusika see tümakas ikka on, kuigi tümpsuks suudetakse ka muusika sageli muuta.
Mere ääres muidugi vinge elada, aga kodust tunnet mul siin pole veel tekkinud. Mis seda segab, ega täpselt ju öelda ei oskakski! Samas on nauditavad vaated loomulikult ja mõni majagi üsna kena, rõdude olemasolust rääkimata.
Huvitav muidugi seegi, kuidas siinsed kohvikud jm ellu jäävad. Ühes kohas päikeseloojang ja mass rahvast, teisal tühjad toolid ja pimedad aknad. Võib ju juhtuda, et hurraaga ja parimate plaanidega keegi hakanudki tegutsema, aga valikutega puusse pandud. Hindadest kuni arendaja vale asukoha valikuni välja?
Park ja loojuva päikese värvidemäng muidugi võrratu. Kuigi küllap paljudel tuleb meelde, mis koht see on ja kuidas nõukaajal mälestustega käituti...
Kumb on ilusam, kolakas või väike linnastiilis lambike?
Kui sageli vaieldakse miljööväärtuse olemasolu üle, siis näed, saab ka sisuliselt teistmoodi maju ehitada, mis ometi sulanduvad olustikku? Mõned kolemajad Kalamajas oleks küll aeg lammutada või vähemalt fassaad ümber teha! Siin aga ei häiri mitte miski olemist.
Ja kui ka sellise stiiliga, ka katus, maja mulle kõige lemmikum pole, siis see pole ka kolemaja. Ja mõnes loodusvärvides olemus on lausa kena.
Tallinn on aga kohati ikka väga roheline! Tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar