neljapäev, 1. juuni 2023

JUUNI - kas suviselt kuum või inimlikult jahe?

 

 
Igatahes esimene juunikuu päev lausa lõikavalt külma ilmaga, aga ikka parem kui kuumus. Panen kasvõi talvejope kui vaja!
 
Kahtlemata saab ka sel kuul olema palju pilte, üldse ja ka siin teemas. Kuigi vahel tahaks rõhku panna ka sõnadele. Mõtisklustele. Igatahes üksa asi kindel, lootuseks jääba alati rohkem positiivset ees kui negatiivset, aga mõlemat kindlasti. On ju mu vaated sellised, et ilu ihkan ja näen, aga ükskõiksust ei põe ja halbadest asjadest vaikides mööda ei lähe.
 
 
Rohepealinn? Tegelikult ka sellised nurgakesed iseenesest ju vahvad. Osaliselt siiski pokazuhha ja raha kulutamine.

 
Õpilaslaadal.

 
Vana-Kalamaja tänava remont jätkub, aga väga tore näha, et ka maju renoveeritakse. Jõudu!

 
Tore et turul näeb tõelist lilleilu ja väike kimbuke osta peaks olema üsna loomulik käik. Ning tore seegi, et keegi viitsib korjata, tuua ja müüa.


 
Olge väga tähelepanelikud, et teie söögilauale ei satuks nende seas ka piibelehe lehti! Üheks abimeheks on nüüd ka Eestimaa Floora grupis mürgiste taimede album. Nende loodusgruppide tegemise ja väga aktiivse kaasalöömise üle mul aga ülihea meel. Nagu sellegi üle, et olen teinud midagi väga olulist neid luues ja täiendades. (Eraldi postitus on ka nende gruppide linkidega)
 


 
Siiani ostmata, isegi suure limonaadisõbrana ikka liiga kallid...


 
Muidugi tasub ka hiidlaste poolt toodud kanamunadele silm peale panna.
 

 
Kevad pikalt kuiv, vihma oleks vaja ja väga. Vähesed sabinad toovad kokku vaid veidi õietolmu ja taimedele annavad jõudu vaid veidike. Nii lihtsalt pildistasingi vee ja õietolmu mustrit. 

Puhkasin Haapsalus. Ei tea, kas näengi aega, kui sinna taas rongid sõidavad? Aga pean vist rohkem hakkama tõsiselt puhkama, niisama lõõgastumist ei tohi käest ära lasta.  Peaasi, et mingeid jamasid kokku ei keera, üleliia lõdvaks lastes on see ülilihtne ja võin ka headele inimestele haiget teha. Ja seda sallin ma elus kõige vähem! Mida vanemaks, seda targemaks peaks....

Nii et eks loodetavasti on kunagi käes hetk, kui hakatakse rohkem mõistma asju. See ongi vast kõige olulisem. Vaatad sedagi, mis ümberringi toimub, siis vahel tahaks öelda tuntud sõnu: Peatage maakera, ma tahan maha minna!  Eesti Vegan Selts näiteks oma ajuvabade postitustega, mõtled, et ah las olla. Aga kui öeldakse otse välja, et toetatakse kõiki vähemusi ja minnakse ka seepärast praidile, siis kas see näitab mõtlemisvõime olemasolu? Ei, kindlasti mitte, sest ükskõik mida toetama peab ikka siis, kui on selleks olemas põhjendused. Pole seda ei veganitel, homoäärmuslastel ega teistel marginaalsetel gruppidel. Neid ei huvitagi põhjendused, oluline on end peale sundida!
Loomakaitsjad? Püüavad suhtlusmeedias sind õnge võtta ja seejärel pressida raha välja ükskõik millise loomakaitseorganisatsiooni vm arvele. Inimesed? Ei kurjategijad, kelle koht ei ole siin maakeral!

Ja selliseid aina sigineb. Huvitaval kombel ka igati soodustatakse. Isegi FB on hakanud vabalt suvalisi tegelasi gruppidesse laskma, filter, mis nõuab liikme heakskiitmist, ei toimi. Kuidas nii saab olla? Ja sadades ning tuhandetes spämmkontode seas on selliseid, kus n.ö. ametiks nimetatud DIGITAALSISU AUTOR! Hoidke neist nii kaugele kui saate, pea 100% värsked kontod, poolpaljad tibid (kusjuures profiilifotosid vahetatud oma paarkümmend tükki, kõigil erinevad tibinad. Kuidas see võimalik?) jne. Ning veel üks huvitav tähelepanek - need väljapressijad, kes üsna kohe oma "kiisusid" pakkuma hakkavad, on pea alati oma jutu järgi apteekrid!
Kui saate googlega tõlgitud sõnumeid, mis kõik alati ühte laadi, teatage kontost kindlasti FB-le.

 
 
Buss tagasiteel oli läbisõiduga ja nii sai taas näha ühte vahvamat lõiku, "bansaide istandust".

 
Iga lage plats aga nii tore pole. Olen korduvalt imestanud meie sõnakate metsapõlluharijate soravat juttu, kus püütakse inimesi lollitada.

 
Aitäh hea sõidu eest!




 Valelikkust ja kahepalgelisust on aga paraku kõikjal. Mõnda aega tagasi oli meedias üks tegelasi Kai Realol, Circle K juht. Nagu aru saada võis, siis töötajad talle küll korda ei läinud. Nüüd on Realo Tööandjate eestkõneleja, loogiline jätk. Poe ja kaabi, saad alati sooja koha. Või eksin, asjalik ja toimekas?

 
 ... Kui teha seda targalt, kasvab ettevõtluse konkurentsivõime ja ühiskonna heaolu, kirjutab Kai Realo.

Kokkulepetest me siiski ei pääse. Ühelt poolt surub takka see, et Euroopa Liidu liikmena pole meil võimalust enam kauem venitada ja eesmärkide elluviimiseks tuleb hakata teistmoodi käituma. Seetõttu tuleb paari aastaga ära teha asjad, mida teised riigid on saanud rahulikult kümmekond aastat teha.

Muudatuste elluviimise juures on oht teha viga ja rääkida, et peaksime nii tegema Euroopa nõudmisel. See ei ole aga tõde. Me peame end kokku võtma, sest rohepööre on Eestile paratamatus. Meil lihtsalt pole loodusressursse ega inimesi, kellega siin ressursimahukat ettevõtlust edasi teha. Edasine suund peab olema tootlikum, taaskasutamisele orienteeritud ja keskkonnale sõbralikum tegutsemine.

Minu võtab tummaks! Miks siis Kai Realo toetas rumalat tegutsemist (turu solkimist) endisel kohal? Ja mis mõttes on teistel olnud aega 10 aastat? Kas need aastad, mil Circle K tegutses vastupidi, kasvatades aina loodusressursside raiskamist? Eestile piisav tanklate arv on ammu kätte jõudnud, mingist hetkest mindi juba üle piiri ja hakati tegutsema, solkides turgu ja konkurentsi ning sellega kaasnev kulude ehk HINDADE tõus lihtsalt võimendus nüüd, Ukraina sõja ajal. Koos muude energiakandjate hinnatõusuga muidugi. Aga see TÕUS olnuks hoopis väiksem, kui tanklaketid poleks läinud üle piiri! Nii et üks süüdlane on siin otse teie ees.


Iseenesest muidugi 100% ÕIGUS, et meil ei ole ressursse! Kui aga küsida, kas sama palju ressursse kulub 40 või 80 tankla ehitamiseks, siis kas realo saaks aru, et see on ka kivi tema enda kapsaaeda? Nimelt on Cirkle K tanklaid Eestis just 80 ligi. Ma olen siiani arvanud, et siin ei ole tegemist mingi pooldumistrikiga, kus uue tankla ehitamisel väheneb teise tankla maht 2x ehk et uue ehitamisel muutub vana 2x väiksemaks ja kulutatud loodusvarad paljunevad? Nali naljaks, aga kui väikesed nüansid välja arvata, siis 80 puhul on ressursikulu 2x suurem kui 40 puhul? Tegelikult rohkemgi, sest
a) kütuse kohaleveoks tuleb tunduvalt rohkem km läbida
b) Iga tankla kohta väheneb klientide arv 2x ehk väheneb ju ka käive? 
Seega, ressursse kulutati rohkem selleks, et käive oleks väiksem, aga HINNAD KÕRGEMAD? Kamoon, Realo! Oled olnud otsene ressursside raiskamisele kaasaaitaja ja nüüd tuled teisi õpetama nagu Anttila-klient, kes ülejõu elanud? Kunagi oli saade, kus neid võlgnikke õpetati asjadest aru saama ja rahadega säästlikult ümber käima. Sellega kaasneb muidugi ka loodusressursside sääst. Kas nüüd peaks tegema saatesarja realode jt jaoks, kus neile tarbimise ja majanduse algtõdesid õpetama hakatakse?

Ja nagu pole meil ressursse, pole tõesti ka piisavalt inimesi. Muide, ka KLIENTE pole selliseks raiskamiseks piisavalt! Aga kuigi inimesi pole piisavalt, siis ometi teeme uusi tanklaid ja nõuame soodsamaid tingimusi odava orjatööjõu sissevedamiseks? Ja igas mõttes Realo tegutsenud ja soosib selle loo järgi oma töötajate madalaid palkasid? Nii et ettevõtjate eestkõneleja kasvatab riigi kulusid ja kahjustab majandust. 

Parim, mida teha saame, on leida oma riigile sobiv rohepöörde elluviimise plaan. Seda meile keegi ette kirjutama ei tule. Selleks peame maha pidama teaduspõhise arutelu, huvirühmasid ja üldsust kaasates. Avalikkus peaks saama täieliku informatsiooni ja oma hirmud välja elada.

Samuti peab kliimaseadusega kaasnema selge kommunikatsioon, selgitus põhjustest, eesmärkidest ja mõjudest. Praegu langeb lõviosa kohustustest ettevõtjaile, kuid tegelikult peab ühiskond tervikuna olema nõus rohepöördeks pingutama.


Peab küll, aga sellistele aruteludele Realo küll osa võtma tulla ei tohiks. Mitte ainult kahtlase jutu pärast vaid ka seetõttu, et siin loos saab aimu, mis on 100% vastupidine, kuidas asju põhjendada, hämada ning avalikkust eksitada!

Olgu tegu ükskõik millega, igasugune vale, negatiivsus, sund, empaatia puudumine, väljapressimine, teerullimine jm - kõik see teeb hinges inimesi kurvaks. Väga paljusid. Kes süüdi, see aga tavaliselt ka mõistusega ei hiilga, nii et midagi ka kõige leebemalt selgitada on pea võimatu. Vahel tuleb lihtsalt räigelt välja öelda!

 
Aga midagi ilusat ja rõõmsat vahepeale, küll kerge tõrvatilgaga. Puhkus on puhkamiseks ja vedasin ka ennast nädala sees keskpäeval välja. Paraku see minu jaoks ei ole, kuumaga loivasin kuidagi plaanitud tee läbi. Ometi on isegi sellise kuumaga võimalik vanalinna nautida, eriti kui mööda varjulisi majaseinu käia. Nii et mõned pildid ilusast vanalinnast.

 
Ja soovi korral saanuks mõneski kohas minna nautida parimat - varjulisust. Sest pole siin ju tegelikult ka mingi saastunud õhk, pigem ikka hea!














 
Tõrvatilgaks on aga töllid....

 
Siin pidavat ka park olema? Kas asjad kohe nii ongi, kui poliitikud asju defineerivad?

 
Parim elukoht on aga kitsekesel! Ja siinse kohta võib sõna park isegi kasutada.

 
Tööle on pandud uus foor, enam ei pea tunnelisse minema! Super!

 
Pilt neile, kes kõledaid kivikõrbi kiidavad. Millegipärast ei taha keegi istuda päikese käes? Aeg ehk puud maha võtta? Kes lubas neid siia alles jätta üldse?

 
Kui natuke elu ümber vaadata, siis parem ikkagi lugeda kui tervist rikkuda! Ja pärast saab ju raamatud viia Reisiraamatukokku. Kaks kärbest ühe hoobiga. Või isegi kolm, kuidas vaadata. Head lugemist! (Mina enne, teie hiljem).
Käisin veel korraks ka turul, panin mündid albumitesse ja aeg ka lõunatada. Aken kinni, ventikas uhamas, on toas üsna hea. Soojendasin oma ülihead ümarmudila-merekarbi-kreveti suppi.
 

ja tundsin kohe üsna õnnelikuna. Ja siis raamatu kallale, taustaks mingilt kanalilt Dobrõnini kontsert. Huvitav, omal aja nagu teadsin mõningaid ta laule, Mägigi vist laulis, aga kontserdil suurt midagi tuttavat ei tulnud ette, peale paari laulu. Aga nagu Eestiski omaaegsed esinejad olid ikka "eripäraga", nüüd sageli olematu lauluhääle ja sharmita.

Siiri Laidla "Väike Suverapsoodia". Lugesin ja uni tuli vägisi peale. Mitte et raamat halb oleks, tundub pigem hea, vaid kohati liiga pikad heietused. Naiste värk? On ju naistekaid, ametlik termin? Aga usun, et piisavalt hea lõpuni lugemiseks.

Muide, raamatukogust ühe ka laenutasin.

 
Hiljutise sattumise tõttu väikesele näitusele pisikeses Kalamaja galeriis, tekkis huvi selle meremehe kirjutatu vastu. Maalid olid ju täiesti vaadatavad! Raamatukogus rohkem polnud kui vist uuemaid - Viljo Anslan, "Aadlimäng". Näis, mis mulje raamat jätab!
 
Siiri Laidla raamat oligi huvitav, kuid millegipärast mälestuste osa polnud nii minu jaoks kui n.ö. reaalsed lood.

 
Juba on päristomat turul müügil!


 
Seega tänane lõuna paigas - kartul, sült ja tomat sibulaga!

 
Seakülg õhukeste viiludena mu lemmik! Praadides pole veel proovinud.


 
Siiski saab mõningaid asju mujalt hea õnne korral odavamalt.




 
Ülikallis, kuid kiidetakse!

 
Unustage välismaised veinid!





 
Tõeliselt hõrgud tooted räimedest!


 
Põhjala Deli.

 
Üle pika aja proovisin ka õlut. Kahjuks indian ale ikka minu maitsele väga viha...

 
Need aga küll vihad pole.




 Pealkirjas püstitatud küsimus osutus õigeks - nagu igal aastal, toob puhkus kaasa kuumuse. Ega siis jäägi muud üle kui telest krimkad ja raamatud. Vaatasin esimest korda sarja Dalgliesh. Üsna hea, kuigi kohati ehk veidi karm. Aga hea lavastus, keerulised süzheed ja üsna ootamatud lõpud. Näitlejatepaargi sümpaatne.
Aga kumb Marple on parem, kas Geraldine McEwan või Julia McKenzie? Olen mõlematega seeriad äsaja uuesti vaadanud. Küllap on mõlemal plusse ja miinuseid. Geraldine McEwan tundus algul justkui tsipake "tobe" ehk ülepakkuv. Aga nagu eluski, vahel algul toredana tunduv inimene polegi nii tore ja vastupidi.  "Magav Mõrv" eriti iseloomulik, selles mängib muide ka sarja kauneim naisnäitleja. Muide, Ita Ever on ju ka filmis "Musträstaste saladus" miss Marplet mänginud. Igatahes on need sarjad hästi tehtud nagu ka teisest Christie kuulsusest - Hercule Poirot.
 
Marple sarjal on aga veel üks imeilus pluss - filmis näidatud inglise külamaastik. Nagu mõnes teiseski sarjas, kuigi eestlase jaoks pigem võõras. Eriti lilledesse uppuvad majad ja õued, aga neid on ilus vaadata. Nagu ka näitlejate kostüüme - naised olid ikka väga naiselikes kostüümides. Muidugi oli ka vanatüdrukuid ja erinevate kiiksudega tegelasi, neid inglise sarjades alati palju, tänase "Miodsomeri Mõrvadeni" välja. Kõik koos teevadki sarja nauditavaks. Meil näiteks nn krimisarjades sellistele asjadele rõhku ei ole pandud ja nii nad kuivadeks ja elututeks jäävadki. Vist vaid ühes sarjas, "Pilvede all", on pööratud suurt tähelepanu olustikule ja taustale.

Loodetavasti aga annab kuumus järele ja saab järgmisel nädalal ka kolama minna.

Sinna veel natuke aega, hetkel vist tippkuumus. Hommikul väike ring tehtud, liig, mis liig minule!



 
Eks nende nõuka suveniiridega ole nagu ole. Nagu ka II maailmasõjaga, teadagi, kes olid suurimad kannatajad aga ka vassijaid ju leidus ja nii eestlane mõnelgi puhul näitleb kaasa ülespuhutud numbritega ehk ohvritega. Kellest jutt, küll aru saadakse.
Üldse, kui vaadata, mida meie ülikoolides õpetatakse või keda meist "kasvatatakse", siis on asi väga sünges tulevikus.
 
 
 Mul on Muuseumikaart, aga sellisesse muuseumi nagu Valamu ma küll ei lähe. Pole selles näituses ei ajalugu ega inimlikkust, on vaid vägivald! Seesama sund, millest juba korra kirjutasin. Eile vaatasin just laulupidude ajaloost väikest kokkuvõtet. Täna me sel teemal hädaldame, et olime suures liidus sunnitud "laulma kaasa", kuigi tahtsime muud. Nüüd oleme teises liidus ja tahaks ka muud, aga see homopropaganda on nüride mõistuse veel nürimaks muutmiseks. Kahju, et Rebeka Põldsam ei suuda oma potentsiaali rakendada, sest kahtlemata see temaski olemas. Selle asemel sõna otseses mõttes öökimaajav pugemine! Ja veel hullem "kaasalaulmine", sest homoteemat topitakse kõikjale ja räigelt palju!

 
Juunis veel vast mitte, aga juulis võib küll rohepealinna lindilõikamist oodata? Balti jaamas on juba parkväljakul metsikut rohelust!

 

 
Oo, R-Kioski ette midagi uut ilmunud! Kuidas küll lubatud? EVR ja jaama haldaja ju ei kannata kui keegi nende mail losutab? Tegelikult väga tore muidugi. EVR aga ei tee kuulmagi, et peaks hakkama inimestele mõtlema.

 
Alati tahaks öelda (ja vahel ütlen ka) - enne tatsumist mõtle, kas su selja taga ei või lapsed olla? Kes  hetkel eksides arvavadki, et tuli läks roheliseks? Ja mis siis kui midagi juhtub? Ptüi-ptüi-ptüi, aga omajagu süüd siis sinulgi!


 
Olge te tänatud, kes suutsite midagi nii head teha!


 
Ka selliseid valgusteid saab kõnniteedele paigaldada. Nende jubedate tänavavalgustuste asemel.

 
Teisel pool teed ei ole ikka veel viita!

 
Kas siia jääbki peatuskoht tellimusreisidele? Liiga väike ju?


 
Elroni ootesaalis oli ka rohkem inimesi, kui kuninglikke burgereid söömas. Viinerit ja praekapsast tahaks!

 
Rebala Aiandi lett juba poolenisti toimib.

 
 
"Kuigi Evert oli vahetanud oma Vene kokardi Eesti Vabariigi oma vastu, tunti neid laevu korpuse kuju järgi, nagu iga abielumees tunneb saunas oma naist karja hulgas ära tagumiku järgi, millele kodusadamat ega nime pole peale trükitud".

Eelmainitud raamat Viljo Anslan, "Aadlimäng"! 
Ainuke tema raamat raamatukogus ja huvi tekkis hiljutisele kogemata sattumisele tema maalinäitusele (Noblessneri teemas pildid). Raamat on pigem meeste lugemisvara, veidi keerulise sõnavaraga, sest kes üldse midagi meremeestest ja laevadest pole kuulnud, võib veidi hätta jääda. Aga algus tundub tõotavat väga väärt lugemist!
 

 
Neid ma ei võtaks tasuta ka mitte!!!

 
Turule on ilmunud pühapäeviti aga uusi müüjaid. Kas need püsima jäävad, sõltub juba ostjatest. Seda enam, et P on ju suhteliselt vaikne võrreldes laupäevaga.








 
Sain ühe lillemaali, otsisin autorit, aga selge et tegu amatööriga. Pilt ise aga üsna ilus. Eks peab ära raamima. 

 
Kui käisin ööbusse vaatamas, tuli siit kõrtsust öösel tümakat. Miks nad muusikat ei lase? Ma isegi vist tahaks selles majas elada, mõnusad rõdud ja rongid näha, aga sellise tümakaga mitte....

 
Vahel lüüakse tantsu ja endel tuleb kepi otsast!

 
Ei tea, kas selle puu alla ka pink tuleb? Kui sellise tuviparvega,. siis muidugi jama. Praegu tassitakse siia neile vist kottidega süüa...


 
Lõpuks ometi päev kus saan ka õues käia ja lausa nautida! Paras temp ning mõnus tuuleke!



 
Kuldnokad on nii väledad, et neid raske pildile saada. Vahel läheb aga FB-s suureks vaidluseks, kui ei eristata kuldnokka ja musträstast. Lisan viimasest ka pildi. Eks kaugelt paistabki kuldnokk sageli ühtlaselt mustana ja samas musträsta nokk rohkemgi kuldne.





 
Ka ju muidu kenad, aga söövad palju teiste lindude poegi ja lõugavad, mis kole!

 
Kui näed siin üle pargi olemist nautivaid inimesi, siis ... no ei tohiks olla kahtlust, et rohelust on vaja toobiga!? Miks linnaisad vahepeal ära pööravad? Päikesepiste?

Jääkosklamammi veeprotseduurid. Poegi ei näinud.



 
Natuke õiteilu.






 
Ups! Kakerdasin ringi ja ega pannud tähelegi, et rattatee ja kõnnitee eraldi. Lihtsalt olles unustad ja ei kontrolli pidevalt. Loodetavasti ratturid ei pahandanud...

 
Ja kalamajalaste rõõmuhõiskeid ei kuule, et taas liiklus avatud!?


 
Ei ole "eestlased", hoopis Lätimaalt. Mina olen eestlane, ega meie ahnurite omi ei osta. Väga magusad, muide.
 
Hiljutine õnnetus Narva raudteel ei pälviud isegi meedia huvi, kuigi suur osa süüst Eesti raudteel. Vastutustunne?
 

 
Eile õhtul tunnustati uhkel galaüritusel Eesti kõige eesrindlikumaid ettevõtteid ja jagati neile välja vastutustundliku ettevõtluse indeksi kvaliteedimärgised ning eritunnustused. 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐑𝐚𝐮𝐝𝐭𝐞𝐞𝐝 𝐩𝐫𝐞𝐦𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐢 𝐤𝐚 𝐬𝐞𝐥 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐥 𝐤𝐮𝐥𝐝𝐭𝐚𝐬𝐞𝐦𝐞 𝐦𝐚̈𝐫𝐠𝐢𝐬𝐞𝐠𝐚🥇
Regionaalminister Madis Kallase sõnul on ettevõtete panus Eesti riigi ja ühiskonna heaolusse kõrgelt hinnatud. 🗣 “Ettevõtete tegevus on Eesti edu ja tuleviku alus. Vastutustundlikku ettevõtlust peab Eestis rohkem au sisse tõstma,” ütles Kallas tunnustusürituse avasõnas.
🤝 Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, kelle jaoks on oluline toimida vastutustundlikult, tagamaks oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse. Märgise saamise aluseks on VEF indeks – tööriist, mille abil saab ettevõtte tegevuse mõju ühiskonnale analüüsida mistahes valdkonna või omandivormiga organisatsioon.
 
Foto ja tekst Eesti raudtee FB lehelt. 

Näiteks juba 2010-ndate alguses ei tundnud Eesti Raudtee mingit vastutust uute perroonide planeerimisel, ei nende mõjust reisijate arvule ehk rongide optimaalsele kasutamisele ega ka mitte maainimeste tuleviku ees! Rohelisest mõtlemisest rääkimata!
Või hoopis teise nurga alt - 90% raudteeliikluse fooridest ei vastanud nõuetele - EVR keeldus seda tunnistamast ja midagi muutmast. Nii nagu pikka aega ei tegeletud ka ülesõitude fooride jm. Nüüdseks tegeleb, aga vastutustundetult.
Aastakümneid on mureks olnud eesti keele oskus ja tänaseni on sellega probleeme, eriti teejaoskonnas. Vastutundlik oleks suhtumine, kus ettevõtte töökeeleks on 100% eesti keel, aga kaugel sellest. Hullem veel, on üksusi, kus valitsevaks veel ka VENE MEEL ehk et kiidetakse Putjat...
Ei reageeritud kriitilistele märkustele 30 a tagasi, ei õpita vigadest ka täna! Ning raha kulutatakse rohkem kui peaks.

Seda loetelu võiks väga pikalt jätkata. Aga (põhjuseta) ennast kiitmast ma ei väsi, enne väsib parem käsi..
Eesti raudtee vanasõna? Meil on kaks Eestit, üks, mis toimib ja toimetab reaalsuses, teine, kes teeb oma "eliidile" pidusid, edastab auhindu omavahel. 
 


 
Ei tea, kas lillelõhn aitab rütmihäirete puhul? Või lilleilu? 

 
Rebala aiand veel kord. Tomateid saab juulis, praegu roheline ja kartul.

 
Revideerimas.

 
Kuskil oli taas tunneli saatus teemaks ja huvitaval kombel keegi arvas, milleks need ülekäigud. Et kui selgub, et seda eelistatakse, siis muidugi tunnelit vanal eesmärgil enam vaja pole. Aga tegelikult selge juba täna?

 
Ikka rohelist pealinna ka vahele.


 
Balti jaamas taas apteek.

 
Ettevaatust, metsikud loomad linnas!

 
Täna siis see päev, kus antti parimat - vihma! Ja see tähendab ka normaalset temperatuuir ning sedagi,. et ma ei tee lõunaks mitte midagi!


 
Küll viiner, aga kartul, kapsas ja soust on kodused.

 
Võluväel selle vihmaga kollane toon ei kao, aga suureks abiks ikka.



 
Hr Korbi monument! Sai küll räägitud, et info peatustes peab olema ühes kohas, aga kui ei mõika, siis ei mõika. Ja et ühest vähe, saab aimu juba sellest, et vaatama peaks ka teiselt poolt, muru tallates?


 
Superministeerium hägustub? Ehk hakkabki kolima kuhugi Kesk-Eestisse? Saaks linnaõhu puhtamaks? Võiks ju hoonedki rännata nagu järved muistendites? 


Armin küsis, kas ma halbasid unenägusid näen. Ütlesin, et vahel ikka. Siis andis ta mulle pihlaka lehe ja käskis padja alla panna. Siis ma enam ei näe....

Aga pean veel kord kiitma vanu tippseriaale. Vaatan Poirot taas ja sel korral ta justkui hukkus. Filmis taas tagasi Japp ja Hastings. Seriaalide ja filmide suurim võlu on näitlejate valikuga täppi panemine. Ole nii hea tegija kui tahes, tee muu ülihästi, aga kui näitlejad ei ole olemuselt lugeja kujuteldavad tegelased, ei ole asjal edu! Ja siin seriaalis on! Poirot matustelt tulevad tegelased jätsid tõsiselt kurva aga elulise mulje, fantastiline töö igas mõttes. On ülim nauding selliseid asju vaadata.

Venemaal toimuvast aga kirjutama ei hakka. Arvatavasti on Prigozhi endast liiga palju arvav tegelane, kes näeb ennast vist mingi iidoli ja liidrina, kes arvab, et varjatud "massid" on teda toetamas. Mida see kaasa võib tuua, on ettearvamatu, loodetavasti tegelikkuses teda "Leniniks" või kellekski teiseks pidavaid toetajaid reaalsuses pole.

KUUM!

Ma pole päris fanaatiline spordifänn. Aga üht-teist vaatan. Ja kuigi Toyota on teistest autodest pikka aega pika puuga üle (Tänaku suurim apsakas, sealt äraminek) ning meie meestel ei lähe sebrade ja kaelkirjakute vahel hästi, siis lohutust pakuvad meie tüdrukud!
Ma ei vaata enamasti asju otse, vaid ajamasinast. sest kui kaotatakse, oleks see minu jaoks ikka dramaatiliselt üle võlli. Võrgus täna aga tüdrukud mängisid fantastilise mängu, eriti 4. geimi lõpuosa! Nende rõõm oli minu rõõm!

Ja kuigi kuum, siis mitte selline, mis tervist rõhub...

Aga vererõhk all küll. Pean vist lühikeseks ajaks rohust loobuma.

Vahel püüan telekas ka mõnda vene seriaali või filmi vaadata (muide, Duo 7 subtiitriteta, küsimustele ei vasta ja Eesti riiki ei huvita). Uuema aja omad enamasti jamps, selline kompleksidest tulenev suurvene suhtumine +  "kõvade meeste mängimine". Aga eelmise nädala ETV+ film "Seitse õhtusööki" hea, peaaegu väga hea!
Ahjaa, korduvalt olen püüdnud uurida kultuuriministrilt või teistelt, miks on Terevisioon ja Kohv+ eraldi, ETV saadetes enamasti vaid eestlased (needki tuntud liberaalid ehk "oma punt"), ETV+ vastupidi. Ei näidata meil ka Läti ega Leedu filma, saateid, laulupidu isegi mitte! Kui miski või keegi on, siis on see vaid integratsiooni pokazuhha! Nii rämpsuks on ERR muutunud ja poliitikud mängivad kaasa. Häbi! Häbi põhimõttelagedate inimeste üle!

 
Linnapeadele ja kõikidele teistele - meil on väga palju puuliike peale pihlakavitsade ja ida-hiina iluõunapuude! Kui neid veel kasvades kujundada, võiks need olla nt koos istepinkidega imeline tervik, mida iganes!



 
Balti jaama "juhtimistorn".

 
Püüan vahel ikka neid ilusaid maju pildistada.






Kuumad ilmad tekitavad aga ka küsimuse, kuidas loodus hakkama saab. Kliimamuutused on olemas ja ka inimese osaline roll selles selge. Ja mitte ainult looduse mõjutamises halvemuse poole, vaid püütakse ka halvustada neid, kes püüavad midagi päästa. Ja pole ime, kui seda teevad need, kelle jaoks loodus on palk ja sellest tulenev raha. Kiida "issidele" takka ja saad ehk medaligi?

 
Tippdemagoogia nõuab väga head taset ja teiseks, aitab üsna paljusid lugejaid ära petta, jättes mulje, et oled justkui looduse kaitsel.
 

Olematud talved ja tänavune põud on ilmselged ohusignaalid, et ajad pole enam endised. Sellises olukorras välja tulla aegunud mitšurinliku looduse ümberkujundamise plaaniga, mille kahju või kasu ökosüsteemile on teadmata, näib pehmelt öeldes ebakompetentse lahmimisena, kirjutab Mart Erik.

Tsiteerin kõigepealt Uut Testamenti, millest võib leida ka viite ühele paljude rahvaste mälusse sööbinud vanasõnale "teise silmas näeb pindu, aga oma silmas palki ei näe".

Matteuse evangeeliumi 7. peatükis ütleb Jeesus: "Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: "Lase, ma tõmban pinnu sinu silmast välja!", ja ennäe, sul endal on silmas palk? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa seletad pindu oma venna silmast välja tõmmata!"1

 
 
Muidugi ei tohi lasta ennast ära petta! Autori silmis pole isegi mitte palki, on palgikoormad! Ja kuigi looduses ning majanduses on palgid tõepoolest väärtus, ka rahaline, siis mida pidanuks kraavi kinniajamiseks kasutama? Mnjaa, palgid võinuks pigem välja vedada, ehitada või luua neist väärtust ja selle all ei pea silmas Hiiumaalt välja veetavat hakkepuitu. Saadud raha eest saanuks ehk leida ka midagi muud kraavide täitmiseks, aga autor tahtnuks sinna vist kruusa ja killustikku vedada? Peenem puidukraam on selgelt selle jaoks aga sobiv samas kaugemalt selle (ka suuresti metsarüüstajate süül üraskitega) kohalevedamine pole samuti loodussõbralik käitumine..

Vana loodusmetsa ala läheb ka uputamise alla ehk et metsa kui sellist tulevikus seal pole? "püüdes taastada krt teab mis kooslust" pole siin muidugi imestamisväärt, sest ega palgikasvataja ju sood ega raba mõistagi! Ning vaeseke ei saa aru sellestki, millist varasemat olukorda taasatatakse? Ikka seda, mis oli enne kraavitamist? Muide, kui juttu Vanajõest ja naaritsast, siis niipaljukest peaks ikka teadma, et sood ja rabad on veetalletajad ehk et kui üldse tahta, et ojades ja jõgedes vett oleks, siis saabki seda olla vaid vaid soode ja rabade olemasolul.

Kui kraav on aga alles, siis ei ole loodus ise kõike parandanud ja need asjad looduses ei käigi nii kähku. Vaadaku Erik või meetrisügavusi traktorite jälgi?
 
 Siin ei ole vaja erialateadlasi, kes teaduslikult tõestavad, et mistahes lühikese kraavijupi sulgemine võib hävitada olemasoleva looduse sadadel hektaritel. Näiteid elust enesest leiame kopratammide näol kõikjal Eestimaal.

Nüüd siis tagasi pinnu ja palgi juurde.

Antud lugu pole ainukordne. Kahjuks on nii, et häälekad "looduse hoidjad ja kaitsjad" on suunanud kogu oma jõu RMK, metsameeste ja nende tegevuse vaenamiseks ja pinnu otsimiseks, ent samal ajal ei märgata palki oma silmas, olgu selleks siis Tihu Looduskaitsealal kogu iganenud projekti tõttu tekkinud ja tekkiv mõõtmatu kahju loodusele või üleskutsed tegevusetusele jõudsasti kasvavate üraskikahjustuste likvideerimisel rahvusparkides ja kaitsealadel. Kaua võib?

Aga rusikaga vastu rinda tagumine ja süljepritsimine on ikkagi see, millega saab pugeda!? Ah et kraavijupi kinniajamine hävitab ilmatusuure maa-ala ehk looduse? Metsade üleariumine ei hävitagi? Vaat sellised on need, kes näevad vaid rahja ja on valmis selleks maha müüma kõik!? Muide, tegu pole ju siin lisaks kõigele muuga, kui .... RMK kaitsmisega. Sellesama RMK, kelle bossud lubavad hommegi raiuda, kuis jaksad! Hea, et RMK ise vähemalt mingeidki vigu tunnistas, metsaärikad seda ei tunnista iialgi. Nende hävitustöö vastu saab vaid piirangutega, sest teadmisi nad omandada ei suuda, selleks on inimteadvuses midagi vääramatult väärastunud.
Loodusteadlasi on vaäga vaja nagu ka neid, kes seisaks aferistide plaanide vastu Eestimaa hävitada!
 
Kuid teema on laiaulatuslik ja hõlmab tohutult palju.
 

 Milline on erinevus põldude ja puupõldude vahel? Üht haritakse, et rohutaimi tõrjuda, teist, et hävitada? Janica Sepp kirjutab (autori foto)

Palun harige mind - kas on normaalne, et tehakse langil künkad (st kaevatakse auk ja pinnas tõstetakse kuhja) ning taimed istutatakse sinna otsa? Augud kohati üle põlve. Pildi tegin täna RMK langil - tundub et tööd tehti eile (Erastvere metskond)
 
 Metsakasvataja:
 
 No selline maapinna ettevalmistus on juba ligi 10 aastat Eestis kasutusel, selles ei ole midagi uut. Küngastena maapinna ettevalmistuse plussid on see et taim saab endale alustuseks topelt koguse huumust ja niimoodi vähenevad ka metsakultuuri hoolduse kulud paaril esimesel aastal. Selline meetod sobib hästi just märjematele kasvukohatüüpidele.
 
Metsakasvataja on siinkohal üks neist tippudest, kes kunagi looduse kohta käivast jutust aru ei saa. kasutan võimalusel ikka tippude arvamusi, kuigi rohkem või vähem on tegu demagoogidega nagu Erik. Mureks pole vaid mittearusaamine, vaid ka rumalus ja/või aferistlikkus.
 
 
RMK:
Väikese viivitusega ka meie selgitus. Aitäh, et tunnete huvi meie metsauuendustööde vastu. Pildil on tegemist masinistutusega. Masinistutust tehakse spetsiaalse ekskavaatori noole külge kinnitatud istutusmasina abil, mis koosneb mätastajast ja istutusseadmest. Mätastamine ja istutamine toimub ühe töövõttena.
Mätastamisel pööratakse maapinna huumushorisondi osa ümber ja vajutatakse kinni, et see pinnasega paremini liituks ja sellest moodustubki taimele sobilik istutuskoht. Antud pildil on tegemist mustika-kõdusoo kasvukohaga, kus esineb kõduturbakiht ja niiskusaste on niiske kuni märg. See tähendab, et mätaste aukudesse tekib vesi. Ka nende alade looduslik mikroreljeef on tugevasti mätlik ja varieeruv.
Riigimetsas töötab kokku 6 istutusmasinat, mis panevad aastas maha ca 1 miljon taime kogu 22,3 miljonist taimest, ehk väikse osa. Masinistutuse jaoks planeeritakse pisut raskemad raiesmikud, kus tuleb teostada täiendavad võtteid, et uus metsapõlv kasvama saada.
Pildil toodu on ilmekas pilt sellest, et mätta peale on istutatud külmhoonest toodud männitaim, mis on kaitstud ka vahaga. Mätastus tagab taimede hea kasvamamineku ja väiksema hilisema hooldamisvajaduse. Samuti luuakse sellega soodsad tingimused loodusliku uuenduse tekkeks, sest puuseemnete langemisel töödeldud maapinnale tagab nende kasvamamineku. Juhul, kui seemned kukuksid puhma-samblarinde peale, nende idanemist ei toimuks. Riigimetsas oleme mätastamist praktiseerinud ammu ja aastatega on need looduses vaevu märgatavad hiljem. Ühele hektarile istutatakse keskmiselt 2000-2200 mändi, sest rohkem sobilikke istutuskohti / mättad ei õnnestu üldjuhul teha. See sõltub raidmete ja okste ja kändude olemasolust. Ühe mätta mõõdud on ca 60x70 cm ja mätta kõrgus 20-25 cm, mis tähendab, et korrutades selle istutatud puude arvuga läbi, on kogu töödeldud raiesmiku pindala ca 1/3 kogu pindalast. Seega on tagatud kõik eeldused nii metsa uuenemiseks kasvukohale sobiliku puuliigiga, kui mõeldud ka teistele aspektidele. Antud asukohas kasvab kõigi eelduste kohaselt hiljemalt 5 aasta pärast ilus männinoorendik

Minu sellised väited on enamasti ühed ja samad, sest olen ikka samade veendumustega. On mul õigus? Küllap on nagu ikka, sest juba need kommentaarid näitavad, et alustaimestikku peetakse mitte osaks looduslikust mitmekesisusest (too metsakasvataja just nimelt ei saa kunagi selle väljendi sisust aru!) vaid rahateenimist takistavaks tüütuseks. Ning et väärtust pole millelgi muul kui palgil, mustikad kui tuluallikas, maitsev ja kasulik mari on samuti vaid vaenlane. "teised aspektid" - mis need on?
 
Küsisin mõlemalt, kuidas mõjutab selline tegutsemine alusmetsa liigirikkust ning, kui kiiresti taastub mustikasaak....

Ahjaa, ma küsin sageli sama küsimust: kas tegu rumalusega või....?
 
NB! NB! NB!
Kuna ei Aira Toss ega RMK soovinud vastata, siis õnneks kommenteeris Tõnu Ploompuu:

Esmane on siiski puupõllu toime. Latimetsa eaks on metsaalune tühi nagu herbitsiidiga lastult. "Valmivas" metsas hakkab mändide all alustaimestik tasapisi taastuma, kuusepõllul algab taimestiku taastumine 70-90 a peale istutamist. Männipõllul hakkab metsa alla marju olema 50-60-70 aastaselt. Arvestatavad marjasaagid saabuvad 70-100 aastasesse metsa.
Mustikas eelistab metsakõdu, mineraalne liivapind talle niivõrd ei istu.

******

Tänases lehes on lausa uskumatuna tunduv lugu sellest, kuidas regionaalminister Madis Kallas (SDE) andis ilma mingi konkursita Eesti Erametsaliidule 140 000 eurot toetust loodussäästliku metsakasutuse edendamiseks, seda juba ajal, mil ta oli veel keskkonnaminister. Raha eraldas ta vaikselt ja ilma hanketa, lihtsalt küsimise peale.

Juhtumi üksikasjad on sellised, mille peale võiks asjaomased organid uurimist alustada, sest raske on uskuda, et minister teeb sellise otsuse puhtast rumalusest, ilma vähimatki tänuvõlga või soosingut lootmata. Isegi kui sellise otsuse langetamine vormiliselt kuulubki tema ainupädevusse.

.....Sisuliselt on see samaväärne, kui näiteks haridus- ja teadusminister annaks MTÜle «Vene kool Eestis» raha selleks, et nad teeks teavitust ja koolitusi eestikeelsele haridusele üleminekuks. Teades suurepäraselt, et need on eestikeelsele õppele üleminekust huvitatud sama palju kui metsamajandajad looduskaitsest.

Kogu loo muudab eriti kurioosseks asjaolu, et tõeliselt looduskaitsega tegelevad organisatsioonid said toetust kokku vähem kui Erametsaliit.

 
Riik, mille eesotsas on rehvid ja ka sotsid, ei saagi olla targem. Või arvab keegi tõesti, et selline riik, kus keskkonnaga seotud riigiametkonnad on kas rumalad või ...., saaks erametsaomanikke ÕPETADA? Saab õpetada olemaks vaid endasugune, loodusest ülesõitev aferistlik teerull!








Loodus on minu jaoks elus eriliselt oluline olnud, küllap see sai alguse vanematest. Olid jua Horisont ja Eesti Loodus meil pea algusest saadik koju tellitud, koolipõlves alustasin ka kurepesade kohta info saatmist ning aja jooksul uurisin vahepeal pea 2/3 maakonna pesade kohta. Lisaks hanede rännet jm. Päris tõsiste tulemusteni küll ei jõudnud, aga olen õnnelik, et siiski elu jooksul saanud oma v'ikese panuse anda. 
 
Aga praeguses kuumuses tunnen ikka väga suurt raskust. Ime, et sellise madala vererõhuga üldse veel elan! Muidugi loodan veel üksjagu elada, kasvõi selleks, et näha Rohuküla rongide sõitmist ja lapsi-lapselapsi kasvamas. Kahetsen aga midagi, mis elus valesti läks? Ikka, ei taha ju kunagi kellelegi haiget teha ja head tahtnuks teha palju rohkem! Minu vabandused, kui miskit valesti teinud! Mine tea, kuidas tervis edaspidi vastu peab. Õnneks tunnen, et olen ka "brändiigatsusest" lahti saanud! Ei too see mitte midagi head, uskuge mind! Siiski püüan ringi liikuda ja tööd teha. Ja tunda seda tunnet, mis Eestimaal elades on eriliseks rõõmuks!

Õnneks on elus ilusat ja head palju rohkem ja küllap suutnud seda ka lähedastele pakkuda. Headele sõpradele ja tuttavatele. Hästi tööd tehes isegi võõrastele, sest nii nagu põhimõtted, on ka südamega töötegemine oluline.

 
Tallinnas on pärnade õitsemine täies hoos ja rõõmustavalt näeb neil ka summe aktiivselt sumisemas.


Eestile on omane palju tehnikat, vähe kasutamist...
 

Vererõhu jama pärast magan vahepeal päeval hambad laiali ja nüüd öösel ei tule und. Loogiline iseenesest. Aga saab ka nalja. Öeldakse, et meil kõigil on maailmas oma teisik ja kunagi Viljandis justkui nägin teda. Nüüd telekast, Sidneys. Fotod päris õiget muljet ei jäta, lühikeses klipis kaadreid peatades oli sarnasust rohkem. Muidugi mitte 100%, aga ise tunnetan küll. Või siis mõttes võrdlen sellega, kuis vahel olen pildil või videol paistnud. Haha...
 


 
Ussikeel e Echia vulgaris. Vulgaarne? Öudne, naised pidid ju ussid olema? Nali naljaks, tegelikult on enamus neist looja kingitus. Ikkagi inimesed. Aga see niisama lõõpimiseks, ussikeel mulle meeldib. Ja näe, kuuma ei karda, ei mingit vererõhu muret ega rütmihäireid!

 
 Ma läheks vahel lõunat sööma isegi Haapsallu, eriti ekspressiga. Aga ei saa sellist luksust ju tahta. Õnneks saab minna ka Nõmmele. (Loodan, et endale liiga ei teinud). Tagasitulevat rongi on seal lisaks veel hea oodata vilus.
Ahjaa, üks pluss on Sõõrikukohvikul veel - kallite Aura vt mahlade asemel saab joogiks võtta ka morssi. paljude jaoks võib see tähendada kümneid eurosid kokkuhoidu kuus.
Ja tulla võib ka kastirattaga.



 
Lapitekkide tegemine.


 
Üsna ilusad konteinerhaljastuse puud?

 
Palju detaile, ilus linn.







Ja milline siis juuni kellegi jaoks oli? Mis oli eredaim  või mis eredaim lausa möödunus?
Minu jaoks see juuni taas tõesti paras katsumus ja eks inimlikkustki jääb aina vähemaks, aga see ei tähenda, et poleks olnud ilus aeg. Oli ikka!





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar