Jaanilaupäev.

 

 

 

Jaanilapäev. Muidugi rongiga.

 

 

 

Lääne elu kutsus üles sõnajalaõie asemel liblikaid jahtima. Nojah, õige kah, liblikad ju nagu sõnajalaõis, ainult kõhus? Mina aga jahtisin kiile.

 

Hommik oli nii unine kui üldse olla saab. Ei tundnud ennast natukenegi hästi ja polnud tahtmist üldse välja minna. Õnneks asi paranes ja kuigi väljas taas palav (tore ju iseenesest, sest ilus soe päev jaaniõhtu sisseelamiseks), siis ei pidanud tuppa jäämagi.

 

 

Puhas, nauditav rohelus. Igas toonis.

 

 

 

 

See ongi materjal, mida ma ei lasknud tuleroaks minna. Ikka taaskasutus.

 Selline ilus jaanilaupäev.