Seekord siis aeg minna Niguliste kirikusse. Uus näitus Michel Sittow tehtust ja ka liftiga saab sõita pilvedesse.
Vahelduseks, minnes pea iga päebv mööda loodavast kivikõrbest (hr Kõlvart on vist värvipime ja alamad ei julge seda öelda nagu oleks ta alasti kuningas), on hea näha Shnelli parki ja vahel seal jalutada. Kuigi sinnagi vaja mõningaid puid juurde istutada, siis pole viga, ma võin ka korjanduse teha ja ise panustada, kuna linnapea palk on liiga väike Rohepealinnaga toime tulemiseks.
Seekord aga otsemat teed natuke "läbi pilvede" vanalinna ehk siis tõus Toompeale. Ega need trepid mulle enam nii sobivad pole, aga veel saab hakkama.
Mõnes kohas märgata aga, et seina, trepi jm remondiks ei ole vist kasutatud parimat paasi? Killustumist palju ja seinas ka palju pragusid ning tundub, et see kas ei ole Lasnamäe paas või on tegu lõhatud kiviga?
Aga katuseid mööda siin käiks küll. Ja laulaks Smilersit.
Paistab ka Katariina kai.
Midagi sellist aga, mis ühe maja hoovis oli, pole ma veel näinud mitte ainult vanalinnas vaid kogu Tallinnas.
Turiste aga viimastel päevadel üsna palju märgata. Või on osa hoopis siia erineval moel tulnud välismaalased, tööle ja elama?
Pea laitmatult ümar kivi sillutises.
Siiagi peaks ühel päeval üle pika aja minema.
Niguliste siiski ei kuulu 100+ muuseumi hulka, mida saab külastada ühisaastapiletiga, aga sest pole midagi. Mul ju sooduspilet ja seega ostsime teise hoopis toetajapiletiga. Muuseumite jaoks on iga euro oluline, alamad saavad sageli sellest aru, ülemad seal üla-linnas aga mitte. Sest raha ju täna hakatakse veel rohkem kühveldama sinna, kuhu seda vahel üldse vaja ole!
Aga kirik on nagu enamasti ikka, vägev. Kujud, lühtrid, maalid, ja siin veel väga uhked vapid ning ka hauaplaadid. Kahjuks (mind huvitaks) pole ühegi juures kirjas, mis dolomiiti on kasutatud.
Kes tahab aga veel rohkem ja lähemalt näha ning lugeda, saab seda teha ise kohale minnes.
Kirikute ja ka kaupmeeste hõbenõud jm.
On isegi kullatud nõusid.
Peaorel on valmistatud Rieger-Klossi firmas.
Koorioreli on ehitanud meie oma orelimeister Ago Tint ja tegu siis Põhja-Saksa tüüpi barokkoreliga.
Hoiatus Harry Potterile ja sõpradele.
Lift aga kahjuks ei töötanud! Usutavasti saadi see peagi aga korda, kuid ootama ei jäänud ja et pakuti ka piletikompnsatsiooni, siis jätsin liftiga sõitmise teiseks korraks. Hoian pileti alles, sest ei hakka ju ometi ka raha tagasi küsima?
Ka põranda puhul oleks huvitav paeliiki teada.
Teisel korrusele küll tatsusin, aga see oli ka kõik.
Üks väike ebameeldiv üllatus oli veel.
See, et Kompressoris nädalavahetusel järjekord, pidi olema tavaline. Aga isu sealse hapukapsasupi järele sundis ootama....
... kuid just täna juhtus nii, et seda suppi polnud, kurvastuse leevendamiseks toetasin lätlasi ja ....
.... tellisin seljanka, mis ka väga rohke ja kvaliteetse lihaga ning igati söödav!
Kõik pole minu tellitud, aga pildile pidin ju saama.
Minu valik seekord oli tuunikala. Portsud on siin kohutavalt suured ja samas võiks öelda, et lausa odavad! Ja muidugi pole sisu lihtsalt tuunikala (nagu ka heeringaga pannkoogi puhul) vaid ikka muna jm lisaks, nii et maitse ei ole nt spetsiifiliselt vängelt heeringaline või tuunikalaline vaid ikka hõrk ja nauditav! Pole siis ime, et siin kohti pole saada!
Kõht täis vitsutatud, ei saa aga enne koju minna, kui tuleb kasvõi veidi jalutada.
Rohepealinnas vee isegi on neid kohti, kuigi hirm tuleb peale - äkki on siiagi kivikoormad juba teel ja asfalditehased suitsevad?
Ninapidi topiks aga need, kes ei erista rohelust kõrbest, teatud kohta.....
Ilus...aitäh !
VastaKustutaAitäh!
KustutaOli tore käik igati.