Tänapäeval on juba üsna lihtne saada aimu, kes on kes.
Nurgal näha Coop Tõrvas.
Tegelikult ei ole asi COOP-is, vaid selles, et kaupmehed petavad ja valetavad! Ükskõik, millises ketis! Seetõttu muutsin ka pealkirja, seda enam, et pigem COOP keskendub väikelinnadele.
*****************
Postituse täiendus jaan 2025 (ka loo lõpus)
MIKS POODIDE ROHKUS TÕSTAB HINDU?
Enne kui järgnevani jõudma, peab lühidalt selgitama, sest suur osa inimesi arvab, et konkurents madaldab hindu. Tegelikult nii ongi, aga ka konkurents toimib vaid teatud PIIRINI!
Kui poode (müüjaid, nt turul) on vähe, siis konkurents toimib. Sest, KULUD saavad kaetud, kasum on piisav ja see võimaldab EELISE ehk käibe suurendamiseks hindu alandada.
Igal müüjal/poel on kulud - elekter, rent, seadmed, palgad jm! Need on vaja tasa teenida ja lihtsaim näide on parim, nt müüb müüja kartulit. Ostis selle kasvatajalt suures koguses 10 senti kilo ja müüb 40 senti/kilo. Ostjaid on 1000, käive on päevas 400 eurot! Ostuks kulus 100 ja kasum on 300! Makstes muud kulud, on puhaskasum nt 150-250 eurot. Lisandub teine müüja - ei ole probleemi! Leiva saab lauale ja või ning vorstigi peale!
Mis juhtub, kui kõrvale tuleb aga hoopis 3 müüjat? Ostjaid jääb alles 250, sama müügihinna puhul käive langeb 400-lt 100-le eurole. Selle raha eest saab vaid kartuli ära osta, kulude katteks ei jää midagi! Lahendused on:
* Panna uksed kinni.
* Vähendada kulusid, aga see ei õnnestu, sest elektrihinnad, rent jm hoopis kasvavad.
* Leppida kasumi vähenemisega?
* Tõsta hinda! Kui palju tuleb tõsta, et käive oleks taas 400 ja kasum 150 - 250 eurot?
Võib ju leppida vähesema kasumiga, aga ....juurdehindlust tuleb ju ikka tõsta?
"Kui paljud arvavad, et Coopi näol on tegemist välismaise jaeketiga, kes on siin ühistud ära ostnud ja nüüd toimetab Coopi kaubamärgi all, siis tegelikult see nii ei ole. Coop tähistab ülemaailmselt ühistulist koostööd (cooperative). Inglismaal, Norras, Taanis, Itaalias on Coopi igal pool näha ja see tähendab, et tegemist on sealsete ühistute koostöömudeliga nagu meil Eestis," selgitab Coopi juht Rainer Rohtla eile eetris olnud Äripäeva saates "Logistikauudised eetris". 
Muuhulgas rääkis Rainer, mida teeb Coop müügist saadud kasumiga, kuidas põllumees või toidutootja oma kauba Coopi kauplustesse müügile saab viia ja millised plaanid on Coopil logistikasüsteemi arendamisega. Saadet kuula 
Kuulan nüüd seda saadet ja tahaks teada, kui eestimaine ollakse? Ühendab ühistuid? Jah, tõsi on see, et eestimaiseid tooteid on üsna palju ja neist ka parimaid, mida mujalt ei saagi. Nii et Coopil on ka palju plusse mõne teise ketiga võrreldes. Aga siiski, kes on hinnatõusudes süüdlane?
Küsisin:
Poleks ju paha mõte?
Tänases PM on ka jupike Rohtlalt käibemaksu teemadel.
Aga miks te ei räägi hinnatõusu suurimast põhjusest? Eestis on ju marketeid vähemalt 2x rohkem (põrandapinda) kui vaja efektiivseks toimimiseks? Või eksin ja hoopis 3 või 4 x rohkem? 5x?
Vastust ei saanud....
Coop reklaamib ennast hüüdlausega "Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas". Tegelikult on see lause üks halvimaid valikuid, sest ikka ja jälle on kuulda olnud, kuidas Coop poode sulgeb. Muidugi on see kohati paratamatus, sest elu hääbub maal ka muudel põhjustel ja kui ikka kliente ei jätku, siis ega suuri valikuid enam ei ole. Aga siin on üks suur AGA! Seesama punasega.
Loo linki ma ei lisa, sest kui loos valetatakse (postitusest see näha), siis on mõttetu maksta raha veel sellise loo lugemise eest!?
Jaekaupade hinnatõusud on saanud jututeemaks nii pereringis kui töökaaslastega. Coop Eesti juht Rainer Rohtla avas tausta, kuidas toidukaupade hinnad jaeketis määratakse. 
Coopi ülesanne on olla väravavahi rollis toidutootja ja kliendi vahel. Praegune hinnatõus on tulnud kauba tootjate ja hulgimüüjate hinnatõusudest. Siin ongi Coopi ülesanne aru saada, millise toote hinnatõus on põhjendatud ja millisel mitte. Intervjuud Coopi juhiga loePealkiri aga on:
Kus Coop sulgeb kaupluse, seal hääbub elu. Eelmisel aastal oli selliseid kohti kaks
Küsisin:
Puhas vale, suurimad süüdlased on jaeketid. Klientidele valetamine peaks olema viimane asi, milleni laskuda? Miks Pärnits või veel keegi julgeb aus olla?
Ja petmise intervjuu eest peaks ka veel maksma?
Vastust ei saanud.
T.S.:
Täiesti vale reklaam.... Kõrvalistes kohtades panete poode kinni.... Tali Coop on järgmine mis kinni pannakse....
Mina:
Huvitav jah, et ikka reklaamitakse end selle lausega, kuigi mitmes "nurgas" poode kinni pandud.
Coop:
Tanel, vastasin Alari kommentaarile ja kopeerin sama vastuse ka sinu mure alla: Coopil on 320 kauplust üle terve Eesti, seda on sama palju kui ülejäänud jaekettidel kokku. Coopi kauplused katavad ära väga suure osa nii väikestest kui suurtest piirkondadest. Kui mõnes kohas Coopi kaupluse uksed sulguvad, siis enamasti avame kõrval suurema poe asemele. Kuid ühes aastas on paar kauplust, mille asemele uut poodi tõesti ei avata. Siiski ületab avamiste arv mitu korda sulgemiste arvu. Kaupluse uuesti mitteavamine on Coopi jaoks päevakorras vaid juhul, kui kauplus on pikalt (loe: aastaid) kahjumis olnud ning ühistu on seda ülal pidanud teiste kaupluste arvelt. Kahjuks pole lõputult võimalik pikalt kahjumis olnud kauplusi teiste arvelt elus hoida, sest see kahjustab teiste kaupluste püsimist.
Mina:
Kõrvale? Kui lähedal Hellenurmele vm muule kohale?
Samas kui teil enim poode, siis olete ka suurim süüdlane hinnatõusudes? Kas suletavate poodide puhul peapõhjus klientide ja käibe vähesus?
Või eksin ning kulude kasvu ja vähese palga põhjustega poodide arv, põrandapind jm ei seondu? Ka see kui ühes poes on 2000 klienti, kahe poe olemasolul aga 1000 ajaühikus?
Tegu konkurentsiga, mis toob hoopis madalamad hinnad? Ehk teeksite siis 640 kauplust?
Vastust ei saanud....
Eksisin, sain vastuse:
Sest COOP kirjutas vastukommentaari:
mis täpselt on puhas vale ja palun täpsusta, milles suurimad jaeketid süüdi on?
Neeme SihvKas keti kulud on suuremad (mida saab tagasi teenida hindu tõstes), kui kliente on 2x vähem? Kui ühel ristmikul on ühe marketi asemel 3?
Neeme SihvCoop Eesti võib küsida ka kolmat pidi - kui palju on marketite põrandapinda meil jt riikides 1000 elaniku kohta?
Neeme SihvCoop Eesti te ei vasta sest teate, et pooled teie poodidest on konkurentsi solkimine ja teised ketid teevad sama. Ehk et suurimad hinnatõusu süüdlased on poed ise, aga seda ei saa tunnistada, sest....?
Teete aga poode juurde, maksate sandipalka ja kiidate ennast?
COOP-ilt BLOKK!!! SÄH SULLE KODUMAIST!
Kus on siin see aga? Just siin ongi. Miks Coop püüab süüdistada teisi ja enda tegevusi aina kiita? Kui poed suleti klientide ja käibe vähesuse tõttu, siis kuidas küll aina uusi poode avades klientide arv suureneb? Kas ikka suureneb? Kas ei oleks parem olla aus? On selge, et kui kuskil suletakse poode, siis peapõhjuseks on klientide vähesus ehk vilets käive ehk liigne põrandapind Eesti elaniku kohta. Ja kui on nii, siis miks on Coopil kõige rohkem kauplusi? Miks püütakse vägisi suruda end teiste kõrvale, kui samal ajal võetakse teisteltki kliente ära ja ei saada endale mitte näitena toodud 2000 klienti vaid ainult 1000! Siin on muidugi teistel kettidel sama süü. Aga nt Guido Pärnits on ausalt välja öelnud, et kõik, palgast parkla ehituskuluni maksab kinni ainult klient.
Loomulikult ei eita ma sedagi, et ka tootjad ja vahendajad riisuvad sageli koore ning neilgi kulude kasvu tõttu omad hinnatõusud. Kuigi ka vahendajaid ja tootjaid on meil liiga palju, olgu siis pagaritööstused, lihatööstused, piimatööstused, talunikud jt. Sealhulgas vähendab efektiivsust ka tohutu kaupade sortiment, olgu siis tegu liha-, leiva-, piima- või muude toodetega.
Omad murekohad on ka talunikel. Nt. Belarus (näide lihtsast tehnikast) oli pikemat aega soodne osta, ülikallid (kuigi kaasaegsed ja elektroonikat täispikitud) traktorid ja kõik muu muudavad piltlikult olematuks ka sadade kolhoositaride vallandamise ja talunikelt nööritakse nende hinnaklassiga kümme nahka. Sageli võimalik soetada vaid laenudetoel ehk pikaajalise võlakoormaga. Aga see on teine teema.
Seega, kui elanike arvu kohta on liiga palju kauplusi, parklaid, kassaaparaate, ülemusi, küttekulusid ja KÕIKE muud, ei saagi hinnad alla minna ega ka mitte tõusta vaid tibakese. Hinnatõus on lausa röögatu! Hullem veel, ei saa lubada ka inimväärset palka oma töötajatele.
Või on Coop leiutanud mingi uue mudeli, kuidas oma kulusid aina vähendada kasvava poodide arvu juures? Või peakski ehk ka andma OMA PANUSE selleks, et elu kusil reaalsuses püsiks? Paneks suuremates asulates pooled kauplused kinni, kaudselt sponsoreerides ääremaad? Tõmmates pidurit hinnatõusudele ja pakuks oma inimestele ka paremat palka? Ning tunnistades ausalt, et ketikaubanduse aeg-ajalt hädaldamine kuidas vaevu ots-otsaga kokku tullakse on vale? Sest näed, kui kuskil kinni panna, avate suurema? Seega on suuremates kohtades tegu vaid propagandakisaga selle üle, kui kulukas kõik on?
Pange mõnes suures kohas mõni pood kinni ja siis avage mitmes väiksemas?Seegi ju osa elu edendamisest?
Ahjaa, COOP ei pidavat kasumit teenimagi,kõik raha investeeritakse? Miks siis ei saa kunagi kui küsida, kuidas saaks veel rohkem inimesi nn ühistu liikmeks?
************************************
Aga kahepalgelisuses alla ei anta! Tahaks madalamat käibemaksu, et saaks suurema % hinnalisandit?
Coop tegi eelmisel nädalal valitsusele konkreetse ettepaneku kehtestada kolmele põhitoiduainekategooriale (piim, liha, köögiviljad) madalam 13% käibemaksumäär. Mõneltki riigijuhilt tuli väga ümmargune ent kiire vastus, et ei saa ja ei taha. Ometi esitasime ka arvutuskäigu madalama käibemaksumäära tegelikust mõjust. Vägisi tundub, et riik pole järjestikustele (käibe)maksutõusudele põhjalikku mõjuanalüüsi teinud. Ma ei tea, kas tipp-poliitikud peavad poes sooduspakkumisi otsima ja sageli kvaliteetsemast ja tervislikumast valikust loobuma, kuid tean, et suurem on Eesti rahvast on sellisesse seisu juba praegu surutud. Rahakott on lihtsalt tühi. Näeme, et tarbimise maht on käsikäes majanduslangusega kukkunud, kohalik toidutootmine ägab ja perede väljavaade tundub morn.
Inimeste kuueelarves ja eriti väiksema sissetulekuga perede hädavajalikest kuludest moodustab toit järjest suurema osa. Selle vastu on peaaegu kõik teised Euroopa riigid leidnud rohu – maksustada toiduaineid madalama käibemaksuga. Näiteks meie eeskuju Soome, kus üldist käibemaksumäära küll tõstetakse, kuid toidule jääb kehtima 14%. Eesti liigub risti vastupidises suunas. Imestame, miks majanduslanguses vireleme, kui naaberriigid püsivad tugevamatel jalgadel. Midagi on väga valesti....
2024.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322352/kaupluseketi-juht-riigivalitsejate-moraalne-kompass-on-lopetanud-tootamise-perede-valjavaade-tundub-morn
Artikli juures pildiallkiri ütleb, et
Rainer Rohtla leiab, et midagi on meie riigis väga valesti.
Tõepoolest, midagi on väga valesti! Miks siis ketid ei taha ISE oma turusolkimist lõpetada? Et saaks hinnad alla lasta ja palgad tõsta ligilähedalegi Soome taemele? Muidu ju nagu näha, Soomet on tore näiteks tuua küll?
********************************
Jaanuar 2025.
Aastaid läks aega, enne kui keegi KOGEMATA tunnistas tõde!
"Aga kolmandana muidugi nüüd, kus ma olen kaubandusest väljas, ma võin teile ka väikse saladuse öelda, et seal on taga ka kindlasti see, et kui sul müügi mahud langevad tükiliselt, siis mingi aja kaupmees, ikkagi selleks, et ära katta oma rendid ja muud kulud, püüab hinna marginaali tõusuga kompenseerida seda puudujäävat kasumit. See on paratamatus, sest inimesed tahavad palka, masinat tahavad elektrit, uksed peavad kinni-lahti käima," lausus Realo.
Realo sõnul ei saa aru, kuidas saab Eestis saab olla nii palju poode. "Kõik, mis selle juures mind alati hämmastab on see, et meil on ikkagi tohutus koguses poode. Konkurentsi mõttes meil ju võiks olla tohutu konkurents, aga ilmselt osa sellest hinnatasemest tulenebki sellest, et neid uksi on liiga palju ja nendest ustest käib läbi vähe inimesi per üks koht. See teatud määral tingib selle vajaduse hoida marginaali kuskil tasemel," rääkis Realo.
Veel uudiseid.
KES EDENDAB ELU MAAL?
COOP, kes sulgeb Leevaku ja Veriora poed? See pidi ju kuuluma meie oma inimestele ehk omad inimesed ise "edendavad"?
Michal, kes tahab rohkem raha relvamängudeks? Reformikommunistide jt sõnul pidi ju tasuline bussiliiklus tooma kahekordsed bussid maale?
Kas Enel Liin, kes ÜT arendamise asemel püüdleb vallalehe piltidele? On ta kordagi püüdnud selgitada, miks Veriora suunal rong sõitmise asemel seisab? Isamaalased ju teavad, mida rahvas bussiliikluses vajab?
*******************
Võite olla kindlad, et ka neist aspektidest hoolimata on Eestis küllaga inimesi, kes kaubanduse nüanssidest midagi ei mõista ja jäävad ikka väitma, et konkurents odavdab hindu
Eestis on keskmiselt 4,6 poodi 1000 elaniku kohta, samas kui Tallinnas on 4,7 poodi 1000 elaniku kohta. Eestis keskmiselt ja Tallinnas omab eelnimetatud näitaja kasvutendentsi. Toidupoodide arv 1000 elaniku kohta on Eesti lõikes 1,6 ja Tallinna lõikes 1,2 kauplust.
Nii Eestis keskmiselt kui Tallinnas on toidupoodide arv 1000 elaniku kohta kahanenud võrreldes varasemate aastatega. Languse põhjustajaiks on hüper- ja supermarketite tekkimine, mis sunnib lõpetama ümberkaudseid väikepoode.
Kaupluste müügipinna suurus ühe elaniku kohta oli 1999. aastal Eestis 0,46 m² ( möödunud aastal 0,44 m² ) ja eraldi Tallinnas 0,62 m² ( möödunud aastal 0,56 m²) , seega on Tallinnas kaupluste müügipinna suurus suurem 35% võrra elaniku kohta.
Nii Eestis keskmiselt kui Tallinnas on müügipinna suurus ühe elaniku kohta 1995-2000 perioodil pidevalt kasvanud.
Aastal 2000.
Marketid alles hakkasid levima. Muidugi ei näita olukorda niivõrd poodide arv, kui põrandapind.. Nüüdseks oleme Euroopas esikohal. Uhke tunne?
Garri Raagmaa 2012:
Lugedes 6. veebruari Postimehest Sirje Niitra reportaaži “Karm konkurents sunnib kaubakette arutult laienema”, oli esimene emotsioon: “Lõpuks ometi!” Et viimaks ometi on arendajad hakanud muretsema, et kaubanduskarpide võidu püstitamine võib lõppeda fiaskoga. Et lõpuks saab ameerikalik walmartiseerumine tagasilöögi, mis lubab ehk hakata mõistuse häält kuulma ja nii kaubandust kui muid inimestele tähtsaid teenuseid, elamisalasid ja taristuid senisest komplekssemalt planeerima.Osundan: “1000 elaniku kohta on Eestis tublisti üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike. “Konkurentsi tihedus on teinud tarbija ülinõudlikuks, samas madal palgatase jälle hinnatundlikuks,” märkis Selveri keti juht Andres Heinver. “Eestis tähendab kaupmeheks olemine seega suurt väljakutset.” /.../ Eriti kriitiline on ostujõu puudujääk Pärnus, /.../” Pärnus on üle investeeritud, sest erinevalt Tartus ostlevast 350 000 elanikuga Lõuna-Eestist on Pärnul tagamaad vaid 85 000 kanti, kuid mõni pood on siin isegi uhkem (nt Maxima).”
Paraku on läänemaailm juba mõnda aega nende tarbimiskuradi plekkpaleedega võitlust pidanud......
********************************
Nielseni Baltikumi äriarendusjuht Margo Kurisoo rääkis, et 8 aastaga on vähenenud toidukaupluste koguarv 24%, kõige enam on kinni pandud alla 100 ruutmeetriseid kauplusi.
„Jätkub kaks aastakümmet kestnud trend, et väikeseid poode jääb vähemaks ning suuri poode tehakse juurde,“ sõnas Kurisoo. Ta usub, et alkoholipoliitika tõttu võib olla tõesti pandi mõningad väikepoed kinni, kuid tema hinnangul on see pikemaajalisem turu areng ja muutus. „Moodsaid suuri kauplusi tuleb juurde ning inimesed tahavad laiemat valikut.“
„Hüper- ja supermarketite arvu poolest miljoni elaniku kohta oleme Euroopas 5 kohal peale Norrat, Austriat, Taanit ja Saksamaad. Eestist eespool asetsevatel riikidel on suur osakaal väikestel supermarketitel (400-1000 ruutmeetrised kauplused),“ rääkis Kurisoo. Ta lisas, et Eesti paistab silma väga suure hulga üle 2500 ruutmeetriste hüpermarketitega.
„Meil on hüpermarketeid ning suuri supermarketeid väga palju ja ega väga palju ruumi nende juurde ehitamiseks ei ole,“ ütles ta.
See siis aastal 2018. Arv on vähenenud, aga just pisipoodide arvelt. Ah et ruumi nende juurdeehitamiseks pole? Kui palju on alates 2019 poode juurde tekkinud? SUURpoode, mille poolest niigi Euroopas silma paistame?
Kui sajandi alguses oli poodide põrandapinda ühe elaniku kohta ruutmeetrites 0,6, siis täna on 6 ruutmeetri ligi juba? Ega ma ei imestaks. Iga ruutmeeter aga nõuab täna sajandialgusega võrreldes KORDADES rohkem rahalisi kulutusi ehitamiseks, kütteks, elektrienergiale jm.
**************************
Mis juhtub, kui kliente/käivet poodide rohkuse tõttu on 2, 3 või 4x vähem? Selverist leidis ostja toote, mille hinda tõsteti peaaegu 2 korda ja seejärel pakuti "soodukat":
Kui poeärikate jutust veerandit usud, oled poolega petta saanud...
Ei näinud alumisel riiulil seda hinda nii hästi. Varemalt (eelmisel nädalal) oli nagu tavahind sellestki väiksem. Seetõttu tahtsin näha ka tavakarvase jaoks olevat hinda. Õnnestus natuke koukida ja selle alt tuli teine hinnasilt välja. Ja selle valge sildi hind.... Niisiis, karvaste-suleliste jaoks on päevaga hind saanud kahekordseks, end ärika omandiks usaldanute jaoks tõusnud vaid veerandi jagu...
Täiesti huvitav, mis maailmaturu hinna tõus tingis selle hinnatõusu? 
Tegemist on Selveriga, tuntud pättfirmaga. Aga ega teisedki paremad pole. Puudub reaalne konkurents ausate kaupmeestega, need on oolivalt valitsuse poolt kõrvaldatud. Aga ega teised suurfirmad paremad pole. Nii et vahelejäänud ärika esiletõstmine on natuke kohatu.
Aga üldiselt - süsteem, mis toetub kodanike petmisele, kutselistele petturitele, et saa olla elujõuline.
Siinkohal siis tegu Selveriga, aga nagu klient ütles, ega teised paremad ola. Ausamad. Ning alati jääb samamoodi õhku ka palgaküsimus - kas see peale seda "soodusnädalat" tõuseb 2 korda?
******************
Aivar KukkVõrus a 14 toidupoodi s 10 000 elaniku kohta. Rimi, Maksimarket, Lidl. Selver, A1000 Market, Maxima suured ja veits väiksemaid veel. Kohalikul tootjal Jaagumärl on 3 poodi! Ma juba kaua räägin, et see tõstab hindu mitte ei too neid alls.
Kui palju on 14+3 toidupoes külmikuid, kassasid, valgusteid, kütteseadmeid, riiuleid, jm ning jagage see nüüd ..., näiteks 4-ga? Kas elektrikulud, milles räägib Gross, langevad? Või on soliidse ärimehe maine selline, et võib süüdimatult süüdistada teisi?
************************
Juuli 2025.
Ootamatu, et valetajate esinumber Kristen Michal järsku tõe välja ütles?
https://www.err.ee/1609759671/michal-eestis-on-liiga-palju-kaubanduspindu "Olen ka varem kirjeldanud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri väljaöeldut majandusprognoosi tutvustamisel – see on ligikaudne hinnang, rõhutan –, et umbes kaks kolmandikku hinnatõusust tuleb palgatõusudest ja maailmaturu tooraine hindadest. Üks kolmandik umbes maksudest – kõige suurema mõjuga sellest oli autode registreerimistasu," rääkis Michal.
Peaminister kiitis ajakirjandust juurdehindluse ja hinnastamise teema käsitlemise eest ning väitis, et probleem peitub kaubandusruutmeetrites.
"See avalik ruum, mida meile kaubanduspaleede näitel on ehitatud, annab ka kaupmeestele surve küsida kaupade pealt palju rohkem. Kui ma vaatan võrreldavaid andmeid kinnisvarasektorist, siis andmed, mida ma olen saanud, näitavad ikkagi, et meil keskmise ruutmeetri kohta on käivet kolmandiku võrra vähem kui Euroopas keskmiselt," sõnas Michal.
"Eesti Pank on teinud analüüsi, mis kirjeldab seda, et kaubanduspinda on meil oluliselt rohkem kui mujal," ütles Michal. "Võib-olla see võti nendes juurdehindlustes ja kasvus on ka seal, mitte üksiti tootjates, tarbijate väheses valikuoskuses või kaupmeeste ahnuses. Võib-olla oleme lihtsalt liiga uhked poed ehitanud."
Michal tõi näite, et Keilas on juba olemas mitu kaubamaja, kuid plaanitakse veel uusi juurde.
"Konkurents justkui on kaupluste vahel, aga kui see konkurents on ikkagi selline, et ka ruutmeetrite arv langeb meile kui tarbijatele. Kui me vaatame ajakirjandusväljaannete väljatoodut, siis kaubahinnad on tõusnud oluliselt kiiremini kui mistahes maksukomponent. Ka tootjate osa ei ole selles tõusnud. Tarbijad ja tootjad on ühel poolel. Kaupmehed tegelikult on need ruutmeetrid ära korjanud tarbijate käest, meie käest," sõnas Michal.
.............
Rahandusminister Jürgen Ligi lisas, et kaitseb ka kaupmehi, kes on võimaldanud tarbijatele väga suurt valikut.
"Nad ei ole meile pakkumas mitte ainult väga suuri pindu, vaid ka väga suurt valikut. Ja väikse rahva puhul meil on kogu kaup olemas, mis on suurtel rahvastel. Sortiment teeb ka kalliks. Aga ise oleme seda tahtnud," ütles Ligi.
Ainuke soga, mida siin aetakse, on algne Mülleri põhejndus, mis on puhas vale. Ja kui palgatõusust rääkida, siis poolte marketite (tanklate, riidepoodide jm) kinnipanemisel võiks vabalt tõsta palka 2x. Seda enam, et ettevõtjale on alati väga suur kulu kaubanduspindade rent Mõelge ise, kui kohati peab väikeettevõtjagi rendikioskis toimetades esmalt teenima nt 3000 eurot selleks, et rent ära maksta, lisaks elekter ja muu ning alles siis tekib kasum. Mida me siis räägime Viru Keskuses vm olevatest apteekidest, kus rent on tuhandeid eurosid või marketitest, kus tuleb maksta juba kümneid tuhandeid. Kümnetest tuhandetest + ruumide küte, sedamed jm tõstavad kulud veel kordades kõrgemaks - kui palju sellest palgaraha tekiks?
Sama üllatav on Ligi jutt sortimendist. Tõepoolest, mida kirjumaks läheb sortiment, seda vähem koguseliselt igat sorti müüakse ning seda enam on töötajid vaja, et tegeleda erineva sortimendi hinnastamise, sildistamise, riiulitele paigutamise jm - ajakulugi kasvab määratult.
*****************************************
04.08.25
Kuna teema on alati kuum ja siiani olen sageli saanud igal võimalikul moel sõimata, siis peale Michali lugu ja mõne autoriteetsemea tegelase sõnavõttusid FB-s, on kuidagi vaiksemaks jäänud? Aga et teemat mitte laiali vedada...
Nele Peil on ennegi soga ajanud. Kui aga kaubanduskettide lehel küsida otse ja argumentidega, miks hämatakse ja valetatakse, saad bloki. Nii et ei saa mitte mingil juhul uskuda neid suuvoodreid, sest valetatakse ja hämatakse otse näkku!
Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ei nõustu, et toidu hinna kiire tõusu põhjuseks võiks olla liiga suur hulk kauplusi.
"Kui kaupmehel on kõrged kulud, millega iganes see seotud on, see läheb jah toidu hinda, aga ei ole korrektne väita, et toidu kõrgete hindade põhjus on poodide rohkus, see väide ei ole korrektne," ütles Peil.
Jah, millega iganes, näiteks küte, elekter, palgad, pinna rent, seadmete arv jpm (olen seda siingi korduvalt välja toonud) on just kaupluste rohkusest/arvust tulenevalt eriti suured kuluartiklid. Kui sa ikka kütad kauplust 5000 või 2000 kliendi jaoks, ehk et ehitad sama arvu klientide teenindamiseks 2-3 korda rohkem kauplusi, siis kas tõesti kulude kasv on olematu/marginaalne?
Uute kaupluste lisandumisel on omad põhjused.
"Tuleb mõista, et Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele. See tõstab statistiliselt pinda inimese kohta, aga ei tähenda, et meil oleks poode liiga palju. Tegelikult on Eestis tugev konkurents kaubanduses ja see hoiab hindu all pigem selle asemel, et neid üles ajada," rääkis Peil.
Siin on tegu n.ö. täiemahulise valetamisega! Tõsi, võiks ju hoopis rääkida kaubanduspindade ruutmeetritest 10 000 elaniku kohta! Kas Peil seda teeb? Mainib muu jutu sees, aga keerab siiski asjad pea peale.
Hajasustuse jutt on aga tõeline naljanumber, sest teadaolevalt on paljudes väiksemates kohtades poed hoopis kadunud ja isegi üsna väikestes asulates on ketid püüdnud luua 2 või rohkematki poodi. Kusjuures kohati liiga suure sortimendiga (seegi oluline) ning seetõttu liiga suured. Alati võib vaielda, mis on esmatarbekaup, aga samamoodi tekib küsimusi, kas nt shampoone, pesuvahendeid jm peab olema kümneid erinevaid?
Räägiks ausalt välja, kui palju on teistes riikides pinda inimese kohta? Kui apteekide puhul on Eestis üks apteek ca 2500, Soomes 6500 ja Rootsis üle 12 000 elaniku kohta, kas siis peaks arvama, et Soome on arengus meist maha jäänud ja Rootsi üldse mutta vajunud? Või ollakse seal targemad ja ka ausamad? Küllap on marketite puhul suhe umbes sama nii et meil on poode/pinda lausa mitmekordselt liiga palju! Küll aga peaks Kaupmeeste Liidu juhatus mõtlema tõsiselt, kas ikka hoida nii lapsikut juttu ajavat inimest juhina? Sest konkurents on siin ammu tapetud! Aga eks kettide omanikud ju tahavadki, et tõde võimalikult vähe leviks ja küllap ollakse hoopis nõus Peili palka tõstma. Äkki võiks Kaupmeeste Liidule valida hoopis 10 juhti, konkurents tuleks ju kasuks?
Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson tõdes, et mingi mõju võib kaupluste lisandumisel hinnatõusule siiski olla.
"1,3-miljonilisele rahvale üheksa üle riigi opereerivat erinevat toidukaupade ketti – seda tundub esimese emotsiooni pealt selgelt palju," märkis Anderson.
Anderson märkis, et Eestis on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi ja 240 000 ruutmeetrit pinda. Müügimaht ja kasumimarginaal on samas langenud.
Kristjan Anderson läheb kavalamat teed pidi ja viskab kivi teiste kapsaaeda, püüdes näidata, et ise ollakse justkui "puhtad". Aga võta näpust! Kusjuures ma ei usu, et nii vähe on pinda lisandunud, eks mängitakse pigem numbritega nagu meie metsa puhulgi. Aga järgnevalt hakkab Anderson täielikult hämama.
Toidukaubandus on Andersoni sõnul mahuäri ja uusi poode avama sunnib just tihenev konkurents.
"See, mida kaupmees taga ajab, on volüüm. 1- kuni 2-protsendilise turuosaga siin väikses miljoniriigis ei ole sa mingi tegija. Maht on see, mis võimaldab saada kauba ostuhinnale madalamat level-it (taset – toim). Selle nimel iga turul tegutseja pingutab," ütles Anderson.
Kuni konkurents tihenes (reaalselt), siis oli selge, et uusi kauplusi pidigi avama. Ei ole ju normaalne, et Raplas vm kohtades oleks 1 market? Kui aga konkurentsi tapma hakatakse, siis oledki üle piiri ja mingi jutt, et see endiselt tähendab vajadust uusi poode avada, näitab vaid, et petad! Seda enam, et maht ei tähenda ruumide kuupmeetreid vaid seda, kui efektiivselt selles ruumis on klientide ja kulude suhe! Väike vihje - meie kaupmees tahab olla tegija! Isegi siis, kui sein on ees, tahab ta ehitada oma poe teise kõrvale, et natukenegi kliente ära võtta, tulemuseks ongi üüratu kulude kasv ja .... hindade katastroofiline tõus. Ikka mahu pärast, eks?
Ning see madalam level tähendab nüüd aina suuremat ahnust ja soovi kasumit saada, mitte pakkuda klientidele soodsamat hinda.
Mertsina pläma jätan üldse kommenteerimata - keegi, kes aina laenab oma emafirmale ja sellega suurpetturiks muutub, pole mulle autoriteet.
**********************************************
Kiiresti tuleb ka muuta seadusi.
* Keelustada igasugune välireklaam!
* Marketite sulgemisaeg kl 20.00 ja pühapäeviti suletud. Avatud võivad olla ainult väikepoed, nt kuni 500 ruutmeetrise põrandapinnaga.
* Ülikiiresti on vaja üle minna 36-tunnisele ja 4-päevasele töönädalale!
Välireklaam on äärmiselt kulukas ning sageli raisatakse sellele ka väga palju loodusressursse, see segab ja häirib ka liiklejaid. Mitte mingit vajadust selle järgi ei olegi. Seda enam, et kaubandusettevõtted ka ruumisiseselt kulutavad raha ekraanidele jm.
*****************************************
17.08.25
Hiljuti Maalehes oli pikk artikkel
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil valetas Lemmi Kann küsimuste puhul täiesti häbematult!
"Kui suuremate linnade hästi konkurentsitihedates piirkondades kogu Eesti peale sadakond või rohkemgi poodi kinni panna annaks see säästu tulemusena vaid 1% hinnalangetust - selle mõju ostukorvile oleks ääretult väike. Kui aga langetada toidu käibemaksu 10%, oleks see palju tuntavam...."
Ma ei tea, kas pr Peil peab avalikkust tühmadeks või? Kui kohtades, kus on kaks poodi kõrvuti teine kinni panna, siis allesjäävas poes kasvab klientide arv ja käive põhimõtteliselt 2 KORDA!!! Kütte- ja elektrikulu, samuti kulud kassaaparaatidele, külmikutele ehk kogu kupatusele LANGEKS 2 korda. Töötajate arv ehk palgakulu (sh ettevõtja poolt maksud) LANGEKS 2 korda. Noh, heakene küll, töökoormuse kasv tooks vajaduse mõni töötaja üle tuua, aga see kõige muuga võrreldes on tõesti köömes ehk piltlikult 1% kulu ettevõtjale!
Ja pr Peil tahab öelda, et selle mõju pole tunda? Kaupmeeste Liit võiks enda etteotsa leida kedagi, kes vähemalt valetada oskaks! Seda enam, et kirjeldatud situatsioonis võiks sisuliselt tõusta ka palk 2 KORDA!
Veel võib mõelda selle 10% käibemaksu langetamisele. Selge, et hetkeks see muudaks midagi, aga kuna viimase ca kümnendiku jooksul on kaubanduspinda lisandunud üle 50% ja kasvanud ka muud kulud kaupmehele, on omaaegne kasum ammu unistuseks muutunud. UNISTUS tähendab aga seda, et kohe hakkaks kaupmees auke täitma selle "võidetud" 10% arvelt....
Sama lugu oli kogu artikliga, möggga tuli nagu pangest! Vägagi tahaks, et koheselt arvutatakse välja n.ö. optimaalne põrandapinna suurus 10 000 elaniku kohta ja üleliigse eest pandaks kettidele kõvad maksud peale. Paraku tähendaks see hoopis uut hinnatõusu, sest makse ei maksaks omanikud ju oma taskust, ka need peaks ostjad kinni maksma, nagu täna kõik muud kulud! Olgu tegu siis villade, helikopterite vm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar