Sadama tramm kui rumaluse õppetund? Või rahapesu?

 

 

 

Nüüd läks see siis lahti, trammitee ehitamine. Iseenesest on väga äge, kui tramm läbib sadamat, aga alati jääb ka küsimus rahade kulutamisest. Loodusvaradest ma ei räägigi, sest enamuse jaoks ei tähenda koorem killustikku või vagunitäis tsementi mitte midagi. ollakse mingis lapsikus uimas, kujutades ette suurehitisi ja muud sellega kaasnevat. Ja justkui oleks ka tramm sadamas mingi võluvits.
Tegelikult oleks hoopis mõjusam siin bussiterminal. Isegi kui trammiliine lisandub, siis jääb dilemma. Trammitee olevat justkui ühendus inimeste jaoks, aga samas, ka tulevikus kui neid teid rohkem, on enamuse tallinlaste jaoks see ühendus ikka OLEMATU! Bussiliine sadamani suunata (suuresti Balti jaama asemel) tähendaks aga KOGU LINNA inimeste võimalusi saada otse ja mugavamalt laevadele. Seepärast jääbki mulje, et trammitee on vaid rahapesu ehk näilise progressi eesmärgile rahade laiaks löömine, kellegi tasku huvides?

 

 

 

Ja nii otsustasin minnagi sadamasse ning tegin selle teoks. Oli imeline võimalus ja tahtmine. Eriti äge oli 2023 Rohepealinna visiitkaardil. Minu teada männid kasvavad küll liivas, aga mis kasvab killustikus? Kus on siin rohepealinn? Tallinna linn teeb midagi mitte eesmärgi pärast vaid rahade liigutamiseks? Tramm, mittevajalik, sadamasse, rohelusest kraaksuvad poliitikud, selle tulemusel betoon ja kivi? On see ikkagi rumalus või oma ametiokohast sõltuv võimalus teiste rahakottidest kühveldada kellegi taskusse?

 

 

Miski, mis on oma aja ära elanud, peabki hääbuma igavikku, et saaks sündida uus. Aga millisena? Kas ilu ja positiivseid emotsioone pakkuvana? Või jälle raha heaks? Hea, et sain siin siiski pildid teha ajakaost ja hääbumisest ja alati loodan tulemuseks parimat.

 

 

Millised imelised tellised. Ka kätetöö ja raha.

 

 

Iga laev ei sõida, mõni kannab taaka. Nüüd prahitakse see mujale, aga mis saab inimestest?

 

 

Omamoodi jäine oli aga kogemus sellest, kus on juskui midagi palju, aga samas pole inimlikkust. Bussid siia peaaegu ei too, sadamahoone oli kärakas betooni, aga ei mingeid kohvikuid? Kus on siin inimene ja inimlikkus? Tramm toob selle?

 

 

Sild muidugi äge, lausa armas.

 

 

Loodusvarad on aga kulutatud raha heaks? Sadam võiks olla lisaks reisijatele ka bussiliinide lõpp-peatus ja see tähendaks ka mõnusat sõõgikohta, pausi bussijuhtidele, hetke aja maha võtmiseks?

 

 

Muidugi, muuta trammisõit veel pikemaks selle üsna kohutava aegluse juures, selleks, et läbida kohti, kus harva keegi liigub? Kelle südametunnistusele se jääb?

 

 

Vahel harva kari turiste, kellest enamasti saab osa vaid Tallinn ja teisest küljest, turistil jääb suur osa Eestist kättesaamatuks?

 

 

Tühjuse heaks mitukümmend miljonit?

 

 

Kiusu pärast tulin tagasi taksoga. Selle inimvihkajaliku tühjuse pärast. Portorollo, kellegi rahakantimise projekt, ei tekita inimlikkuse tunnet juurde.

 

 

Selle trammitee raha eest saanuks teha hoopis olulisemaid asju inimese jaoks. Kasvõi sedagi, et kogu Tallinnas ei peaks ÜT fooride taga seisma. Aga ei, saab raha kõrvale kantida ja veel rumalate valijate silmis plusspunkte koguda.