reede, 17. märts 2023

Mustvee, märtsikuus.

 

 
 Tahtsin nii väga ka mõnda järve näha, kuigi need veel jääkaane all. Ja jalutada. Rongiga sõites sain aimu, et midagi võib ka sadama hakata lõuna paiku, aga õnneks oli see petlik, kuskil paar lumekribalat sadas. Pigem oli ilm väga mõnus, jope oli küll talvine, sest tuult kardan küll, juba hambapõletiku pärast. Nii saigi varieerida, hõlmad kinni-lahti jne. 

Bussiliiklusest aga eelnevas teemas. Ei ole see siiani hea, kuigi veidi paremaks on läinud.


 
Minu klassikaline pilt.

 
Vaated olid aga tõeliselt lummavad!











 
Suundusin kõige järvepoolsemale, Pihkva tänavale. Siin on arhailisust kõige rohkem ja seegi ju puhas lummus! Majad väikeste kruntidega, sageli eiteamida täis, aga kuidagi väga kodune.



 
Natuke märkasin ka erinevaid puid, siin isegi elupuid istutatud.


 
Piirivalve kordon.



 
Nautisin jalutades iga vaadet ja püüdsin jäädvustada nii palju kui võimalik.







 
Sellistes kohtades meeldib mulle kõik, väravast majakatuseni, postkastist õues olevani.




 
Minu jaoks on ka puuküte iga kell roheline!





 







 
Sellise kelguga pole veel sõita saanud. Igatahes äge kohalik turismiatraktsioon.





 
Üsna mitmeülbaline paekivi.












 
Eelnevalt tehtud plaani järgi pidanuks ehk Kükitani jalutama, ja bussiga tagasi, aga tee peal mõtlesin ümber ja pöörasin Aia tänavale. Bussipeatustega on siin muide paras jama, Mustvees sees pole ühel ega teisel tänaval pikalt ühtegi peatust. Jääb mulje nagu peaks peatused olema asustusest võimalikult eemal, aga vaja oleks nii Pihkva kui Aia tänavale Mustveest väljudes üks peatus juurde teha. Ja oomulikult peaks Jõgeva Jaam - Mustvee  bussid sõitma minimaalselt Kükitani, veel parem kui Omeduni.


 
Aia tänav erineb Pihkva tänavast nagu öö ja päev! Siin on uuemad majad, olemuselt "steriilsemad" ehk et tellisest ja narva plokist ning tühjemate ja avaramate hoovidega. Kui aga peaksin elukohale mõtlema, siis ma ei teakski kummat valida!? Uuem ja ehk mugavam ju tore, aga samas tahaks ju seda arhailisust ja kila-kola!?


 
Paar pinki leidus ka rännumehele.











 




























 













 
Üle jõe tagasi läksin rippsilla kaudu.












 
Minu laud oli vaba. Teised ka. Hiljem siiski keegi lisandus.

 
Seekord kanasupp ja väga maitsev!
 

 Käsitööpelmeenid olid muidugi kallid, aga kuigi seekord magedavõitus, siis soola lisades ikkagi väga head.


 
Siin inimesed elavad vist nagu paradiisis ja ei suregi? Ühtegi rada matusekontorisse ei vii. Tegelikulty siiski vist viis, aga teiselt poolt maja.










 
Taaskasutuspoes oli igasugu huvitavat kraami.






 

 
Linnal aga tulevik olemas, koolist tuli palju lapsi. Ja bussiliiklust veel paremaks muutes saaks elu veelgi kenamaks. Eks näis, mida see järjekordne VPÖV - Veel Pimedamate Ööde Valitsus teeb...




 

 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar