Kogu tõde tasuta bussiliikumise kaotamisest.

 

 

 

Koalitsioonilepingu sõlmimisel on ootamatult tähtsal kohal tasuta bussiliiklus. Miks?

 

EELHOIATUS! Sellest loost saavad Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE valijad aimu oma tasemest! 

 

Tegu on muidugi üsna kuluka ettevõtmisega, näiliselt. Viidatakse isegi numbritele, et näiteks mingi ajahetke dotatsioon oli 20 miljonit, nüüdseks jõudnud 60 miljoni kanti. Sellega jäetakse mulje, justkui oleks kõiges süüdi piletite puudumine. Korduvalt on asjaomased muidgi öelnud, et piletimüügi osa dotatsioonist on mikroskoopiline, aga see mattub demagoogia alla. Kulude kasvu põhjusteks on kütuse, varuosade jm kallinemine ning halvasti korraldatud bussiliiklus, sh ka iganenud, eraettevõtlusele suunatud hankesüsteem ja ühtse riikliku  bussifirma puudumine Just hämamine ehk mitteolulise (neid ei saa isegi väideteks nimetada) väljatoomine peab juhtima valija ehk maksumaksja tähelepanu kõrvale! Tegelikult on peamisteks põhjusteks viha Keskerakonna eduka ja tulevikku vaatava lahenduse vastu ning soov liigutada rahasid, viimast nimetatakse tänapäeval majanduse elavdamiseks. Kas aga ka nn väited on kuidagi põhjendatud? Ei, ei ole ühtegi uurimust ega analüüsi, numbritest rääkimata ja tasuta ÜT tekitatud mõjusid eiratakse. Seega on tegu sulaselge maksumaksja petmisega ja tulemuseks vaid kulude kasv, reisijate arvu vähenemine ja liinide sulgemine. Kulude kasvu ühe reisija vedamise maksumuse kohta suurendab mitmekordselt ka see, mida rohkem haibitakse nõudepõhist bussiliiklust.

Kas keegi poliitikutest on rääkinud asjast?

Lauri Hussar (Eesti 200):

 

Eesti 200 on rohepöörde usku erakond. Oleme teinud väga palju arvutusi ka energiahindade teemal ja üks oluline asi, mida oleme leidnud: roheenergia on täna üks kõige konkurentsivõimelisemaid......

.... Transpordist rääkides on täna väga paljud Eesti inimesed sunnitud omama isiklikku sõiduautot põhjusel, et meie ühistranspordisüsteem ei võimalda liikuda viisil, et see oleks kiire. Ma usun, et peame kogu ühistranspordi kontseptsiooni ümber mõtestama nii, et igast Eesti asulast on võimalik välja sõita kahe tunni jooksul. See on üks oluline ja põhimõtteline muutus, aga selles suunas peame liikuma. Peame selleks kasutama kõiki võimalusi, sealhulgas ka nõudepõhise transpordi võimalusi ja vaatama üle kogu liinivõrgu, et ühistransport oleks võimalikult efektiivne ja toimiv.......

 

... Ühistranspordi küsimus on hea näide sellest, kuhu viib ühiskonna see, kui ei ole pika plaani poliitikat. Tasuta ühistransport on muutunud nii kalliks, et me ei suuda seda enam üleval pidada. Kui alustati tasuta ühistranspordi projektiga, siis kavandati selleks riigieelarvest 20 miljonit. Täna on see summa kolm korda suurem ja kasvab üha. Ehk peame ütlema, et tasuta ühistranspordi projekt on läbi kukkunud ja peame hakkama leidma uusi lahendusi, kuidas lahendada liikuvuse küsimus.

Olulisem tasuta ühistranspordist on, et ühistransport oleks kiire ja mugav. Tänane tasuta ühistransport seda ei ole. See on ka põhjus, miks Eesti inimesed ei tule autodest ühistransporti. See kindlasti puudutab ka Tallinna linna, kus ühendus lähivaldadega ei ole kõige parem. Ma usun, et kui paari või kümne aasta perspektiivis ehitatakse tramm Tallinnast Viimsisse, siis see trammiliin ise juba tõenäoliselt vähendab oluliselt ka autostumist Tallinnas. Kõik sellised kiire ühistranspordilahendused aitavad vähendada autostumist....

 https://www.eesti200.ee/news/et/lauri-hussar-eesti-riik-ei-jaksa-enam-tasuta-uhistransporti-uleval-pidada

 Loosse on pikitud mõned tõeterakesed, kuid muus osas on tegu puhtakujuliste stampväljenditega ja ei ole ka Eesti 200 poliitikute hulgas olnud kedagi, kes suudaks konkreetselt lahendusi välja pakkuda. Minul on need olemas.

Äsja kommenteeris teemat ka Kaja Kallas:

Koalitsioonikõnelustel räägiti eile sotsiaalvaldkonnast ja täna energeetikast. Erakonnad ütlesid tänasel pressikonverentsil, et tasuta ühistransport vajab ülevaatamist, ja lubasid korraldada liikuvuse reformi.

„Selle eesmärk on, et inimesed saaksid sealt, kus neil on vaja, sinna, kuhu on vaja, ja sellel ajal, kui neil on vaja. Soovime vähendada ka autostumist ehk siis kuidas inimesi panna rohkem ühistransporti kasutama. Seetõttu on see laiem reform,“ ütles Kallas Delfile. Ta rääkis, et näiteks Hiiumaa puhul hõlmab see nii bussi kui ka praami ning oluline on, et terve transpordiahel oleks kaetud. „Seal on vaja tervikpilti ja on vaja selget vedamist.“

Kas tasuta ühistransport kaotataks kõigi jaoks? „Eakatele, lastele ja puudega inimestele oleks see tasuta,“ sõnas Kallas. Praegu on suurem osa maakonnaliine kõigile tasuta, olenemata vanusest. Kallas rääkis pressikonverentsil, et Eestis tuleb teha liikuvuse reform, mis võtaks arvesse seda, kuhu inimestel päriselt on vaja liikuda, ning minimaalselt hoitaks üleval liine, mida ei kasutata. Tema sõnul aitab efektiivne ühistranspordivõrk vähendada autode kasutamist.

  https://www.delfi.ee/artikkel/120161154/kaja-kallas-tasuta-uhistransport-peab-jaama-kuid-see-vajab-umber-tegemist

Pealkiri tekitab hetkeks elevust, jättes mulje, et Kaja Kallas teab midagi ühistranspordist ja mõistab süsteemi mõtet. Jutt artiklis lükkab selle aga kohe ümber. Tasuta bussiliikluse "jäämine" ei ole see, kui süsteem kehtib vaid väikesele osale kasutajatest ja ellimineerib asja mõtte kõige olulisema - töölkäijate sihtgrupi jaoks.

Mainitud Hiiumaa kohta on mul samuti tervikpilt olemas, aga ükski Reformierakonna poliitik selle vastu huvi ei tunne. Põhjus on lihtne - nende jaoks on tervikpilt liiga suur tükk, millele hambad (teadmised) peale ei hakka. Seega on ka nende "argumentide" puhul tegu puhtakujulise petmisega!

Kui googeldada aga sotsiaaldemokraate, nt "Riina Sikkut ühistransport", siis esimestena ei too esile mitte tasuta ühistranspordi teemat vaid nõudebussid. Sellegi põhjus on selge - sotsiaaldemokraadid eesotsas Tanel Talvega on tõsiselt selle teemaga tegelenud, on pilootprojektid Saaremaal jm. Tegu seotusega vastava ala firmadega või millegi muuga? Heakene küll, on korduvalt esitletud teema, aga ... ei ole numbreid! Ehk siis taas tegus sisuliselt maksumaksja petmisega! Püütakse jätta muljet sõsteemi kaasaegsust ja ka säästlikkusest, tegelikult võib nõudeteenuse puhul ühe reisija vedamine olla kuni 1+x kallim regulaarliinidest ning see süsteem sobib vaid mahu mõistes üliväikesel osal süsteemist.

Riina Sikkut:

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Riina Sikkut lisas, et autostumise vähendamiseks tuleb hajaasustuses integreerida nõudepõhine, sotsiaal-, kooli- ja ühistransport.

Ega tegelikult polegi rohkem midagi otsida. Mängus on majanduse elavdamise "mängimine", bussi- ja piletifirmade huvid ja poliitikute soov näidata ennast tulevikku vaatavate inimestena. Tegelikkuses on kõik vaid hookus-pookus ja nagu muuski, sh hullumeelses rohepöördes, on "saagiks" tohutu raiskamine ja riigi ning keskkonna hävitamine. Ja veel, pange tähele: ajal kui räägitakse kiirete sõiduvõimaluste puudumisest, ei maini keegi, et piletimüük ka sõidu aeglasemaks muudab?

Likvideerida midagi nii olulist keskkonna, riigi ja inimeste jaoks ilma igasuguste argumentideta? Valitsus, mis peaks riiki edasi viima? Ma usuks seda, kui praegune valitsus oleks tasuta bussiliikluse muutmiseks ÜHEAINSAGI muudatuse teinud. Nothing! Enne valimisi ei saanud ju olla aus, sest muuta tahetakse mitte paremaks, aga tekitada hoopis säästukohti. Seda ajal kui ka RB jm projektide, lausa kuritegelike puhul kasvavad samuti kulud. Sadades miljonites, mis tasuta transpordi arendamiseks vajamineva kõrval ongi kuritegelik hoolimatus.

 *************

Siinkohal sobi väga hästi üks põhjalikum artikkel, sest enamasti selliseid asju varjatakse. Ja selle kaudu saab ka aimu, et Tanel Talve puhul jääb õhku küsimus - kas tegu on naiivse inimesega või on nõudeteenuse taga (mitte ainult Saaremaal) kellegi pikad kõrvad? Ja kui Kallas, Taro, Hussar või keegi veel samal teemal räägivad, siis ongi taas tegu suuresti petmise, valetamise ja riigi raha raiskamisega.

https://www.err.ee/1608924284/saaremaa-kogemus-noudepohine-uhistransport-takerdub-tarkvara-taha

Loodav koalitsioon tahab kaotada üleüldise tasuta maakondliku ühistranspordi ning välja on käidud ka nõudepõhise ühistranspordi loomise idee. Niisugust transpordiviisi katsetanud Saaremaa kogemus näitab, et ilma toimiva tarkvarata süsteemi laialdaselt kasutada ei saa ning Põhja-Eesti ühistranspordikeskus jättis tarkvara puudumise ja kalliduse tõttu plaanitud katseprojekti üldse ära.

Nonii! Unustage ära need petised, kes räägivad, et nõudetranspordi lai levik on võluvits, sest teenus ja eriti tarkvara, on kohutavalt kulukas!

Koalitsiooniläbirääkimistel on osapooled kokku leppinud senise üleüldise tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamise. Eesti 200 esimehe Lauri Hussari sõnul töötaks hästi nõudepõhine ühistransport, mis oleks samm nüüdisaegse ühistranspordi suunas.

"Asulate vahel bussiliiklus oluliselt sageneks ehk asulast võiks keskuste suunas väljuda buss iga kahe tunni jooksul. Selle tagamaa katab ära nõudepõhine ühsitransport, mis tähendab kas väikest mikrobussi või ka taksoautot, millega inimesed saavad sõita asulasse, istuda sealt bussi peale ja jõuda juba keskusesse. Sagedus on parem, kiirus on parem, inimesed on paremini ühendatud," rääkis Hussar sel nädalal "Terevisioonis".

Hussar on petis nr 1? Nali naljaks, aga siinkohal tuleb enne lahti seletada üks termin - tagamaa! Tagamaa all mõistetakse üldiselt põhiliinidest ja asulatest kaugele või kõrvale jäävat ääremaad, seega laias laastus ei ole nõudeliinid mõeldud vähegi suurema sagedusega põhiliinide kõrval nendesamade asulate ühendamiseks. Hussari jt jaoks pole rahanumber oluline, kui see tuleb maksumaksja taskust vaid ainult siis kui nende taskust või nende taskusse jõudev raha?

Nõudepõhist ühistransporti katsetati 2021. aastal Saaremaal. Sealne vallavanem Mikk Tuisk rääkis ERR-ile, et nende katse läks hästi ja selle käigus jäid käima ka olemasolevad bussiliinid, mis tipptundel hästi toimivad - inimesed saavad kell kaheksa hommikul tööle ja kella viie-kuue ajal õhtul koju. Neile lisandus nõudepõhine transport.

"Sel hetkel, kui ei ole ühistransporti, töötab see ülihästi. Kui räägime näiteks huviharidusest, siis noored said hästi liikuma, ka väga spetsiifilistel kellaaegadel, kui inimesed tahtsid arsti juurde minna, töötas see hästi," tõi ta välja katse positiivse poole.

Probleemiks oli aga tarkvara. Nimelt ei saadudki seda katsetuse käigus tööle ja väga palju tugines Saaremaa nõudepõhine ühistransport taksodispetšeri sarnasele teenusele ehk palgal oli eraldi töötaja, kes võttis vastu inimeste telefonikõnesid, pani paika järgmise päeva marsruudi ja andis käsklusi. Seda peaks aga tegema masin, mitte inimene.

"Tulevikus peaks olema nii, et inimene võtab äpi lahti - vähemalt valdav osa tellimusi peaks tulema rakenduse kaudu - ja rakendus kleebib ka marsruudi kokku. See jäi meil vajaka," tõdes Tuisk.

Kokkuvõttes näitas katse, et kui tavapärane ja nõudepõhine ühistransport ühendada, muutuks ühistransport märksa paindlikumaks ja mugavamaks, kuid ilma harilike bussiliinideta jäädaks tipptundidel jänni.

Veel kord, nõudeteenus ja tarkvara, mida keegi opereerib ja keegi arendab, tähendab kulusid, mis on tavaliinivõrgust kuni 10 või isegi rohkem korda kulukam

Saaremaal on kavas nõudepõhist transporti veelgi laiemalt katsetada, sest kui esimene katse tehti ainult mõnes piirkonnas, siis tulevikus tahetakse seda üle kogu saare proovida ja nii, et kogu praegune ühistransport nõudepõhisega asendada. Millal see juhtub, ei osanud vallavanem öelda, kuid kuna muudatus mõjutab väga paljude inimeste liikumisvõimalusi, sellega tema sõnul ei kiirustata.

Samuti on laiemate katsetuste eelduseks tarkvara valmimine, sest kogu Saaremaa bussivajaduse kohta ei oleks telefonitsi info vastu võtmine ja käsitsi sõidugraafikute ja marsruutide koostamine mõeldav.

Nii et praegused ideed on vaid pungad, õied alles tulevad? Ma ei kavatse enam sõnu valida, sest kui tegu on lausidiootsusega, siis seda see ongi! Kogu praegune Saaremaa? Heakene küll, on justkui vähese ja hõreda liiklusega saar, aga kahtlemata oleks juba saaremaa kulud meile ülejõukäivad, sest mis kõik tänu sellele ilma rahastuseta jääks, on parem ette kujutada. Asi poleks ainult külaraamatukogudes, vaid eesmärk saab olema maaelu maksimaalses ulatuse ära kaotada?

Põhja-Eestis jäeti katse tarkvara puudumise tõttu ära

Tarkvaraprobleemi taha takerdus ka Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse plaan katsetada mõnes Harjumaa vallas nõudepõhist ühistransporti, nii et inimesed toodaks nõudepõhiselt äärealadelt keskustesse, kust nad tavaliinidega järgmistesse keskustesse reisida saaks.

Siinkohal toon välja veel ühe nüansi. Need "asjatundjad", kes ruulivad täna ja veel rohkem homme (?) peaks minimaalselt poolest oma palgast loobuma! Sest arvata, et massiliselt keegi sooviks mitmekordseid ümberistumisi kuhugi jõudmiseks, näitab, et nad polegi rohkemat palka väärt. Kui sedagi, ehk on poolgi palju! Seesama Nilisk pole veel mitte ühtegi maakonnaliini üheski maakonnas, kus PEÜTK tegutseb, suutnud kokku liita. Ja nii mujal kui ka Tallinnas tuleb paljudel (kui lisanduks uusi sõitjaid, siis veel rohkem) kesklinnas või Balti jaamas ümber istuda, sest põhjuseks on LIIDETUD liinide puudumine. Milleks üldse istuda mõnes peatuses ümber? TEEKS NII, ET IGA PEATUSE VAHEL IGAS MAAKONNAS JA LINNAS LIIGUKS OMA BUSSILIIN JA ISTUKS IGAS PEATUSES ÜMBER?

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Niliski sõnul loobuti plaanist, sest takistuseks oli raha, aga ka tarkvara puudumine.

"Nõudepõhise transpordi jaoks on vaja tarkvara, et inimesed saaks sealt tellida ja maksta, see tarkvara peaks ka marsruudi kokku panema. Seda pole ja näeme, et riik peaks selle tarkvara osa ära tegema, siis saaks testida," lausus Nilisk, kelle sõnul ei ole nõudepõhine ühistransport kindlasti võluvits, mis ühistranspordi mured korda teeks.

"Sellist raha ei ole olemas. Tänasest ühistranspordist on 17 miljonit eurot puudu, et olemasolev toimiks, rääkimata arendustest, et seda inimeste jaoks mugavamaks teha, selleks tuleks tõenäoliselt veel 10 miljonit otsa panna," sõnas Nilisk.

Ei olegi võluvits, see on vaid suhteliselt kõrvaline ja marginaalne lisavõimalus ääremaade jaoks. Ja ma kardan, et isegi Harjumaa n.ö. osa sellest tarkvara süsteemis ei saaks 10 miljoniga hakkama, Eesti jaoks tähendaks see ikka kümneid miljoneid! Aastas!!!

Praegu katsetab Põhja-Eesti ühistranspordikeskus tema sõnul veidi teistsugust süsteemi kui see, mida mullu plaaniti. Nimelt käivad Läänemaal nõudepõhised liinid, aga siiski graafikuga, mitte takso kombel, et neid saaks vajalikuks ajaks tellida. Peamise nõudepõhise transpordi probleemina tõigi Nilisk välja selle kulukuse. Kui riik kavatseb niisuguse süsteemi ellu viia, on see praegusest tema sõnul kindlasti kallim.

"See on turutõrkepiirkonna taksoteenus, millest täna räägitakse," tõdes ta. "See on piirkondadele, kus turutingimused ei tööta ja see peaks olema mõnes mõttes maksumaksja poolt toetatav, aga mitte sada protsenti, inimene peaks ikka ise ka maksma."

Selline süsteem saab Niliski sõnul olla ühistransporti täiendav, aga mitte asendav ning et seda teha, peab olema tagatud ka põhivõrk, kuhu inimesed tuuakse, et nad saaksid edasi sõita. Ta tõi näite, et kui lõunaeestlane soovib Võrust Tartusse sõita, ei hakata teda ju nõudepõhise teenusega sinna vedama.

"Kindlasti kulutused tõusevad, masside veoks ei ole see mõeldud," tõdes Nilisk.

Enamik Eesti bussisõitudest tehakse Harjumaal

Kuigi sageli räägitakse, et praegune liinivõrk on ebaefektiivne ja bussid sõidavad tühjalt, siis Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse piirkonnas see Niliski sõnul nii ei ole - bussid on täis ja eelmisel aastal oli võrreldes koroonaeelse ajaga kaks miljonit sisenemist rohkem, kokku üle 10 miljoni sisenemise.

"Tipptunnil on bussid ülerahvastatud, oleks vaja neid juurde panna, aga raha ei jätku," ütles ta.

Eelmisel aastal oli Harjumaa piletitulu 3,2 miljonit eurot ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhi sõnul tehaksegi enamik sõite Harjumaal. Kui teha ülejäänud Eestist ühistransport tasuliseks niisugusel moel, nagu see enne tasuta ühistransporti oli, ei õnnestuks tema hinnangul aastas rohkem kui miljon eurot piletitulu koguda.

Seda tasub väga hoolega lugeda! Ja mõelda sellele, et veel kord, kogutav raha piletitulust on väike ja piletisüsteem SÖÖB SELLE ÄRA!, seega ei ole võitu isegi ühe euro jagu!

"Enamus sõitjatest on ju õpilased, töötavaid inimesi on vähem. See ei päästa päeva, ei too raha juurde," lausus Nilisk. "Olen nõus, et tasuta asju ei ole olemas. Sõit peaks olema tasuline kõigile, ka õpilastele ja pensionäridele, ehkki neile soodsam."

Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma sõnul on seni nõudepõhist ühistransporti katsetatud lisaks Saaremaale ka Tartumaal. Riik töötab Saaremaa nõudepõhise transpordi katsetuse järeldustest tulenevalt välja mudelit, mille abil see maakondliku bussitranspordiga ühildada. Ameti eesmärk on, et ka hajaasustusega piirkonnas oleks inimestel tagatud ligipääs erinevatele teenustele.

Samas ei saa Niliskigia tasulisuse koha pealt nõustuda just seetõttu, et see peletab reisijaid, muudab kulud suuremaks, liinid aeglasemaks ja ... mis mõte asjal siis üldse on? Ja mitte miski ei olegi tasuta, sest see makstakse ju kinni. Ning mitte võõraste vaid ikka meie inimeste endi poolt!

Kusjuures, ma ei ole veel kordagi üheski loos ega jutus leidnud sõnagi riigi eesmärgist - ROHKEM SÕITJAID AUTODEST ÜHISTRANSPORTI! Kuna plaanitav seda ei taga, minnakse ka riigi eesmärkide ja keskkonna vastu?

 

********

21. 06.
 

Nagu olen korduvalt öelnud, piletirahast pole kasu ja teiseks peletab see sõitjaid! Kuid ridangode surve ja poliitikute viha on liiga suured mõjurid.

 

See tähendab seda, et piletitulu osakaal oleks kordades väiksem, mis oleks vaja, et katta liiniveo laiendamist," lausus Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heiki Luts.

 

https://www.err.ee/1609014677/maakonnaliinide-toos-hoidmiseks-on-puudu-paarkummend-miljonit-eurot