Husari rong.

 

 

 

Pilt on aastast 2011 Husaris. Raudtee on ja on ka täna, aga mida pole, on rong! Vahelduva eduga on teemat õhus hoitud, aga väga lahjalt. Kuigi omal ajal kirjutasin korduvalt ka ise omavalitsustele jt, sisi huvi oli rohkem kui leige. Elanike poolt siiski vähem leigem, seda on vahepealsed aastad siiski näidanud. 

On hea näha, et keegi on siiski teema tõsisemalt käsile võtnud!

(On olnud ka vastupidist suhtumist, näiteks Urve "Piilupart" Palo (SDE) raevukat vastuseisu, Hanno Pevkuri (RE) ükskõiksust jm. Sotside kahepalgelisuse puhul pole midagi imestada ja RE on tunyid rongiliikluse vastane. Pealegi petisena käituv, sest teadaolevalt just Kaja Kallas peatas Rohuküla raudtee ehituse, enne valimis jagab nüüd lubadusi ehitada! Ka Isamaa erakonanst pole siin abi loota, ehk vaid EKRE ja Keskerakond. Seda enam, et Parempoolsed pole kuidagigi enda suhtumist ja lahendusi välja toonud).

Kaupo Kutsar (Eesti 200) andis "välja" Rongilehe.

https://rongileht.ee/

Kokkuvõtlikult ja viited ka artiklitele ning kohtumistele. 

(Sinisega tekst lehest)

 

Liikumisvajadus on meile igapäevaselt vajalik, selles ei kahtle keegi. Kui vaadata tänast ühistranspordiga liikumisvõimalust Kagu-Eesti suuremate linnade vahel, siis bussiga liikumine on pigem liialt aega nõudev kui hea alternatiiv autosõidule. Mõni üksik buss päeva jooksul sõidab Valgast Võrru ja parimal juhul läbitakse linnade vahe ligi kahe tunniga. Pildil on näha peatus.ee ennelõunased bussiajad ja kõrval läbi Antsla sõitva liini peatused kaardil.

Alumisel kaardil on näha raudtee, mis on suhteliselt sirgjooneline ühendus ja selle läbib kaasaegne rong 40 minutiga. Selline kiire ühendus aitaks luua piirkonnast ühise tööturu, kus spetsialistid saaksid sõita igapäevalselt linnade vahel tööle ja koju. Kindlasti on igapäevane Antsla ja Võru vaheline inimeste liikumine küllaltki suur, kus kiire ja mugav rongiühendus võiks olla vägagi kasutatav.

 

Siinne jutt on sisuliselt õige, seda enam, et Valga ja Võru vahel bussidega liigeldes valitakse enamasti kaks trassi, n.ö. raudteepealne ja -alune. Igal juhul on teed sinka-vonka ja otseteed kahe linna vahel ei olegi. Eks läbi aegade seda ongi mõjutanud raudtee ja rongide olemasolu. Bussiliiklus peab muidugi jääma ja ka arenema, aga eelkõige juurdeveo võtmes. Tasub mainimist seegi, et tegu ikkagi turismipiirkonnaga ja tänane bussiliiklus puhkepäeviti on selles võtmes veel hullem kui puhkepäevadel.

Inimeste liikumisvõimalusi ehk antud juhul kasutatavust mõjutab aga mitte ainult kiirus vaid eelkõige just liikluse tihedus.

Kindlasti võivad paljud vastu argumenteerida, et mida me neid tühje rongikolakaid siin metsade vahel sõidutame. Saab nõustuda, et seni Eestis kasutatud rongid on olnud suhteliselt suured ja rasked, mida pooltühjalt liigutada ongi kulukas. Reisijate rongiga sõitma saamiseks peab olema rongidel mitmeid väljumisi päevas, spetsialistid pakuvad, et vähemalt neli väljumist kummaski suunas. Nagu ei osta keegi üksi autoga tööl käimiseks 9 istekohaga bussi, veel vähem veoautot või täismõõdus bussi, siis on igati mõistlik riigi poolt tellida Valga, Antsla, Võru, Koidula liinile rööbasbussid ja just optimaalse suurusega.

Õige lähenemine! Rööbasbussid on siin ideaalne lahendus, kuid siiski mitte ainult. See sõltub eelkõige tihedusest. Mainitud "neli korda päevas" ei sobi siiski hea liikluse aluspõhjaks, see reegel kehtib väiksemate peatuste sageduse kohta.

Tegelikkuses, kui vaadata töölesõite kõige olulisemana, siisminimaalne sagedus on 7 x päevas. Eelkõige sõltub see tööaegadest ja kogu Eestis igasugune liiklus on ammu näidanud, et sõlmpunkti peab olema võimalus jõuda hommikuti enne kl 8, 9 ja 10, õhtul tagasi aga peale kl 17, 18 ja 19 või 20. Lisanduvad siis päevased ajad ja ehk ka vähemalt üks hilisõhtune.

Siinkohal tulebki veeremit kombineerida ehk et liiklema peaks nii rööbasbussid kui ka porgandid. See muudab asja veel efektiivsemaks ja paindlikumaks. MKM on kunagi maininud, et rongiliikluse taastumisel piisaks Koidula ja Valga vahel 6 peatusest. Ei piisa, on vaja ka mitmeid väiksemaid peatusi ja just see omakorda seda, et porgandid oleks eelkõige kiirrongidena, rööbasbussid aga nii kiir- kui "piimarongidena". Eeldades, et vähemalt 4 x päevas sõidaks mõlemal suunal Tartu - Võru - Tartu porgandid, annaks see otsesõiduvõimaluse ka Tallinna ja veelgi kaugemale. Ka saaks ronge paremini siduda Riia rongidega, tagamaks Lätist turistide voolu ning vastupidi.

Kuid piirkonda rajatavate suurettevõtetele oleks vaja võimalust inimestel suhteliselt kiire ühistranspordiga hõlpsasti tööle ja koju tagasi saada. 

Pealmaa metroo

Kui me takerdume siin tasuta bussiliiklusse, siis oleme tõenäoliselt valel teel, sest pisikesi külateid vingerdavate bussidega liikumine on kõike muud kui kiire ja mugav. Maailma suurlinnades veetakse lõviosa inimesi tööle metrooga, sest see on kiire ja mugav. Kui mõelda veidi kastist välja, siis on meil Lõuna-Eestis oma pealmaa metrootee juba olemas, mis ühendab just need punktid kus piirkonnas päriselt inimesed elavad. Umbes 30000 inimest elab Koidula Valga raudteel asuvates Võrus, Antslas ja Valgas/Valkas kokku ning seda ainult 60 km pikkusel raudteelõigul, mis on tegelikult just veidi pikema suurlinna metrooliini jagu pikk.

Ei ole kokku just miljonilinn, kuid üks jõukam äärelinnaosa Võrus, väike ja hubane kesklinn Antslas ning teises linnaservas jällegi Valga/Valka oma areneva Tartu – Valga – Riia raudteesõlmpunkti ja Läti piiriga. Peatusi oleks veel „väiksemates kõrvaltänavates“ Sõmerpalus ja Karulas. Kõik see kokku võib tunduda veidi hullumeelse mõttevälgatusena, kuid siiski tuleks mõelda veidi kastist välja ja ära kasutada need eelised mis meil juba olemas on. Pealegi on bussiga Võru ja Valga vahel sõitmine tõeline tunne kodumaad reis, kus kiirusest ja mugavusest mõtleminegi võtab sõiduisu ära. 

Kas ääremaal on üldse mingitki arengupotentsiaali? Võib ju arvata, et Lõuna-Eestis tootmine ei ole otstarbekas, sest toodangule ei jagu tarbijaid. Juhiksin tähelepanu sellele, et tegelikult toodavad paljud tootjad maarjamaal enamuse eksportturgudele, sest terves Eestis ei jagu nende toodangule tarbijaid. Sellisel juhul on ju maarjamaa kagunurgakesel tegelikkuses pealinna ees suur eelis, sest meile on Euroopa suurlinnad tervelt 150 km lähemal kui pealinnal. Kui Võrus oleks üks 1000 töötajaga elektroonikatööstus ja veel mõni suurem 300 – 500 töötajaga tööandja lisaks tänastele ning Valgas ja Antslas ka midagi võrdväärset, küll siis erinevad spetsialistid rongiga tööle ja koju sõidaksid.

Nagu juba mainisin, oleks bussid väga olulised, aga eelkõige juurdeveona. Raudtee siin aga ongi teatud määral vaadeldav ka kahe erineva lõiguna, Valga - Võru ja Võru - Koidula. Porgandid oleks otserongid, rööbasbussid vastavalt vajadusele nii seda kui teist.

Peatusi on aga vaja veidi rohkem ja rõhutan veel kord, et osades neist peatuks ainult  osa ronge.

Valga 2.

Igal linnal on olemas või vähemalt vajadus ka eeslinna peatuse järele. Seega peab kaaluma ka nende vajadust ja piisab neis muidugi lühikesest perroonist. Valga poolt alates tasub kaalumist peatus kohas, kus ühel pool raudteed Sireli ja teisel pool Väike-Laatsi tänav. Kohalikud teavad olusid paremini, kuid kindlasti ei tohi unustada, et paremat ühendust võib vajada ka üsna märkamatu piirkond. Muidugi ka ettevõtluse mõtets ehk siis ettevõtluse arengute ja planeeringutega seonduv.

Väheru (Karula)

Edasi on "tükk tühja maad", sest Kaagjärvele suunduva tee ülesõidul tõenäoliselt peatusel mõte puudub? Küll aga on väga tähtis Väheru, sest see on headeks rongilepääsu võimalusteks Lüllemäelt ja Karulast + matkajad. Karula on vajalik ka jaamana, kuigi Eesti Raudtee puhul on alati oht, et "spetsialistid" ütlevad, et jaama pole vaja,s est piisab "korraga üks rong Võru ja Valga jaamavahel". Ei piisa, sest see rikuks ära võimaluse sõita maksimaalselt sobivatel aegadel kahte suunda arvestades.

Antsla.

Loomulikult. Jaamana ja sisuliselt kõigi rongide jaoks.

Kurõnurmõ.

 

 

Eeldatavalt vajalik, just eespoolmainitud minimaalse sagedusega 4x päevas.

 

Sõmerpalu.

Sõmerpalu peatust ei saa aga mingil juhul teha jaama, nagu oli, see tuleb teha Sõmerpalu - Nursi ülesõidule. Kaugus Sõmerpalu asulast on sama, Rõugesse jm sõitmiseks tuleks vastasel juhul aga teha 5 km ring. Mõttekas muidugi siit teha siis jaamast ülesõiduni kergliiklustee.

 

Roosisaare.

 

 Vaabina peatuse asemel oleks vägagi vajalik Roosisaare peatus. Mitte kõik matkajad (ja kalamehed) ei taha läbi linna kulgeda. Vajadusel sobiks see ka tulevikku silmas pidades kui siinkandis oleks näiteks (Vagula) RMK lõkkekoht vm, kuigi küllap siia sõidetaks ka puhkepäevadel juba niisama puhkama ja jalutama, kalastamisest rääkimata.

See kõik ei tähendaks, et sõit Võru ja Valga vahel muutuks aeglaseks. Ning ääremaad on olemas meil kõikjal, ka siinkandi linnade vahel, neid ei tohi lasta välja surra.

 

 

 Võru. Üks väga suur probleem saab olema ooteplatvormi asukoht. Praegune on ülesõidust ehk tuiksoonest ebamugavalt kaugel, seda nii linna- kui linnavälise liikluse pärast. Tõenäoliselt tuleb platvorm ehitada, maksku mis maksab, ülesõidu juurde. Seda eelkõige erinevat bussiliiklust silmas pidades. Jah, on küll kõvera peal, kuid tänapäeval ei tohiks see tasemel (riigi)ettevõtte jaoks probleem olla. Nagu ka korraliku ootekoha ehitamine samasse.

Setumaalt Pariisi

Koidula Valga liinil reisirongiliikluse käima panek vajab regionaalpoliitilist otsust, mis samas väga tõenäoliselt annab ka piirkonna ettevõtlusele uue hingamise. Kaasaegsete rongide soetamine on mujal Eestis viinud reisijad tagasi raudteele ja tänaseks on Elroni porgandid tihti puupüsti täis. Teatavasti eelisarendatakse keskkonnasõbralikku rongiliiklust üle euroliidu ja lähemas tulevikus valmib Rail Baltic raudteetrass. Peagi, 2024 Tartu kultuuripealinna aastal, pannakse asjaosaliste jutu järgi käima Tartu Riia rongiliin. Seega on täna üpris loogiline teha plaane Kagu-Eesti linnasid ühendava rongiliikluse käima panekuks. Raudtee on ju veel olemas. Kaasaegne kiire ja mugav rongiühendus võetakse piirkonnas kindlasti hästi vastu. Seda enam, et siis saaks Setumaalt otse Rail Balticule ja sellega kasvõi Pariisi välja. Ka arenev ettevõtlus, mis on töökohtade loomise ja piirkonna arengu jaoks võtme tähtsusega, vajab ärikohtumisteks kiiret ühendust lennujaamaga. Loodav rongiühendus Riia lennujaamaga toob koju kätte palju mugavaid otselende.

Vaevalt, et vaikses Võru või Valga linnakestes elavad inimesed unistaksid siin Londoni suurusest metropolist, kuid kiired ja mugavad linnadevahelised ühendused annaksid piirkonnale uue hingamise. Konkurentsivõimeliste töökohtade tekkimine mitte ainult ei vähendaks väljarännet, vaid väga tõenäoliselt tooks kodukanti tagasi palju mujal õnne otsinud inimesed.

Asjaosaliste juttu Tartu - Riia rongiühendusest võib pidada pigem Reformarite valimispropagandaks, sest mingi ühe-kah rongi pikendamine Valgast Tartuni oleks naljanumber. Jutt peab olema ikka minim 4 x päevas toimuvast rongiühendusest tallinn - Riia, mis oleks juba tubli amps ka lätlastest puhkajate kohaletoomiseks, sh Võru suunale.

Husari.

Kindlasti vajalik.

Otsa ja Lepassaare.

Kindlasti vajavad taastamist peatustena.

Ja muidugi Piusa.

Kaupo Kutsar on lisanud veel viiteid, kuid hoiatan, et elroni asjatundjatele ei saa väga loota. Kui keegi neist korra ka Valga jaama juhtunud, siis see ei tee neid veel asjatundjateks ja kindlasti pole mingilgi moel seda ka Betlem. Eesti Raudtee juhti Zimmermanni saab juba veidi rohkem usaldada.

Edu!