Õhtune Haapsalu.

Kuuvalgus hoovis oli igatahes imelin, nagu ka linnas liikudes. Mul pole statiivi kaasas ja nii enamus pilte jäid väga udused, siin on üleval vähemudused...

Nii et jalutada oli ilusam kui siit piltidest aru võiks saada.

Ja valida seda, milliseid tänavaid pidi jalutada, on võimalusi küll ja veel.

Vahepeal olid kuu ümber ka lennuki sabapilved vm. Natuke müstiline.

Vahepeal kuulsin eespoolt mingit lärmi, mõtlesin juba, et noored kolamas. Aga olid veel nooremad ja neile esinesid Piip ja Tuut! Hoolimata külmast ja tuulest oli vaatajaid üksjagu nagu ka pilditegijaid peale etendust.

Tänavavalgustus siin ses mõttes positiivne, et postid vähese materjalikuluga, valgustid madalal jne. Aga ei ole seegi parim võimalus. Vaadake majadel olevaid valgusteid, piltidel või ise õhtul liikudes!? Kusjuures hämaram sõidutee muudab ka autojuhte alati ettevaatlikumaks, kuid täiesti pimedaks ei jää ka need.

Suurim prohmakas Posti tänava puhul pole minu jaoks aga ei sillutis, kui ülekäigud välja arvata ega ka mitte haljastus vaid just valgustus. Millal me jõuaksime niikaugele, et (vanalinnas) oleks kõnnitee valgustamiseks lambid just majade küljes, hästi sobitatud? Milleks need segavad lisapostid, metallikulu ja kallis hooldus? Kinni maksavad ju ka need siinsed elanikud ja hullem veel, maksavad kuni 10 KORDA rohkem?
Kõle ja kole! Ainuke asi, mis pimedal ajal masendavalt siin tänaval mõjub!

Aga et uks lahti, astusin siia sisse. Ja tore üllatus, väike kodune kohvijoomiskoht ning raamatute müük. Ning nagu selgus, kui raamatutest juttu tegime, siis kohvikupidaja on Melchiori esimese osa tõlkija inglise keelde. Vahva!
Ja hea vahepeatus kohvi joomiseks!