laupäev, 1. oktoober 2022

Oktoober - kõledamaks, aga kaunilt!

 

 
 
Kaunis sügis kestab! Ja Vabaõhumuuseumis esimesel päeval Piiriveere sibula- ja kalapäev.
 
 
 
 
 
 Sellised linnasõidud aga tekitavad alati küsimusi, mille eest mõningad tegelased palka saavad?
 
Ammu oleks aeg, et bussid LÄBIKS Tallinna linna ehk et ei väljuks Balti jaamast tühjalt (pea kõik liinid) vaid alustaks kuskilt kaugemalt, näiteks Tabasalust või Kakumäelt ja viiks inimesi ILMA ümber kiiremini, mugavamalt ja kaugemale! Paraku aga Tallinna linn ja hiljuti auhinna saanud PEÜTK looderdavad, kuidas jaksavad, kulutades raha hoopis aastatepikkusteks uuringuteks ja kuluka uue piletisüsteemi loomiseks.Sama kehtib ka linnaliinide puhul.
Selle asemel jagatakse omavahel preemiaid!

  • Parimaks koostööpartneriks tunnistati Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ aktiivse koostöö eest maakondade ühistranspordi teenustaseme jt arendusteemade edendamisel.
  • Uue ühistransporditaristu eripreemia pälvis T Grupp OÜ mitme linna “väravate” ehk bussijaamade renoveerimise eest ning kultuuri toomise eest ootesaalidesse. Samuti panuse eest pagulasabi korraldamisel.
  • Kaasava ühistranspordi eripreemia pälvis Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ Sotsiaaltranspordi ja universaalse disainiga bussijaamade arendamise eest.
  • Piletisüsteemi arenduse eripreemia pälvis Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ  Tallinna-Harjumaa-Elroni ühtse kuupileti projekti eestvedamise eest koostöös Tallinna linna ja Elroniga.
  • Uute liikuvusteenuste ja multimodaalsuse eripreemia pälvis BOLT elektritõukerataste ringluse käivitamine linnades üle Eesti: Kohtla-Järvel, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Võrus ning Bolt Drive laienemine Tallinnas.

https://transpordiamet.ee/uudised/transpordiamet-tunnustas-tublimaid-uhistranspordi-valdkonnas-tegutsejaid

Esimene punkt on ikka tõsiselt naeruväärne! Ja ega ka miljonite raiskamine piletisüsteemile, selle asemel, et bussiliiklus muuta tasuta innovatiivseks lahenduseks, pole ka preemiat vaid pigem kaigast väärt!




 
 
Muidugi on igas kuus hoopis rohkem asju, kui need pildid näitavad. Rääkimata erinevatest mõtetest, vaatamistest, kogemistest. Ilu ja fotokatsetusi ei taha aga niisama kõvakettale jätta.












 
 
Laadalt tagasi, pidin siiski veidi puhkama.Tegin selle lihtsaks, vedelesin teleka ees ja vaatasin Krejcikova ja Bencici mängu. Barbora Krejcikova ääretult sümpaatne neiu ja üsna kangegi! Tuli teises setis rongi alt välja, taas kiires lõppmängus ja 3-ndas võttis oma! Kuigi ka Bencic oli tubli, aga väsis vist rohkem! Tubli, Barbora, kuigi homme sul tõesti kerge ei saa olema, sest Tallinnas võtad sa publiku ees mõõtu igal juhul kohalikult, olgu selleks siis Kaia või Anett! 

 
 
Ääretult huvitav! Mõned päevad tagasi postitas MKM FB-s õpetuse sellest, kuidas saab elektrit säästa. Postitasin sinna selle raiskamise foto, vastust ei saanud. Täna, puhkepäeval, kui küsisin uuesti, millal hakatakse selliseid raiskavaid rajatisi likvideerima, tahtsin postituse ja küsimuse ka siia kopeerida. Ja teate mis? POSTITUS EI OLE NÄHTAV! Ehk et asutus, mis ise tolereerib röögatut raiskamist, õpetab kokku hoidma, aga ise seda ei taha vaid koogutab Brüsseli ja/või meie ärimeeste ees? Nende, kelle heaolu (loe rahakoti) nimel tuleb maksumaksja taskust plekkida kinni nii palju kui võimalik ?
 
 Unustada ei tohi sedagi, et kõikide mittevajalik valgustite põlemine võtab ju elektrit ja turuloogika ütleb, et mida suurem on tarbimine, seda kõrgemaks tõusevad hinnad! Nõudlus kasvatab pakkumist ehk hindu! Vähe sellest, RE ja Isamaa eesotsas, teised sabas sörkimas, loodetakse peagi Eestisse tuumajaama ehitama hakata. Ikka selleks, et veel rohkem taskust kröönida ja veel rohkem raisata?
 
(Siiski leidsin selle postituse teksti jagatu hulgast. Imelik küll, aga...)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 

 
Energiasääst pole raketiteadus!
Energiakulude kokkuhoiuks saame kõik ühtteist ära teha, et mitte asjatult kütta välisõhku või maksta aktiivse kasutuseta elektriseadmete eest. Ka väikeste igapäevaste harjumuste muutmine võib anda arvestatava säästu.
💡 Näiteks ainuüksi toatemperatuuri alandamisel ühe kraadi võrra saab küttekuludelt kokku hoida 5-10 protsenti. Võimalusi säästmiseks on aga veelgi.
👉 Tutvu energiasäästunippidega https://mkm.ee/hoiamekokku )
 
 
 
 Bussiga linna läbides oli aga hea näha kinnitust kaasaegsele lahendusele - enamus reisijaid koguneb ikka teatud peatustest ja see kehtib ka peatuste kohta, mis enne Balti jaama või kesklinna! Üldiselt aga üsna hea oli sellise maakonnaliiniga sõita, Izusu lippas üsna kenasti, kuigi põikeid 4-realiselt kõrvale linnast väljas oli üsna palju. Kogu maanteevõrk ongi ju kujundatud autosid silmas pidades, buss haarab üsna vähe ja kaotab selliste kõrvalpõigetega ka aega. Annaks taevas, et mingit idiootlikku Kuivajõe terminali Kose inimeste jaoks ei tehtaks! Muidu on karta veel rohkem autostumist ja järjekordseid preemiaid ametnikele ÜT hävitamise eest!

Muide, postituses Viikingite Külla sõitmisest võib näha ka Parts ja Ko apsakast, mis ka kümmekond aastat hiljem parandamata - bussipeatus valel pool teed!

 
 
Tere hommikust!





 
 
Turu väliala ikka vahel väga tühi. Sä sulle sügist! Aga eks kõle ja jahedavõitu seal ka müüa.








 
 
 
 
Pealinna visiitkaart ehk Balti jaam "hiilgab" kohutava räpasusega. Aastaid tagasi seda asfalti ühel korral vist pesti, kuigi haldaja peaks tegema seda kord nädalas? Aga see ongi nagu lakmuspaber meie suhtumisest!

(FB-s kirjutamisest vist oli aga kasu, sest mingil päeval märkasin, et teekate oli üsna puhtaks muutunud)

 
 
Ühistranspordis liigub aga Tallinna linn teosammul, muudatusi, mis kardinaalselt asju paremaks muudaks, on parimal juhul linna peale 1 aastas?



 
 
Käisin pilte raamimas, Järsi töökojas. Seal ka palju ilusaid pilte seinal, ehk isegi müügis?



 
 
Lp suitsetajad, märgake suitsetamisvaba ala. Et aga prügikast keset seda ala, visake konid maha...






 
 
Tulevane raudteelane!



 
 
Maitsev lõuna Raudtee Bistroos.






 
 
Vorstiabis on ikka head ja paremat.

 
 
Hinnad turul kasvavad. Igas letis.


 
 
Vägagi hea maasikasiirup! Rabarberi mahl ka.

 
 
Aga parimat kartulit ostan ikka.





 




Maalid said nüüd ka seinale. Kõmmisin aga naelu ja arvasin esmalt, et seepärast peapööritus. Aga ei, vist ikka õhurõhu muutustest, terve õhtu pea pööritab üsna kõvasti. Vaatasin ka passi, eks see ikkagi ka midagi tähendab. Homme ehk parem.
Ülimalt kahju on aga kui Isamaa poliitikud endiselt (aastaid ja aastakümneid) ei saa asjadest aru või teadlikult räägivad aiaaugust!  Ehk siis teadlikult (ka metsamehed?) hävitavad loodust, peaasi, et kõrvus kõlaks armas kõlin?

Üle 10 aasta tagasi sai tehtud asjaomastele, sh Kohila vallavalitsusele, ettepanek bussiliini Kohila - Aespa - Kasemetsa Jaam - Saku - Vana-Pääsküla bussiliini tegemiseks. Vana-Pääskülast suunduks see edasi vastavalt enimsõidetavasse suunda, olgu selleks siis Nõmme ja Haabersti, Saue vm.
Mida Kohila vallavanem selle heaks tegi? 10 aastat hiljem on Isamaa jõudnud teha ainult selle, et lubab valimiste eel bussiliiklust "VASTAVALT INIMESTE TEGELIKELE VAJADUSTELE" Ehk tasulisena ja võimalikult väheses mahus, mis võimaldaks läbi suruda võimalikult kulukaid ja mahukaid objekte tee-ehitajate rahakotti silmas pidades?
Isegi Kohila vallas endas on bussiliiklus endiselt närune.
5

  • Autor
    Heiki Hepner
    Neeme Sihv Jah ma ei ole tasuta transpordi fänn ja pean õigeks, et olulisem on võimaldada töötavatel inimestel mõõduka tasu eest sõita õigel ajal sinna kuhu vaja, mitte tasuta ebasobival ajal sinna kuhu ei ole vaja. Tänane tasuta ühistransport 11 maakonnas on piisavalt oma jätkusuutmatust tõestanud. Mis puudutab minu vallavanema perioodi, siis õnnestus mul avalikku bussiliiklust tihendada ja hea meel on et ka minu järeltulijal on seda õnnestunud teha sh Tallinna suunal.

    • Neeme Sihv
      Heiki Hepner ehk siis parem las maksavad, kuigi see muudab riigi kulud veel suuremaks? Lihtsalt põhimõte, et peab maksma?
      Tasuta ja tasuline aga ei seondu kuidagi busside käigusoleku ajaga? Küll aga sellega, et tasuta bussid sõidavad KIIREMINI kui tasulised. Selliste asjadega peaks küll täna juba kursis olema?
      Tasuta transport aga on vastupidi, tõestanud, et see on tulevik! Küll aga on tõestanud ka seda, et lihtsalt tihwendamine on mahavisatud raha ehk siis seda ka tegite. Õigemini aitasite kaasa raha raiskamisele. Järeltulija on aga tõepoolest osaline, nt liini 164 puhul. Liin, millest aastaid rääkisin. Ainuke mure selles, et see on viletsasti tehtud. Kui ikka Kohila jaamas (mille nimi ka siiani muutmata) jääb 3 minutit puudu, et bussilt rongile või vastupidi saada, siis ei ole see hästi tehtud töö.
      Teine liin, Aespa kaudu on aga üle 10 aasta ikka tegemata.

  • Mart Mahoni
    Heiki Hepner Peabki olema tasuta ja raha tuleb rohkem masseerida autopedelt,pole märgata nende vähenemist. See et bussigraafik igaühele ei sobi tähendab et tuleb muuta oma liikumisgraafikut.
    2
  • Autor
    Heiki Hepner
    Neeme Sihv tasuta asju pole olemas. Alati keegi maksab ja kui keegi teine su eest maksab kogu summa, siis tulemus ei pruugi olla hea. Seda on täna tõestanud ka tasuta ühistransport.
  • Autor
    Heiki Hepner
    Mart Mahoni Tallinnas saab elada ilma autota, maal kahjuks ei ole see võimalik ja tasuta ühistransport pole seda võimalikkust kahjuks suurendanud.
  • Neeme Sihv
    Heiki Hepner niisugust demagoogiaütlust kasutavad enamasti nõrgemad kommenteerijad.
    Ja ütlen veel kord, et tulemus ei sõltu sellest, kas asi on tasuta või mitte vaid tegijatest. Isamaalased näiteks omavalitsustes, kus nad just seda valdkonda juhivad, ei saa küll kuidagi hakkama. Mis sest, et ... ei tööta ju tasuta? Nii et vaadake peeglisse ja öelge parem, miks teie erakonna liikmed ei saa tööga hakkama? Nagu ei saanud ka Kohila vallas.
    2. Mis valimisloosung on: "bussiliiklus vastavalt inimeste tegelikele vajadustele"? Kui taas isamaalased ei tea ju tegelikke vajadusigi?
    3. Miks liin 164 ei ole seotud rongidega, et saaks sõitu jätkata?
    4. Miks Kohila vallavalitsus ei ole teinud midagi 2011. aastast Kohila - Aespa - Tallinn bussiliini käivitamiseks?
    5. Kui keeruline on muuta (Saue valla eeskujul) bussipeatuste nimesid?
    6. kas tasuta bussiliiklus muudab sõite kiiremaks?
    7. Kas piletisüsteemid tõstavad kulusid või pakub Ridangi või keegi teine neid tasuta?
    Ja muide, ka Mardile valetate - tasuta bussiliiklus on KOHATI maaelu paremaks muutnud. Jällegi, mitte niivõrd tasuta sõidu kuivõrd paranemise pärast. Kui te teadlikult või teadmatusest eirate tasuta sõidu eeliseid, siis kas petate inimesi teadlikult või teadmatusest.
Viimasel ajal Isamaa poliitikud on üsna raevukalt ennast promoma hakanud ja üheks tunnusmärgiks on ühesugused postitused. Teine, mis promomise mõttetuks muudab, on aga soovimatus küsimärki tunnistada! Ükskõik kes küsib ükskõik mida, kui vastatakse (tunnustus siiski, et sageli vastatakse!), siis on vastus ikka millestki muust. Ja taas jääb mõistmatuks, kas tõesti ei saada reaalsest elust aru või lihtsalt tehakse nägu et ei saada?
Igatahes valijat siiski vist väga ei lollita, sest toetus ei paista kasvavat!?
Apteegireformi vussimine. muutis igatahes inimestele elu kallimaks ja ei võimalda ka palka tõsta! Pensionireformil on plusse, aga .... paljude inimeste raha läks vist raskustes pankadele, laenude tasumiseks? Kui aga jäi üle, siis .... Isamaa surus läbi elektrireformi ja tekitas kõrge elektrihinna, mis needki säästud ära sööb?
Igatahes tegutsevad nad ülimalt kahtlaselt ja eesmärgiks paistab absoluutselt kõiges olema võimalikult suur kulutamine. Olgu siis sõnad kui kaunid ja õilsad tahes!
Ja see ei kehti ühe -kahe eerakonna liikme kohta, vaid tegu on süstemaatilise olukorraga, nagu oleks läbitud koolitus või edutatakse erakonnas vaid neid, kes suudavad teemavälist demagoogiat ajada?





 
 
Raudtee Bistroos.




 
 
Ülekäiku kui sellist tegelikult polegi, aga kindlasti saab ka nii parkida.


 
 
Lilleküla tunnel värske tänavakunstiga kaetud, aga räpane! Kohati kunst ongi kunsti moodi, aga õdusamaks või südamlikumaks see millegipärast asja eriti ei muuda. Siin vähemalt, mõnel pool võib aga päris armsaid maalinguid näha. Kas sõltub kunstniku hinge tumedusest või heledusest?




 
 
Tulin rongilt, see sõidab edasi depoosse. Lähihetkedel aga kaks rongi saabumas Balta.

 
 
Kui meie hüppasime üle lompide, siis nüüd on lastel rõõme rohkem. Lombid aga on ja jäävad rõõmuallikaks!


 
 
Vana-Kalamaja tänava remont Kalamaja apteegi juures.
 
 
 
Mõtlesin sõita Kakumäele jalutama, aga tuul üsna vastik ja kõle. Ning kas see ikkagi õhurõhust vm, aga väsimus sees ja jaladki kuidagi tuimad. Plaanin ka pikemat sõitu juba pikemat aega, aga sel nädalal enam kindlasti ei lähe. Lükkan esialgu järgmisse nädalasse.
Küll aga nägin peatusesse minnes tavapärast vaatepilti - palju seisvaid busse. Muidugi on ka puhkepausid, aga ikkagi, Balti jaam ei ole seisvate busside kohta! Seisku linnast väljas, kui pikem sõit tehtud!

 
 
Bussi- ja trolliinfo - on ikka tase alles!

 
 
Läksin hoopis bussiga Tehnikasse, et väikenegi jalutuskäik teha. Plaanis minna Kristiine keskusesse. On üks asi. Vaatasin muide hiljuti ka fotokaid, aga tänaseks hübriidkaamerate valik üsna väikseks kahanenud, vastupidiselt hindadele. Eks peab praegusega venitama nii kaua kui jaksab, kuigi kipub vahel alt vedama.


 
 
Vahelduseks natuke ka ilusaid maju pildile.




 
 
Oleks jõudnud teisele poole tänavat, oleks "võidu kihutavatest" rongidest parema pildi saanud. Koos uue viaduktiosaga.



 
 
Igal juhul on selised jalutuskäigud nauditavad. Tuulutad pead, vaatad ja näed midagi ja saad igal juhul positiivse emotsiooni, rohkem või vähem.







 
 
Kristiinesse oleks iga kell parem minna, ükskõik kummalt poolt, kui EVR parandaks oma vea ja tagaks peatuse kõikidel suundadel.






 
 
Pole kunagi varem tähelepanu pööranud, aga põrandapinna järgi otsustades on lemmikloomad ikka kõva äri! Kliente vaid üksikuid.
 
 
 
Apteegireform. Kui elektril univershinnast pidi poole täna moodustama CO-kvoot, siis apteekide hinnatasemest (juurdehindlusest) rent mõttetult suure põrandapinna ja küttekulude eest versus klientide arv.  Kas pildil Kristiine Keskuse üks apteek? Ei! Ja siit saab ka aimu, miks apteekides hinnad tänaseks laes.

Isamaa erakond selle reformi persse keeras ja mis veel hullem, samamoodi valetades ja hämades sörkis kaasa ka EKRE. Kumbki pole siiani oma vigu tunnistanud, ammugi siis midagi ette võtnud vigade parandamiseks! Isamaa sai lisaks veel taas rooliratta manu, ühest sarvest kinni hoidma ja et jummala eest partsi-börs säiliks, suruti läbi ka uus reform - kõrge elektrihinna reform!
Apteeke vaadates on aga olukord hirmuäratav!  Kui siin oleks kahe apteegi asemel üks, isegi siis oleks see põrandapind liiga suur, rääkimata elektri- jm kuludest. Isamaa erakonna rahastajad aga hoiavad kümne küünega apteekidest kinni, mis sest, et näiliselt poleks apteegid nagu nende omadki. Proviisorapteegid ju? Millegipärast näen aga ikka kettide nimesid? Petmine ja valetamine ongi in, sest raha ei haise!



 
 
Mul aga pea alati õigus. Näed, oktoobri algul ütlesin, et kõledamaks, aga kaunilt ja nii ongi. Nali naljaks, kaunidus ka tänavu püsib üsna kaua looduses ja see on selline väike positiivne süst PÖV ehk Pimedate Ööde Valitsuse kõledusse.



 
 
Kiitma peab aga tegijaid selle eest, et kuigi halvasti ja valesti renoveeriti Balti jaama süsteeme, siis nii palju vähemalt on muutunud, et väljuda ja saabuda saavad rongid korraga kõigilt kolmelt suunalt.

Haapsalust aga ei saa endiselt midagi. SDE poliitikud postitavad küül kaunisõnalist propagandat, aga ärme unusta, Rohuküla raudtee ehitus peatati ajal kui majandusministriks ei keegi muu kui SDE liige.

Reili Rand

sdroeSpnotlut.g a170000u9s6ai0347m6t1gth6ulgl232im7071f84a1u 
ROHUKÜLA RAUDTEE ON SUUR VÕIMALUS HIIUMAA TRANSPORDILAHENDUSTE ÜMBERMÕTESTAMISEKS
Tallinn-Haapsalu raudtee taastamisest ja selle pikendamisest Rohukülani on räägitud juba nii kaua, et küllap on kõigil selle mõjualas elavatel inimestel oma seisukoht välja kujunenud. Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvakstegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti-suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt 32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile - jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on 20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest juba pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vallad. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemade pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa, suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
 
Et ei jääks mulje, et liialdan, lisan siia (vaadake uuemat teemat selle kohta) ka vastused. Vastuseid kui selliseid ai anna taas mitte üks sotside poliitikutest. Vaid mingi ironiseeriv "ekspert" sm Liivak ja lisaks ka Hiiumaa bussiliikluse "alustala" Paljasma, kes hoopis EKRE liige. Ongi omamoodi huvitav, et ka EKRE-l puudub ühistranspordi kompetents ja ega tahetagi selle eest seista (v.a. Rohuküla rong), siis erakond kaupleb enda ridadesse kõige vähem asjatundjad? Kes muide isegi Rohuküla rongi vastane!



 
 
Huvitav, kas seened turul jõuavad ostjateni või prügimäele?

 
 
 
 
Seekord aga mõtlesin, et vererõhu, väsimus ja sügise vastu aitab 2 sõõmu midagi erilist. Maigret jõi muidugi teist marki, aga kalvados on ehk praegu kohane. Mitte, et mul sügise vastu midagi oleks, aga niisugune tunne lihtsalt on. Ei midagi rohkemat, vaid 2 sõõmu...

 
 
Ja siis raamat "pealehammustamiseks". Algus tundub veidi veniv, aga põnevust on tunda. Loodan, et jään rahule. 



Varsti oktoobri keskpaik, aga veab veel värvidega välja!




 
 
Aga kui ei viitsi kaugemale minna, siis isegi aknast on huvitav loodust märgata. Kolm pärna, üks neist kollase-rohelise kirju, teine ainult roheline ja kolmas üleni kollane. Huvitav ju.

 
 
Osoon näitab Tallinna inimesi. Ja asjapulgad seal räägivad õiget juttu, kuid lahendused kas tegemata või plaanitakse suures osas valesti...

 
 
Kohati uhavad bussid ja trollid Balti jaamas lausa rivis!










Rail Baltic Estonia rühib järjekindlalt hävitustööga edasi!

https://www.rbestonia.ee/suur-intervjuu-rail-baltica-juures-on-olulised-kiirus-ohutus-ja-transpordi-keskkonnamojude-vahendamine/
Tänapäeval saavad kurjategijad oma kuritegusid põhjendada lobeda jutuga, mis sisaldab demagoogiat ja valesid?
Kiirus 160 km/h on piisav kiirus ääremaal, teine asi on Leedust kaugemal, kus suureneb elanike arv piirkondades. Ohutus on tagatav ka väiksema kiirusega raudteel.
Keskkonnamõju sõltub paljustki ja RB projekt on koostatud vastupidiselt - igati loodusvarasid raiskav ja keskkonda koormav. Nii piisaks valdavalt üherajalisest raudteest ning viadukte versus samatasapinnalised turvalised ülesõidud on teine märksõna.
Samuti on keskkonnale koormavam eraldiasuv trass versus raudtee kulgemine Pärnu - Ikla maanteega KOOS. Inimestest möödasõitmisest ma ei hakka praegu rääkimagi.
Nii et valetate ja vassite kuidas jaksate? Muide, mitmest rongipaarist ööpäevas on kaheteelisel raudteel elektrifitseerimine otstarbekas? Teie peaksite vastust ju teadma?
2
  • Meeldib
  • Rail Baltic Estonia
    Neeme Sihv me muidugi hindame vedurijuhte, sealhulgas endisi, väga kõrgelt, kuid me ei hinda isikuid, kes erialast raudtee projekteerimisse/ehitamisse puutuvat ekspertiisi ja kogemust omamata kipuvad teisi kurjategijateks tembeldama. Niisuguste isikutega pole meil õnneks või kahjuks rääkida millestki❗
    • Meeldib
    • Neeme Sihv
      Rail Baltic Estonia eks ta ole. Kui raha võetakse teiste taskust mittetoimiva asja ehitamiseks.....
      Ja ega ma ei eeldanudki, et järsku ausalt vigu tunnistatakse!
      • Meeldib
    • Autor
      Rail Baltic Estonia
      Neeme Sihv milliste taristuprojektide juures olete osalenud? Nt projektijuhi või insenerina? Vahest on teil kogemusi keskkonnamõjude hindamiste läbi viimisel?
      Me oleme teid juba varasemalt ju kandideerima kutsunud, et tuleksite meile appi asju õigesti tegema. Me ei ole endiselt teie CV-d saanud. Palun saatke see info@rbe.ee 🙂
      • Meeldib
    • Neeme Sihv
      Näiteks aitasin muuta ära kümmekonna peatuste asukohad Eesti Raudteel ja mitte ükski otsus ei osutunud valeks!
      Rohuküla raudtee potentsiaali tõin mina välja, ka need küljed, mis isegi tasuvusanalüüsis ära unustati. Kitseküla peatus ehitati valele kohale, Lilleküla jäeti ehitamata. Jälle aeg näitas, et mina ei eksinud. Nii et piisavalt ja hästi.
      Aga ei pea isegi osalema, piisab jälgida seda, kuidas asju valesti organiseeritakse. RB planeerimist alustati kaubaraudteena, siis avastati maavanemate viibimisel Skandinaavias, et peaks reisirongidki lisama (kuigi väitsin seda ennegi). seejärel veeti OV inimesi Soome ja lisandus kohaliku liikluse mõte. Tulemuseks on siis täieõiguslik rongiliiklus, aga reisijatele sobimatu ja VASTU IGASUGUST LOGISTIKA LOOGIKAT Nt sõidad ainukesest asulapeatusest Järvakandist kiiresti Ülemistele ja mujale Tallinnas minnes kaotad kogu võidetud aja?
      Keskkonnast on teadmisi üksjagu. Paraku ei saa osaleda töös kuskil, kus ei suudeta ausaid vastuseid anda.
      Kui mitu rongipaari muudab kaheteelise raudtee elektrifitseerimise otstarbekaks?
       
       
      • Ahjaa, ülejäänud peatused Eesti Raudteel, mille asukohta EI MUUDETUD, on tänaseks näha, et ca 30 aastaks on kasutegur väike.
        • Meeldib




      • Autor
        Rail Baltic Estonia
        Neeme Sihv aitäh selle informatsiooni eest, kõik need väidetavad puudused, millele olete osutanud, on siiski ennekõike riigi rida ja meil ehitajate-arendajatena jäävad siinkohal käed lühikeseks. Ilmselt sobiks teile tõesti etemini mõni prominentne positsioon näiteks majandusministeeriumis. 👍
Viimane komm on teatud mõttes tõeline purakas!
Ehk et on küll riigi rida, aga kui eetiline on siis töötada ettevõttes Rail Baltic Estonia, kus kühveldatakse euro- ja riigirahakotist sadu miljoneid kellegi taskusse?



Aga s... sest! Raha võim on nii tugev ja maitse magus, et selle ihkajad tambivad pihuks ja põrmuks kõik need, kes usuvad loodusest hoolimisse ja Eestile parimat soovivad - raha peab voolama ihkajate taskusse tagasi. Euroopa jm hiidudele! Aeg muidugi näitab, aga ega needsamad aferistid ei muutu, nad kiidavad ka RB ääres tulevikus istudes selle hiilgavat edu. Nagu väiksemas formaadis täna kiidetakse Mäo terminali toimimist...
Aga aimu saab ka sellest, et Rail Baltic Eestonia on koht, kuhu lähevad tööle need, kes mujal hakkama ei saa, isegi vedurijuhi abina mitte! Ja arusaamad logistikast on ülimalt vildakad. Probleemiks on paraku see, et nad saavad palka minu taskust...
 
Mina:
  • Rail Baltic Estonia mõistetav.
    Aga siin peitub ka vastus, miks ma ealeski ei kandideeriks. Ma ei saa teha tööd, kulutades asjata riigi või ettevõtte vara. Pole seda kunagi teinud.'
    • Meeldib
  • Autor
    Rail Baltic Estonia
    Neeme Sihv no ärge nüüd kartke, te olete juba nii palju suuri sõnu teinud, et miks ja kuidas peaks tegema. Siis saategi määrata, et asju tehtaks teie korrektse visiooni järgi! Patulugu, kui nii väärt visionäär riigi jaoks sedasi kaotsi läheks.
    • Meeldib
  • Neeme Sihv
    Rail Baltic Estonia kui te isegi ei saa aru, kui oluline on rongipeatuse asukoht, siis te iroonia on siin tõsiselt kurb asi! Suuri sõnu, kuigi tühje, ajavad RB juhid. Ja ikka palga eest....

  • Autor
    Rail Baltic Estonia
    Neeme Sihv kui te isegi nii elementaarsest asjast aru ei saa, et RBE juhid ei määranud ei trassikoridori ega rongipeatuste asukohti, siis millest siin enam rääkida!? Liiatigi ei selgitata seda teile esimest korda. 🤷
  • Neeme Sihv
    Rail Baltic Estonia südametunnistuseta teha ükskõik, mida tellitakse? Eesti loodusvarad ei pane muretsema, kallist välismaisest terasest rääkimata? Looduskeskkonna pooleks lõikamine?
 
 
 
 

Võtsin hoopis kätte ja vaatasin veel kord "MA NÄEN SU HÄÄLT" viimast saadet, kus Orienteeruja oli vist tõesti parim teeskleja siiani selles sarjas. "Fantastiline duett" Stefaniga oli magus jälgida ja veel ägedam oli Võigemasti ja Zevakini  reaktsioon sellel shõule. Naerust või ei tea millest, aga silmad läksid märjaks!

 
 
Aitäh, see oli nii võrratu! Niiiiiii!!! 
 
 
 
Arvutit on aga nüüd pikalt mõnus sisselülitada, sest nii armsa pildi (need emotsioonid jäävad kauaks meelde) puhul on hea tuju garanteeritud.

 
 
 
Vahepeal käin aga õues suitsu kimumas. Armin tahtis ka pimedas kaasa tulla.





 
 



 
 
Nõmme pööru peal väidetavalt peaks sõidurajad veidi laiemad olema, üks buss või suurem auto võib takistada ka liiklust teises reas. Ei oska ise kommenteerida, aga nii kuulsin.

 
 
Siin vist isegi plaaniti midagi, aga kas ka midagi paremaks muutub või halvemaks, ei tea.

 
 
Raudteeremont paraku aina venib ja tähtajad lükkuvad aina edasi. Kui ka Pääsküla lõigul saab peagi ehk liikluse korda, siis kuna Eesti Raudtee jonnib nagu ikka ja pööranguid ehjk jaama Pääsküla - Keila lõigul ei loo, jäävad arvatavasti siin intervallid veel kauaks pikaks. Loodan, et eksin.

 
 
Tahate 4-realisi? Mina tahan vähem autosid teedele ja puhtamat loodust. Ka lastele ja lastelastele.






 
 
Tore, kui liikluses teisi vahele lastakse.

 
 
Aga Tallinnas ka seal, kus ruumi on nii et tapab, paigaldatakse neid käkerdisi, ei midagi paremat!


 Üks pilt ka selliste värvidega majadest ja puudest.

Töönädal oli seekord veits pikem, 3 päeva. 5 päeva töö tehtud nagu naksti ja rohkemgi. Olen küll imelik, aga nagu lapsepõlves meeldis rohimise järel näha tulemus ja see rahuldas hinge, nii ka täna. Puhta platsi nähes on sisimas hea tunne! Kiiresti tehtud ja rohkem kui hästi tehtud.
Tõsi, halvasti korraldatud tellimissüsteemid võivad logistikas kauba paigutamise ja komplekteerimise muuta õudusunenäoks. Õnneks pole asi enam nii hull kui varem. Ja hea, et 4-päevast töönädalat mul pole, ajaksin "panga lõhki"! Arvet nagunii lõhki ei aja, tee tööd kasvõi 2 korda rohkem kui teised, ega palka ikka rohkem ei saa....
Aga töötegemine pakub veel rõõmu, olgu tervis nagu on. Seda enam imestad, kuidas töötatakse minu maksude eest RB Estonia nimelises ettevõttes! Kohutav hampelmanluse tase!

 
 
Sügise värve saab aga ikka nautida. 










 
 


 
 
Ja seekord lubasin endale ka ühe R-Kioski kuuma "koera". Neil on see hea!



Turult läbi käidud, aeg koju minna. Torm ja äike ei olnud linnas märgatav, täna aga hoopis ilusam.


Kui juttu millestki kaunist, siis täna kogemata meenus taas nooruspõlve ilus armastusfilm "Te pole seda uneski näinud". Üks ilusamaid kogemusi elus.

https://www.youtube.com/watch?v=eW1rMThUe7Y

 
 
Isamaa erakond propab ennast, kuis jaksab. Lauri Vahtre on üsna tarkade kirjutistega silma paistnud. Aga arusaam Isamaast tekib siis, kui saad aru, et kõik isamaaliitlased valetavad ja hämavad. Soovitada looduseuurijale lugeda Mart Eriku kirjutisi on saastatase!
Ja ma ei usu, et see on Vahtre mõistuse tase. Jälle on taga kellegi raha ja isamaalased müüvad ennast. Alati. Või ta tõesti tegelikult ei jaga teemast tuhkagi?
 
 
Grete Arro
Lauri Vahtrel puudub - selle näite põhjal otsustades - paraku võimekus a) mõista, mis on uuritava nähtuse olemus (ontoloogiline tasand, nt mis asi on mets) ja b) kuidas antud valdkonnas teadmine tekib (epistemoloogiline tasand, kuidas metsa uuritakse, kuidas tekib teadmine metsa kohta). Samuti tahaks teada, et kui tal on kõrvuti Asko Lõhmuse ja Mart Eriku nimed, kuidas ta määrab, kumb on valdkonnas usaldusväärsem teadlane või üldse teadlane. Kas vaatab Web of Science'sse, kas vaatab Etisesse, kas vaatab Google Scholarisse, kas vaatab h-indeksit (Lõhmusel 38, Erikul leidmatu), kas vaatab publikatsioonide ja tsiteeringute arvu asjassepuutuvates teadusajakirjades ning ajakirjade mõjufaktorit? Lauri Vahtre epistemoloogiliste uskumuste äramõõtmine oleks igal juhul põnev 🙂
6

  • Lauri Vahtre
    Grete Arro Mida te selle sõnamulinaga öelda tahtsite? Mul on endal mets, mida ma 20 aastat majandanud olen. Metsatöid tegin esmakordselt u 50 a tagasi. Kümmekond aastat riigikogu keskkonnakomisjoni, koostöö Endel Koljatiga (vaevalt et see nimi teile midagi ütleb) ja palju õppimist. Metsaseaduste menetlemine arvukate spetsialistide ärakuulamise saatel. Ja kes olete teie, et mind sel viisil paika panna? Lihtsalt piinlik on vaadata, kuidas teid ärritab üksainus nimi - mitte argument, vaid isikunimi - nii et see vallandab otsekohe kakofoonilise vihakoori. Nagu stalinistid, kellele keegi kogemata soovitas Trotski teoseid lugeda.
    2

  • Grete Arro
    Lauri Vahtre eks sedasama, aga teiste sõnadega, mida Marko Mägi, kui ta osutas küsimusele, kas Kuu on kriidist 🙂 Kas meie vahetu kogemus saab anda meile teadmisi selle kohta, kuidas loodusseadused toimivad ja milline on füüsikaliste ja bioloogiliste nähtuste struktuur?
    2

  • Lauri Vahtre
    Grete Arro Ma vist mainisin, et tunnen pisut ka teooriat?
  • Grete Arro
    Lauri Vahtre siis jääb selgusetuks, kuhu lähevad raielangil liigid, kelle elupaigad hävivad (palun ärge öelge, et naabermetsa, osad liigid ei ole eriti liikuvad ja naabermetsas võib olla kellegi reviir 🙂 ). Kas Eesti metsalindude arvukuse langus ei ole seotud elupaikade kaoga - milline on teie teooria metsalindude arvukuse olulise languse kohta? Milline teile tuttav teooria selgitab, kuhu täpselt seotakse metsas suur osa süsinikku? Ning mida tähendab "puidu mädanemine" - kas pole mitte tõsi see, et hektari kohta on vaja ca 25 tihumeetrit lamapuitu ja püsti seisvat nn surnud puitu, et elurikkuse hulk selles metsas oleks maksimaalne? Samuti on vaja, et osa lamapuidust oleks suhteliselt jäme, et teatud liigid üldse saaks endale elupaiga? Kas nende küsimuste kohta on teaduslik empiirikal põhinev selgitus, s.t. teooria, maailmas olemas?
    2

  • Lauri Vahtre
    Grete Arro Räägite naabermetsast? Te vist ei teagi, et raielank ei hõlma kunagi tervet metsa, vaid üksnes ühe piiratud tüki, nii et oraval ega rähnil ega rebasel pole vaja kuskile eriti eemale minna. Normaalse raieringi korral on lagelangi all max 10-15% metsamassiivist, lisaks teist sama palju noorendikku, mis mõnele liigile sobib isegi paremini kui vana mets. Ka lagelank on soodus mitmesugusele elule. Metsamassiivi tervikuna muudab üks lagelank hoopis liigirikkamaks.
  • Grete Arro
    Lauri Vahtre lisaks loomastikule on meil bakteri- ja seeneriik. Kas nemad sõidavad Boldiga? 🙂 Me teame andmepõhiselt paljude lageraielankide suurust - defineerige "piiratud tükk", mis on piisav, et liikidel pole vaja kusagile eemale minna. Mõnes paigas pole nn naabermetsas vastavatele liikidele sobivaid tingimusi - kui metsas liigud, näed sageli väheste meetrite tagant olulisi koosluste muutuseid. See, et näiteks osadel päevaliblikatel on langil ajutiselt paremad tingimused, on mõneti demagoogiline väide, kui paneksime kõrvuti koos terviklike elupaikade kaoga kaduvate liikide hulga ning ajutiselt paremad tingimused saavate liikide hulga. (Kümneruutmeetriste häilude tekitamine püsimetsanduses ja intensiivmajanduse lageraielangid on väga erinevad asjad ja on soovmõtlemine arvata, et väike isetehtud häil on seesama, mida me lageraielangil näeme.) Juhin tähelepanu, et metsalindude osa jäi teil kommenteerimata, samuti lamapuidu ja süsinikusidumise teemad.

Kuradi nunnn!
M-Klubi on tipp ja ajas eile naerma, kui tuli meelde sealne Monsenjööri ütlus: "Kui siin keegi ümberkasvatamist vajab on see nunnn"! Ja eile sai käidud ühes restos, peale seda aga õhtul januga jõin alkovaba "Blue Nun" veini jääga. Assa krt, kus võttis mao valutama!! Ja nii sain magama jääda vaid jupiti ning ei jäänud muud üle kui telekanaleid kruttida. Ning sattusin raudselt ühe parima emotsiooni peale oktoobris.

Sari "Magomajev"!

 
 
Magomajev meeldis mulle juba lapsena. Polnud ju meil mingeid erilisi võimalusi muusikat kuulda laiast maailmast, veel vähem näha. Aga miski temas mulle imponeeris. Nimigi juba huvitav, pole ta tavaline, tollane vene muusikute enamusest. Põhiline, mida kuulasin, oli Soovikontsert, aga ka vinüülid. Mis vähegi huvitav tundus, tekkis ka kodusele riiulile.
Praegu kipub ETV+, Duo kanalid jt siiski näitama Venemaa n.ö. kaudselt propagandafilme, olgu see siis "tublidest miilitsatest" jm, kuigi mida vähem meie ekraanidele neid jõuaks, seda parem. Siiski eristub klassika ehk tase, seega on mõistetav, kui eristatakse kultuuri rämpsust. Ei saa ju maha teha Livanov-Holmesi või ka uuemaid häid sarju. Suur osa on aga pask, mida niigi oleks häbi näidata. Nagu põnevussari "Akvatoorium" nt. Aga see selleks.

Magomajev oli muidugi sotsialismiaja ikoon ja kes teab, kui palju on sarjas tõepõhja. Positiivne aga seegi, et natuke näidatakse repressiivorganeid ja eetrikeelde (on ju meiegi lauljad nendega tuttavad) ehk nõukaaja olusid. Ning kindlasti pole sari nõukaaja ülistamine, vaid eelkõige Muslim Magomajevi talent ja üsna hästieksponeeritud armastuslugu. Õnneks pole vähemalt esimese nelja seeria järgi ka kurba armastusloo lõppu tunda, seega, ehk on taas miski, mis on headuse peale suunatud. Olgu see elu kasvõi karmim, positiivset happy end vajame alati. Kogu elu!

 
 
Vahel tasub klassika kätte võtta.

 
 
Seekord minek Slava Ukraini restorani, mis asub hotell Economyga ühes majas.

 
 
Endine "Sõbrad", kus vahel käisin, hiljem mingi argentiina värk, mis ei kutsunud.

 
 
Tagasihoidlik sisustus, mis iseenesest just meeldiv. Hinnad keskmised. Toidupildid lisan siiski sügise toitude postitusse.






 
 
Elu läheb aga edasi, iga päev on uus. Ja üks väike tänavalõik võib ööpäeva erinevatel aegadel nii mõnusaid pildielamusi pakkuda.



 
 
Üle pika aja luristasin taas ühe piparmündikakao. Hea, kui kioskite-kohvikute puudumisel jaamades midagi sellistki on!


 
 
Punane ja sinine.

 
 
Ajutine perroon peagi kaob. Mis saab vineerist ja nii palju aega nõudnud "nupukeste" külge plõksimisest? Tulle ja ... järgmine kord uus materjal? Muidugi, ega vineer kaua kestagi sellistes oludes, aga kahju alati tehtus. Ühekordsest.


 
 
Millal kaovad tühjad rongid Pääsküla liinilt ja depoo valmib Ülemistel? Ning kas ja mida ikkagi planeeritakse Ülemiste - Lagedi lõigule, raudtee kõrvale? Kas võib juhtuda, et tulevikus on see n.ö. rahvarohke piirkond ja vajalikud peatused ning tihe rongiliiklus? Siis peaks ju depoo Tuuleväljal olema?







 
 
Laadalt ostetud haugi maks koos sibula, muna ja päristilliga annab silmad ette kõigele! Ja isegi mina tundsin, mida tähendab peenral kasvanud till versus mingis kivivillas või isegi "masspotikasvandusest" See oli nagu ... till võileival!



 
 
Paar korda mul aga olnud spasmid, üsna ebameeldiv ja arusaamatu millest. Praegugi rüüpan Värskat. Näis, mis edasi.

 
 
Küllap lehed ei väeta küll siin mulda, aga kuskil ikka. Küsisin reoveesette, komposti ja veekogude setete kasutamise kohta. Midagi tehaks ja ka uuritakse, aga kui komposteerimisega ehk lood üsna head, siis veekogude põhjasetete kasutamine venib.
 
 http://vabaajaleht.blogspot.com/2022/10/vaba-ajaleht-kusib-komposteerimine-ja.html

 
 
Ja seriaal Magomajevist saigi otsa. See oli oktoobrikuu üks kaunimaid üllatusi. Milosh Bikovitsh jättis ka vägagi teisiku mulje!
 
 https://www.youtube.com/watch?v=HZnrpYtLMX8

 
 
Poest ma jälle vorsti ei ostnud. Kas seekord siit või sealt? Et ikka need letid turul toimiks...



 
 
Üks liblikas aga ootas mul ukse taga.... 

 
 
Oktoobri lõpp tõi õnneks kaasa ka mõnevõrra normaalsema rongiliikluse läänesuunal. Kuigi kõik pole veel valmis, sh Laagri tunnel, siis ikka parem kui enne.

 
 
Õiget muljet tehtust veel ei saa, aga tundub, et ülikõvasti on üle pakutud! Pärnu maantee poolt küljest lausa kaks ligipääsu, kaks rattateed jm on võib olla uhke, ega selgelt on see ülekulutamine. Eriti kui 
 
EI 
 
* tehtud parklat suuremaks
* saada aru, et rattahoidlad on väikesed
* mingitki normaalset ootepaviljoni

No ei pea ma õigeks ilget laristamist, eriti kui samas ei mõelda EI inimestele, EI keskkonnale!
Eesti EI Raudtee!?

 
 
Taass ka plekk-karkass ja pleksiklaas?






 
 
Et siis näitus-väljapanek AS Eesti-EI Raudtee poolt? Kus siis rongid ikkagi sõidavad ehk milliselt perroonilt saab rongile?

 
 
Ja EI
 
* infoekraane õiges kohas
* vajalikku infot ekraanidel
* infostende õiges kohas...

Tegelikkuses peaks ekraan olema ka tunnelis, et seal liikuja saaks infot sõiduplaani kohta (mitte ei pea minema perroonile seda vaatama), saaks ekraanilt infot eelolevate remontide, muudatuste jm kohta jne. Nii sama on lood ka stendidega ehk et nendegi asukohad peavad olema MÕTTEGA tehtud. Mitte nii nagu AS Eesti-Ei Raudtee teeb

 
 
Asfalti on laialt. Haljastust ei ole.




 
 
Mängumaa!


 
 
Käisin pildistamas värvimängu.


 
 
Sügis on aga valdavalt ilus olnud siiani.. Ja kaunilt, nagu ka 1. oktoobril siin alstades ütlesin.


 
 
Ning tähtis on vaadata tulevikku!

Palju Õnne, oktoobrikuu sünnipäevalapsed ja olge ikka meiega, meie rõõmuks, eks!?

Kuna blogi päises näeb vaid osasid postitusi poolikute pealkirjadega ja mõnel kuul "uputasin" teiste postituste siia kopeerimisega (VAREM EESTIMAA BLOGI 2 ning 3 ja EESTIMAA LOODUSE BLOGI, lisaks kogemata KUSTUTATUD POSTITUSTE FOTOMATERJAL), siis on vaja ka ülevaadet, mida ikkagi leida. Nii jätkasin veel novembrist 2021 - detsember 2022

Kui avate 2021 oktoober kuni 2022 detsembrikuukuu lehed, siis IGA KUU VIIMANE POSTITUS ON PEALKIRJAD LINKIDENA! Teie jaoks siin nüüd kerimist muidugi palju, aga see-eest kõik postituste pealkirjad olemas, neile klikates ka neid näete! Ja võin ette öelda, et suur osa tollaseid, aastatest 2012-2016 olnud kitsaskohti on samad ka täna, siis aktuaalsus pole kadunud. Ajalooks muutunud piltide mõjust rääkimata! Kõiki mõtteid ma muidugi tollasest pole suutnud meenutada, mis piltidega seonduvad.

Teine variant on arvutiversioonis paremal küljel SILDID. Neid pidi, olgu siis kohanime, erakonna vm otsinguga avanevad postitused, alla kerides VANEMAD POSTITUSED klikates järgmine jne.
Küll aga on tohutult palju neis teemades ilusaid pilte ka Läänemaast ja Haapsalust. Kuidas siis teisiti - Eesti ilusaim linn ja Romantikapealinn! Aga ka kõikajlt mujalt ja kõigest muust postitusi.

Südamest vabandused ja kohtumiseni!







kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar