Viljandisse uusi bussiliine vaatama ning mis ja miks edelasuunal ühispeatustes valesti.

 

 

Paljud rongisõitjad peavad väga oluliseks mingite võileibad vm müüki rongides. Hoopis parem ja ka igas mõttes tulusam ning mõttekam on kohvikud-kioskid peatustes. Sest siis on omad võimalused ka bussi- ja möödasõitjatel, kohalikel ja matkajatel, bussi- ja rekajuhtidel. Vähe sellest, klientide arv ja käive on majandusedu alused, mitte ülikallid automaadid rongides (100 000 eurot tükk?) Edelasuunal on vahelduva eduga midagi olnud Kohilas ja raplas, parem on olukord Viljandis ja Türil ning ka T-Väikses vähemalt oli mingi söögikoht. Päris rahule ei saa jääda aga ühegi peatusega.

Sõidu peaeesmärk oli aga Taisto kadunud bussiliinide asemele tekitatud säästvamad variandid. Nüüdseks saab Valgast Tõrva ja Karksi-Nuia kaudu sõites istuda ümber Viljandis nii rongile (ja vastupidi) kui sama buss viib ka bussijaama. Et see on esimene pikem bussiliin, mis rongidega seotud, on selle sündi ja toimimist oluline ja huvitav jälgida. Üldises mõttes Viljandimaa ÜTK teadlikult seisab vastu busside ja rongide sidumisele, eetvedaja vist Isamaa liige nii ÜTK-s kui kõrgemal kohal. Seda nimetavad nad ise "korraldada bussiliiklust reisijate tegelike vajaduste järgi", kuigi ise nad sest valdkonnast suurt midagi ei jaga ja reisijate huvidki pole olulised. Oluline on hoopis, et raha liiguks, iga liikumise pealt keegi teeniks, nt Ridango ja .... liini kulgemine oleks aeglasem ning ebamugavam...

 

Koolijütsid ja -tirtsud taas oma "tööd" alustanud.

Elroni vari porgandil. Kuid firma kontor pole ikka veel Balti jaama kolinud.

Stiilne!

Igati hea on laadimisvõimalused rongides, aga neid pole enamuses peatustes. Nagu pole ka joogivee kraane või kui mõnes jaamahoones tualetis isegi on, siis pole kindel, kas pudel sinna alla mahub. Pole ka Balti jaamas, väga häbiväärne!

Tallinn kui 2023 Euroopa Roheline Pealinn ei suutnud tunnistada sedagi, miks tänavu uusi kraane kuhugi ei lisandunud, aga võib ette kujutada kui punnis kõhtude ja rind süljepritsmetest täis hakatakse ennast tuleval aastal kiitma!?

Väga hästi saab neist piltidest aru, kui OLULINE olnuks perroonid siin, Lillekülas, ka edela- ja idasuunal. Eesti Raudtee ei tunnista seda ikka veel, Tallinna LV aga ennast natuke selle najal upitab, kuid pigem linnukese mõttes? Lääne saabuva suuna ja edelasuuna vahel saanuks ümberistumise tagada silla kaudu isegi tunnelisse minemata, vähe sellest, sellele sillale saanuks ka ooteruumi teha. Veelgi enam, koos kioskiga! Oluliselt odavamalt kui Terminal plaanitud hinnaga 55 miljonit! Tallinna linn justkui näeb vajadust  teha, kuid seda püütakse läbi suruda kordades kallima variandina. Ju siis vana moel arvatakse, et võimalikult palju raha kulutada on tubli tegu ja majanduse areng! Samas, õiget tegevust ei toimu ja loomulikult Vladimir Svet (KE) ega teised vasta ka küsimustele.

Liival on aga arengud kuidagi soiku jäänud? Ootetingimusi ei ole ka siin ja Edelaraudtee ei tee selle peale teist nägugi.
Ühispeatust pole arendatud ka Valdekus, kus muide, peaks peatuma ka kaugrongid. Just Nõmme suuna ühendamiseks siinse rongiliiklusega, sest sellel piirkonnal pole üldse ühistranspordi ühendust Rapla, Türi ega Viljandiga, vajalik oleks seega bussipeatus vahetult perooni kõrval. Muidugi taas koos ootepaviljoni ja kioskiga.

Sakus sama lugu, kuigi tegu Ühispeatusega. Kuid bussipeatus on vaid liini 113 jaoks, mis väga hõre ja pole ka rongidega arvestatud. Saku VV arvates ei peagi nemad arvestama, isegi siis kui oma valla elanik tahaks Vana-Pääskülast Kasemetsa saada. VV on üldse ääretult ükskõikne bussiliikluse arendamise suhtes, senini pole ühendusi ei Saue ega Keilaga ning ammugi mitte Aespa - Tallinna liini kaasaegsel moel. Hea, et on rattahoidla ja parkla.

Kunagi oli mõte, et siingi võiks ehk olla linnalähirongide uus peatus. Nüüd on see aina mõttekam, aga taas pole ühtegi huvitatud osapoolt.

 

 

Kasemetsas seekord pilt jäi tegemata, aga mis sest tehagi? Sest pole ju võimalik öelda: "Ohoo, saku vald tagas siin, korralikuma katusealuse veekraani ja nüüd ka bussipeatus Kasemetsa Jaam valmis!". Sest ei ole ju? Õnneks on osal ajal aastast vähemalt väga kvaliteetse shaslõki ja burgeri müügikoht.

Infoekraanide kujundus on muutunud, asukohad mitte. Ehk taas null!? Mis probleem Edelaraudteel ja omavalitsustel ikkagi mõtlemisvõimega on? See muuhulgas ka Eesti Raudtee probleem ning Elronitki ei huvita, kuigi nad ei suuda MITTE ÜHESKI PEATUSES tagada kiiret ja olulist infot eriolukorras. Kõige muu kõrval peaks ekraan andma operatiivset infot hilinemiste ja muudatuste kohta ning olema nähtav ka bussipeatuses seisva bussi juhile?

Roobuka.

Raplas on tasapisi asjad paranenud, parklakohti palju, aga bussijaama pole siia veel ikka üle toodud ja enamus maakonnaliine rongidega sidumata. Ka pole üle mindud tasuta bussiliiklusele. Isamaa mõju? Oli ju enamus siinseid maa- ja vallavanemaid selle erakonna ridadest? Tase jäigi eelmisse sajandisse? Või milles on ikkagi põhjused?

Tallinnas käiakse Raplast tööl üsna palju ja kõigil pole ka pikad tööpäevad. Edelasuuna sõiduplaani suurim mure ongi hõredus ja rongide vähesus, välja on endiselt ehitamata ka Saku ja Hagudi jaamad.

 

Keavas bussipeatus perrooni juurde endiselt üle toomata, ootetingimusi pole, joogivett samuti mitte Veidi on muruala küll haljastatud.

 

Bussipeatus ümber tegemata ka Lelles.Ooteruum õnneks olemas, enamuses jaamades isegi reisiraamatukogu. Haljastuse ja ilu poolest on asjad enamasti üsna meeldivad, vaeva on nähtud, erinevalt Eesti Raudteest.

Käru. Bussipeatust perrooni juures pole, ka pole ootetingimusi. Küll aga muus mõttes peatuse ümbrus on erinevaid võimalusi täis, siin isegi kärumuuseum ning silmale ümbrus kena vaadata.

Türilgi üksjagu parkimiskohti ja muud head ning olulist. Jaamas ka restoran. On ka bussijaam, aga peatuse nimi ümber muutmata.
Kiisal on Kiisa Jaam nagu VAJA, ka Sakus ja Võhmas  korras, aga puudub Kohila Jaam, Rapla Jaam, Türi Jaam, Viljandi Jaam nimedega bussipeatused.

Halvasti on aga lood kogu Järvamaal ühistranspordiga, isegi kaduvate bussiliinide (Kuressaare) kohta ei anta infotki. Türi ja Paide on eraldi teeninduspiirkonnad, bussid rongidega halvasti seotud või liinid ei ulatu isegi Võhmani (Imaverest). Aga mis siin imestada, kui kohalikud ametnikud endiselt imetlevad Mäod kui supersaavutust, siis kuidas lootagi, et nad midagi mõistavad ja teevad?

Ilus, puhas ja korras.

 

 

Muidugi pildistasin ka maaelu ja -ilu.

Taikses vana perrooni eest hoolt ei kantud, nüüd juba ehitataksegi uut. Kahjuks vanale kohale, kuigi pidanuks kaaluma ka ülesõidu juurde toomist, koos bussipeatuse ehitamisega. Ootetingimusi ei ole.

Kahju, et Käreveres jaamahoone ei leiagi kedagi, kes selle "omastaks".

Ollepas bussipeatus, aga hõre liiklus rongidega sidumiseks ei sobi. Ollepa ja Kärevere peatuse säilimiseks on vaja elanikke ehk sõitjaid, praeguse maaelu halvenemise juures pigem võib karta vastupidist.

 

 

Võhmas pole küll ootetingimusi, aga vähemalt on nüüd bussipeatus olemas. Tõsi, Viljandimaa ÜTK pole siiani ristümberistumisi taganud jm vigu kõrvaldanud. Puudusi on palju. Tegelikult peaks vald bussijaama siia ümber kolimagi, soovitavalt ka ootepaviljoni ja äripinnaks mõeldud kioski vm.

Olustvere. Ajalooline jaamahoone ilma hea peremeheta lagunemas. Ootetingimusi pole.

Sürgavere peatus sai paremasse kohta, bussipeatus ja ootetingimused puuduvad. 

 

 

Ootetingimused vähemalt katusealuse poolest tibakese paremad kui eesti Raudteel, on katusealune kolme kipaka seinaga ja ka puidul põhinevad pingid. Nii nagu Eesti Raudtee reisijaid vaenab ja mõnitab, Edelaraudtee siiski ei tee.

Muidugi vajaks kogu liin, k.a Viljandi, tihedamat rongiliiklust. Väikepeatuste jaoks on 4 peatuvat rongi päevas minimaalne vajalik.

Paala ja jaama ülesõidu vahele pole endiselt ühtegi ülekäiku tehtud, kuigi inmesed siin pidevalt liiguvad ja n.ö. eeskirju rikuvad. See ei sega ametnikel muidugi kiitlemast, kuidas ohutuse parandamisega tegeletakse.

 Üldiselt ongi kõik üsna korrapäratu ja mitte parimas seisus. Edelaraudtee on siiski mitmeid jaamahooneid väga korras hoidnud ja renoveerinud.

Busside sidumine rongidega on kaootiline ja mõjutab oluliselt maapiirkondade ja väikelinnade elukvaliteeti, sh ka turismi. Kõigi osapoolte huvi on skaalal leigest jäätumiseni, kuigi enamus vigu ja lahendusi on konkreetselt välja toodud.