Männi park Tallinnas ja Lidl.

 

 

 

Et praegu töölesõit veidi "äraspidi" variandina, satun mööda sõitma Männi pargist. ja täitsa huvi tekkis, mida see endast kujutab!
Kohale saada on lihtne, vahemaast hoolimata ongi peaaegu 15-min linn, millest nüüd räägitakse.

 

 

 

Prügikaste oli siis n.ö. neid vanu tüüpe, kui ka sorditava prügi jaoks. Uudne variant on tegelikult üsna tubli samm edasi. Huvitav, kas tühjendamine ühe autoga, kus kõige jaoks oma kohad või siiski igale sordile oma tühjendusring?

 

 

Ümbrus on ehe Mustamäe kortermajade piirkond ja seda enam on üks korralik mängu- ja puhkeala vajalik. Vajalik rohkemgi kui üks, aga kui igaüks neist on heal tasemel, on ju tulemus parem? Ja minu arust on Männi park väga hästi kujundatud! Kuigi kõrva jäänud ka muresid joodikutega, siis selle kohta mul aimu pole, nüüd juba peaaegu sügis ju.
Üksa si aga küll Tualett oli vähemalt ühes pargi otsas, aga kummas, sellest pargis viibides aimu ei saa, sest ühtegi viita pole. Polnud viita ka veekraanile ja isegi mitte veekraani ennast. Vähemalt mina seda ei näinud ja kui ei leia, siis ongi sama hea ju kui pole, eks?

 

 

Park siis valdavalt liivase pinnasega, aga siiski istutatud väga erinevaid puuliike ja seda meeldivam siin on.

 

 

Veel mingi huvitav rada, kas laste matkarada?

 

 

Midagi siin pargis oli aga tavapärasest erinev. Kui enamasti on puudus pinkidest, siis siin oli istumisvõimalusi väga palju ka erinevate lahendustega, võimalik istuda privaatsemalt, aga samas ka paari või kolmekesi vastamis, nagu juturingis. Kuidas seekord nii jutus, et PINKE TOREDALT PALJU? Teisest "imelikust asjast" veidi hiljem.

 

 

On ju hea võimalus natukenegi kaksi olla? Või isegi üksi.

 

 

Täna turul sain tillist tõmmata, kui keegi läks ülikirevate vahtralehtede kastiga. Kunst! Aga sügisevärve näeb siiski juba palju ka looduses.

 

 

Miski, ei tea mis, aga ehk varsti teab. kas kohvik vm, sees remont, aga kohvikuna oleks üsna hea ja eriti neile, kel meeldiks katusel kohvitada.

 

 

On väga tore, ,kui vahel mõnes väikesel platsil mitu liiki.

 

 

Siin siis ongi midagi, mida taas enamus ametnikke tellimisel või planeeriajaid või kes iganes aru ei saa. Pinke ON VÕIMALIK panna mitte suvalisse kohta, vaid läbimõeldult, nii päikese kääte kui ka varju. Mitte nii nagu enamasti tehakse, et üks planeerib puudele kohad, teine pinkidele. Tähendab, et on ka olemas n.ö. kandidaate linnaarhitektiks, puhkeparkide/haljastuse koha pealt? Kui meil MÕNIGI selline inimene on, siis on lootust ka parematele tulemustele tulevikus.  (Nagu ehk Keilaski ja Türil ja ehk mujalgi, enamuses aga...)

 

 

Väga hea siis ongi näha uusi istikuid.

 

 

Automagistraalid lähedal, aga park ise üsna müravaene. Õnneks. Seda enam saab aru, kui olulised on rohealad!

Muide, lisan siia ühe artikli.

https://www.err.ee/1608718180/andreas-hoy-tallinn-vajab-rohkem-rohealasid

Puud ja rohealad pole olulised üksnes varju pakkumiseks ja vaimseks turgutuseks päevasel ajal, aga ka jahedama ruumi pakkumiseks öösiti, aidates maha jahutada lähedalasuvaid kortermaju ja kontorihooneid, kirjutab Andreas Hoy.

Tänavune suvi oli suures osas Euroopas üks mõõtmisajaloo kuumemaid ja kuivemaid. Põhja-Euroopa suvised temperatuurid olid Lõuna- ja Lääne-Euroopaga võrreldes tagasihoidlikumad, kuid oodatust siiski soojemad, eriti augustis. Meie piirkonda tabas mitu tõsist, aga õnneks mitte väga pikka kuumalainet.

Kuumalained on üks surmavamaid looduskatastroofe. Need tapavad vaikselt: kuuma mõju suremusele pole erinevalt üleujutustest või tormidest võimalik kohe näha ning seda mõju võib olla keerulisem tuvastada. Ometi nimetas Tervise Arengu Instituut eelmise aasta liigsuremuse peamise põhjusena koroonaviiruse kõrval just kuumalaineid.

Sagedasemaid ja intensiivsemaid kuumalaineid on näha enamikus maailma piirkondades ja prognooside järgi kasvab nende sagedus veelgi. Kliimamuutus suurendab tunduvalt äärmusliku kuuma tõenäosust Euroopas, nagu on teaduslikult näidanud viimased kuumalained aastatest 2015, 2017, 2018, 2019 ja 2022.

Selliste sündmuste mõju on linnades tunda tugevamaltki kui maapiirkonnas. Kunstlikult kaetud maapind säilitab päikesekiirgust palju tugevamini kui looduslikud rohealad. Seega on kunstlikud pinnad, näiteks asfalt või hooned, soojemad kui nende ümbrus. Seda nähtust kutsutakse linna kuumasaare efektiks. Sellele lisaks tekitab linnaruum kuivemat õhku, muutusi tuules, pilvkattes ja sadememustrites.

Neid mõjusid on vahest paljud tajunud omal nahal ka Eesti linnades, kuid seni pole meil olnud andmeid, mille põhjal probleemi tõsidust hinnata.

Tänavu maikuus seadis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus pealinna eri piirkondadesse 18 ilmaandurit, mis mõõdavad projekti B.Green tarvis temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid.

 

Kui muidu mõõdetakse Tallinna linna ilmaandmeid linna serval asuvast ilmajaamast, siis meil oli võimalik paigaldada andurid erinevatesse keskkondadesse: mere äärde, rohelusse ja nn hallidele hoonestatud aladele, kus inimesed eelkõige elavad ja töötavad.

Sellised mõõtmisandmed aitavad paremini mõista, kuidas mõjutavad kuumalained Tallinna erinevaid piirkondi ja kus saavad rohealad olla abiks elamisväärsema keskkonna loomisel.

Meie mõõtmised kinnitavad kolme domineerivat tegurit, mis mõjutavad Tallinna kliimat: üldine õhuringlus; mere mõju; rohelise ja halli linnaruumi mõju. Kui kaht esimest tegurit ei saa me muuta, siis rohealade osakaal linnas on meie teha.

Vaatame konkreetset näidet. Juuni lõpu ja juuli alguse kuumalaine ajal ulatus õhutemperatuur seitsme päeva jooksul kõikjal Tallinnas 30 kraadini või enam. Kortermajad ja kontorihooned kuumenesid kiirelt üles, mõjutades tööle keskendumise võimet ja unekvaliteeti. Päeval jahutas tuul mereäärseid piirkondi, kuivõrd veetemperatuurid püsisid Tallinna ümbruses alla 20 kraadi. Öösiti jahtusid rohealad maha tunduvalt rohkem kui piirkonnad, kus on tihe taristu ja palju hooneid.

Päevastel aegadel on roheliste ja hallide alade temperatuurid sarnased. Päike kuumutab päeva jooksul betooni ja asfaldi üles ning öösel hakkab see soojus tasapisi eralduma, hoides öise temperatuuri suhteliselt kõrgena.

Kui võrrelda viie anduri mõõdetud temperatuuri Putukaväilal – mööda vana raudteetammi kulgeval rohekoridoril Tallinna linnas – ja viie anduri mõõdetud temperatuuri pealinna tihedalt hoonestatud aladel, siis hallidel aladel on õhutemperatuur öösiti keskmiselt kaks kraadi kõrgem kui looduslikumatel aladel. See efekt on kõige tugevam selgetel öödel, mil erinevus ulatub kohati viie kraadini või enamgi.

 

Kaardil on näha keskmine miinimumtemperatuur juuni lõpu ja juuli alguse seitsmel ööl. Putukaväila rohealadel (kollane joon) langes õhutemperatuur öösiti oluliselt rohkem kui elamupiirkondades, tööstusparkides, parklates ja südalinnas. Metsalähedaste alade ja Tallinna vanalinna keskmine temperatuurierinevus oli ligi kolm kraadi. Mõnel ööl ületasid need erinevused viit kraadi.

Kui külmematel päevadel pole selline linnaruumi tekitatud kunstlik temperatuuritõus probleem, siis kuumalainete ajal vajame jahedaid öid, et hooned jõuaksid maha jahtuda nii seest kui väljast.

Kõige raskemad on n-ö troopilised ööd, kui temperatuur püsib terve öö jooksul üle 20 kraadi. Suvel mõõtsid meie andurid linna hallidel aladel 8-11 sellist ööd. Rohealadel oli troopilisi öid vaid mõni üksik, kui üldse. Eriti vähe mõjutas intensiivne kuumus piirkondi, mille lähedal on suured metsad. Meie mõõtmised kinnitavad, et puud ja rohealad pole olulised üksnes varju pakkumiseks ja vaimseks turgutuseks päevasel ajal, aga ka jahedama ruumi pakkumiseks öösiti, aidates maha jahutada lähedalasuvaid kortermaju ja kontorihooneid.

 

Juba praeguste andmete põhjal võib öelda, et andurid annavad linnaplaneerijatele ja teistele linnaruumi kujundajatele põhjuse rohealasid praegusest enam laiendada, lisada rohelust tänavatele, parkimisplatsidele, elamu- ja äripiirkondadesse – seda kõike eriti linna südames.

Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Kuigi linn teeb püüdeid, et muuta rohealasid oma inimestele ligipääsetavamaks, siis looduslike pindade katmine majade ja taristuga jätkub ja isegi kasvab. (Väga viletsasti püüab - MINU MÄRKUS!)

See omakorda suurendab mõjusid, mis on linnaruumil ümbritsevale kliimale.

Teisalt investeerib Tallinn rohekoridori, mida kutsutakse Putukaväilaks – vana raudteetamm on nüüd muudetud roheliseks ja avalikkusele ligipääsetavaks ruumiks. Putukaväila kandev idee on hoida ja suurendada elurikkust, toetades õistaimedest sõltuvate tolmeldajate tegutsemist, pakkudes samas erinevaid võimalusi vabaajategevusteks ja keskkonnasõbralikuks liikumiseks linnas.

Rohekoridor toetab ka sotsiaalset kaasatust, kuivõrd läbib eriilmelisi sotsiaalmajanduslikke piirkondi. Putukaväil on hea näide, mille abil ilmestada rohealade väärtust linnaametnikele, planeerijatele ja laiemale avalikkusele.

Rohelise pealinnana on kõigi silmad järgmisel aastal igal juhul Tallinna peal – see on hea võimalus suurendada pingutusi, et kujundada ka tihedalt täisehitatud alad rohelisemaks, muuta planeerimise mõtteviisi ja anda loodusele koht ka linna südames.

 

 

Väga palju siin pargis erinevaid detaile ehk et väikeseid haljasala tükikesi ja muud.

 

 

Kividki täiendavad seda ruumi omamoodi.

 

 

Väga hea, et see pilt kogemata uduseks jäi. Ongi justkui näide tossusest ja raiskavast magistraalist, mis on linnas pigem ülekaalus. Nagu ka seesama raiskav sõiduteede valgustus, mis omamoodi siin pildi "peale surub". Millal tegelikkuses PÜÜAME ROHELINNAKS saada?

 

 

Mõnel pool oli ka murukivi või täpsemalt vist murumetallkatet! Vihm siia lompe ei jäta! Kas ja kuidas see mängimist võib mõjutada, ei oska ma küll antud koha puhul öelda.

 

 

 

 

VÄGA palju atraktsioone ja ka mänguväljakud lahterdatud erinevas vanuses lastele, kuid olemas ka universaalne mänguala ehk vanusepiiranguta. Tundub ka mõistlikuna, sest suuremate müramisalal võib väike põnn või tirts ka teistele jalgu jääda?
Muidugi, paremini teavad rääkida siinse ala kohta lapsevanemad. Nende arvamusi oleks hea teada küll.

 

 

Mingi eramaja isegi siin?

 

 

Imeliselt positiivne on ju tegelikult laste kasvamise juures positiivsus, olgu siis sealhulgas väikese ehk sipelga märkamine ja seegi, kuis linnud oma pojukesi toidavad ja nende eest hoolitsevad. See jääb mällu! Ise sellele ehk mõtlematagi nagu ikka headus ja hoolivus jääb.

 

 

Ka väljaspool näha uusi istikuid on väga hea tunne. paljud sellist asja ehk ei märkagi ja pole ka mina ehk alati märganud. Väikesed ju!" Aga haljastuses, olgu siis pargid, alleed vm, ongi oluline järjepidevus ehk et istutada uusi puid, anda uus elu enne, kui ehk vana ühekorraga "maha prantsatab".

 

 

Varblutid on üsna julged ja võib öelda, et inimsõbralikud. Eks nad oska hingegi pugeda ja nii pole mingi ime, kui jäädes "nende" põõsa juurde seisma, ei lase nad sellest väga häirivad. Nunnud tegelased igatahes.

 

 

 

 

Siin ka kohvik või õigemini siiski restoran. Selle puhul üksjagu vaeva nähtud, isegi lift olemas ning õues privaatsemad ruumid halvema ilma puhuks.

 

 

Oravaidki mitu, aga neist vilgastest tegelastest selle valguse ja kaugusega mõistlikku pilti ei saanudki.

 

 

Söögikoht üsna kena ja ka puhas, võib olla on võõrastavad vaid kunstlilled seintel ja postidel.

 

 

Täna oli hommikusöögist kõht veel täis ja nii pidin teiste toite pildistama. Hinnad siin enam-vähem keskmised või pisut üle, aga tundub, et ka lastepraed võivad vägagi maitsvad olla. On lõunamaiseid toite, nagu hartsho või üldse lambalihast asju ja mõni ehk esmapilgul kallivõitu. Samas on ju selge, et korralikult tehtud ja kulutatud söögikohas tulebki paraku rohkem küsida. Teenindus ka hea!

 

 

Minu jaoks aga vahukoor suht vastuvõetamatu ning oleksin vaid moosiga rahul onud. Portsjon oli aga üsna pirakas, aga ka maitsev ja nii ei suutnudki päris kõigest jagu saada. Oma vererõhu ja rütmihäiretega pean aga ettevaatlik olema.

 

 

Ryanair, Tallinn - London, Boeing 737.

 

 

Täis kõhuga tuleb veidi ikka jalutada ka ja siinsed kortermajad olid minu jaoks üsna võõrad, seega oli hea vaadata. Haljastus üsna hea ning paljude liikidega, nii tundub sinne elukeskkond olema täitsa inimlik.

 

 

Omaaegsetel majadel olid sellised "kolmnurgad" ja neid maju siin ridamisi.

 

 

Siin istutatud ka nulgusid.

 

 

 

 

Ka kolletuvad kased võivad majadega harmoneeruda. Iga ilus lisadetail tõstab piirkonna väärtust ja elukõlbulikkust.

 

 

Ühistransport võib siin tunduda üsna hea, aga tegelikkuses ka siin on asi iganenud. Liiga palju tuleb teistesse linnaosadesse, ka põhisihtkohtadesse sõitmiseks kuskil ümber istuda. Selle asemel, et ühendada liinid ja muuta osa ekspressideks ning OLULISELT vähendada ajakulu kuhugi sõitmisel. Isegi ekspress pole kõikidel juhtudel nii oluline kui otseliin, mõlemal ju ka omad miinused. Kui ikka pead kõmpima peatusesse tükk maad, seejärel kakerdama ajakulukalt kuskil ümber istudes ja kohale jõudes veel kõmpima... See näitab kui oluline on ükskõik millisel liikumise osal aega säästa.

 

 

Minu jaoks see pilt aga järjekordne näide, et ka trassil saab kenasid pilte teha.

 

 

Teist korda Lidlisse. Üsna pessimistliku suhtumisega. Ebamugavad kärud ja korvide puudumine, esmakäigu ostude madal tase jm ei tekitanud eriliselt head tunnet ja poe olemus siin kaasa ei aita. Aga seekordsed ostud, mida huvi pärast sai tehtud, olid üle ootuste head!

 

 

Miski on natuke või rohkem odavam kui mujal, aga kui tasku väga tühi ei ole, siis ei taha osta ka viinereid kana-kalkuniliha ja serasva ning -kamarast tehtuna? Ja huvi proovida oli, aga ei ostnudki. Küll oli aga vägagi maitsev (ikka kallis ka) poolakate kalkunifilee, kerge suitsuga. Sööd justkui lõhet! Ka apelsinimahl oli üsna hea!

 

 

Üldjuhul aga valikud siin on väiksevõitu, nt kalakonserve vaid kolmest kalaliigist jne. Juustusid ja veel üht-teist veidi paremas valikus.
Kindlasti tasub aga aegumist jälgida, nii mõnelgi toltel jäänud vaid nädalajagu ja kui pole palju sööjaid, siis suuremast pakist võib osa ka aia taha minna!

 

 

Hea ka,. et mõnes segmendis on ka eestimaiseid tooteid, mis sest et teise brändinime all.

 

 

Üllatav oli ka et isegi kiirtoitude puhul polnud mingit valikut. Aga üldises mõttes tundub, et vahel võib Lidlisse minna küll. Kui teele jääb. Või siis, kui rahaga kitsas käes, sest üht-teist varudesse soetada võib olla üsna säästlik.

 

 

 

 

Palju ei ostnud, aga loodetavasti vaid parimat. Pakisuppe söön harva, aga mõnikord on nad kõige mõttekamad põske pista. Kui oled laisk ja ehk on ka kiire...

 Igal juhul ilus päev!