Kolmas koht, kus mul käimata, on siis Kuremäe. Või õigemini, kunagi igiammu siia vist sattusin, kuid mingeid mälestusi ei ole peale allikal käimise. Ju oli kloostrisse ligipääs tookord võimatu?
Taas, ega mul polegi siinsete piltide kohta muud öelda, kui et tõepoolet on tegu nagu teise maailma sattumisega. Jätavad ju siiatulevad nunnad tavailma selja taha, sama tunne oli mingis mõttes ka endal teisel pool müüre. Vaikus oli siin imelin, hoolimata sagivast rahvamassist. Nagu oli imelised ka majad, lilled, puud - absoluutselt kõik!
Tatral on imelised õied ja veel imelisem on nende vahel nii ilusat sinist näha!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar