kolmapäev, 4. mai 2022

Vana-Lõuna lõpp-peatus, Veerenni rongipeatus ja Eesti Raudtee nõrkus.

 

 
Minek Synlabi vereproovi andma. Kuigi ajaliselt olin vara Balti jaamas, siis võinuksin tulla ka viimasel minutil ja olla kesklinna ühes piirkonnas mõne minutiga. Rong on kiireim. Veelgi parem olnuks, kui omal ajal Eesti Raudtee võtnuks targemaid kuulda. Muide, isegi Isamaal ja Reformierakonnal oli aastaid tagasi valitsemisprogrammis sees Lilleküla ühispeatus. Aga see oli eputamiseks, tegelikult ei püütudki midagi teha, kesikud linnavõimus samuti ükskõiksed. Uute perroonide tegemisel sai korduvalt põhjendatud, miks peaks olema perroonid Lillekülas ja Kitseküla peatus viia üle Veerenni. Eesti Raudtee võinuks valida selle, mille eest oleks teda tänini kiidetud. Aga ei, nõrkus jääb nõrkuseks ja ükskõiksus ruulib! Mityte ainult selles muidugi, olen seda asjatundmatust ja ka ükskõiksust näinud seal aastakümneid ja tean, kui vähe nad kedagi kuulda võtsid. 
 
 
Vana-Lõuna on nüüd mitmete liinide lõpp-peatus. Igal juhul on see hea mõte, iseasi, kui õige see kõigi nende liinide puhul on. Mõelda võiks sellelegi, et ka Virust mõni liin siianigi sõidaks? Aga see juba laiem teema. Muidugi on omajagu hea seegi, et siin on ka rongipeatus, nii et väikesed seosed siingi. Ometi, Veerenni rongipeatus olnuks linnaliinidega sidumiseks veelgi parem. Ja ka see peatus ei seganuks busside peatumist siin, Töökoja peatus saanuks ikkagi olla lõpp-peatuseks ühelt suunalt tulevatele bussidele, lihtsalt väike lisasõit viaduktini.

 
Tore seegi, et siin ka bussijuhtide puhketingimustele mõeldud.


 
Hea tunne oli esimest rohelust tunda, olgu või parkimishoone taustal.

 
Trammidepoo paas (Lasnamäe paas) on kui uhke monument paekivi kestmisele.

 
Eks seda on ka T-Väike depoo, isegi kui see jääb tavainimese vaateväljast kaugele.

 
Auruvedur on puhas ajalugu, aga seda on ka DR. Kahju, et nagu meil ikka, siis ei soovita vaeva näha mõne renoveerimisega, mida saaks siis kasutada nii turismi eesmärgil, kui ka tipphetkedel lisarongina mõnel liinil.


 
Harva siiakanti sattudes paneb imestama, kui aktiivne ehitus siin käib. Mulle on korduvalt öeldud, et olen ajast ees. Kui Veerenni rongipeatuse vajalikkusest pidevalt rääkisin, siis millegipärast oli arusaajaid vähe. Nähes nüüd siin uusi elamuid ja töökohti, peaks ka suurim tolleaegne pessimist oma vigu tunnistama. Kas Eesti Raudtee tunnistab? Muidugi mitte. Ometi oleks lihtne tunnistada, ehitada perroonid Lillekülla ja Kitseküla materjalidest alustada Veerenni peatuse ehitamist. Aga muidugi seda ei juhtu, sest siinkohal kõigele lisaks peetaks seda ehk isegi raiskamiseks. Oma vigade parandust. Mis sest, et raisatakse niigi ja mitte vähe ning teisalt, hoiti kokku üpris kõvasti seal, kus mu ettepanekud läbi läksid.
Loomulikult ei saa nii taastuda austus Eesti Raudtee vastu, mis raudteel töötades lõpuks olematuks hääbus. See, et nad ise ennast upitavad pildile ja kiidavad ennast, ei ole muud kui lapsik eputamine.


 
Kevad.

 
Töökohad. Parim võimalus idasuunalt rongidega tööle sõita ja mitte elada ses linnas.




 
Siin-seal õnneks ka uusi puid istutatud.

 
Muide, suur osa kliente/patsiente tuleb siia muidugi autoga (rong muudaks üksjagu) ja ka teed on siin autode jaoks. Bussipeatusest Synlabi ukseni minekuks tuleks ringiga minna, sest keegi ei mõelnud planeerimisel jala liikujate peale.

 
Ja rattahoidla on paigaldatud nii, et see asub sisuliselt kõnnitee otsas.

 
Teisel pool raudteed on siis teine linnaliinide peatus, Veduri.

 
Air Baltic kerib ennast kõrgustesse.

 
Ja siin siis kurikuulus ülekäik, kus Eesti Raudtee südametunnistusel (kui selline asi olemas) oi kui palju...
Tõkkesüsteemi asemel on ka siin loomulikult toruporno. Signalisatsiooni siia paigaldamiseni kulus nii palju aega, et küsimus tekib kaine mõistuse või lausa kainete töötajate olemasolus! Ning kui see lõpuks valmis, siis miks ikka on vaja seda torupornot? Ainuke oht on see, et hoolimata signalisatsioonist võidakse raudteed ikka ületada ja vähese nähtavuse tõttu ei tohiks seega inimesed raudteele üldse pääseda, kui tuled vilguvad!? Jäetakse sega ohtlik tegur alles, selle asemel, et ohutust tagada?

 
Teepinnas olevad valgustid on muidugi hea lisanüanss.

 
Kui aga vaadata, mis kõik on siinkandis ning kui palju oleks siin linnaliine, kus saaks ümberistumisi teha, siis ... millal Eesti Raudtee asub siinse rongipeatuse rajamise kallale? Muide, ei maksa unustada lisaks kõigele veel Espaki, sest ka ehitusmaterjale ostma ei pea alati tulema autoga, nagunii tellitakse sageli kojuvedu.



 
Veduri peatuse ooteputka on ka tüüpiline käkerdis, justkui ei oleks siin ruumi kaasaegse ja inimliku jaoks?
 




 
Vahel pargitakse muidugi ka bussipeatusesse.


Aga põikasin ka apteegist läbi. Ja ikka soodsamast, mitte Synlabis olnust.




 
Lõunaaeg oligi käes, hommikusöök nagunii söömata.



7 kommentaari:

  1. Selline kommentaar Vana-Lõuna kohta:

    Ehitati valmis peatusetaskuga lõpppeatus kuhu pandi ootepaviljon, aga algpeatusesse pandi lihtsalt peatusepost püsti ja oota siis seal kitsukesel saarekesel lageda taeva all. Milleks on lõpppeatusesse ootepaviljoni vaja, kui seal on ainult väljujad ja sisenejaid ei ole? Lisaks on see ka silla all ja seal nkn ei saja, aga algpeatus on lageda taeva all ja seal pole ei ootepaviljoni ega ka mingit pinki paigaldatud. Lisaks on see algpeatus näiteks ratastooliga ligipääsmatu ja kui tulla trammimonumendi poolt siis üle Koidu tänava ei ole ka ülekäigurada, nii et sinna peatusesse saamine on ka ohtlik. Selle tankla mina eemaldaks sealt üldse ära, sinna saakski näiteks veidi taimi istutada ja oleks bussiootajatel mõnusam, kui ei ole surutud kuhugi tankla ja sõidutee vahele. Aga no see on vaid minu arvamus aga jah, kehvasti on see asi planeeritud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures, kui hästi tahta, võiks viadukti all olla vabalt normaalne ilmastiku eest kaitstud ooteruum, kus halva ilmaga saab ka rongi oodata?

      Kustuta
  2. Kogu see jahumine ülekäigukohtade fooride üle on üks kuradima asendustegevus. Kui tahame, et sellised süüdimatud jüriaarmad (no oleme ausad, see mees jäi rongi alla ikka oma ogarusest) ei satuks rongi alla on ainuke lahendus kahetasandiline ristumine. Aga sellest miskipärast vaikitakse kangelaslikult nagu partisanid. Kitsekülla jalakäiate tunnel - ei-ei-ei-ei saa! EVR on palganud endale hunniku mingeid tegelasi, kes tegelevad vabanduste otsimisega, mitte lahendustega (üks endine R2 diskor- IRW). Järvevana ülesõit - sellist asja ei tohiks olemaski olla, aga vaadatakse ignorantselt mööda. Tallinna linn, TTJA, MKM...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud!
      Muidugi oleks tunnel või sild parem lahendus, samas pole see odav lõbu. Tõkkepuu aga on.

      Kustuta
    2. Kõige suurem probleem on minu arust selles, et raudtee ületajatel peaks ka nagu mingi omavastutus olema. Mitte nii, et kõik teised peaksid neile padjad ümber siduma, et nendega midagi ei juhtuks, selmet ise oma ohutuse eest vastutada. Üpris tavaline muster - jäi rongi alla, kuna foore polnud - foorid olid, ikka jäi rongi alla, kuna tõkkepuid polnud - mõlemad olid olemas, ikka rongi alla, kuna tõkkepuud olid vale helkurkilega märgistatud - kõik need olemas, tõkkepuud ei sulgenud sõiduteed täies laiuses - kõik see on olemas, ikka rongi alla, kuna tõkkepuud ei suuda autot füüsiliselt peatada jne-jne. Pigem pole siin küsimus fooride ja tõkkepuude puudumises vaid raudtee ületaja ajude puudumises.

      Kustuta
    3. Ja seetõttu on kahetasandaline ristumine ainus, mis päriselt töötaks! See tõkkepuud ja viled ja tuled on asendustegevus.

      Kustuta
    4. Kõik see on kena, omavastutus ja puha, aga paraku oleme jõudnud sinnani, kus ninapidi ka vastu posti tormatakse. 100% garantiid ei anna miski, kuid siiski on ka välismaal variante, kus sulgub ülesõidu tõkkepuu ja samas ka ülekäigu oma.
      Kes aga ütleb, kui palju tänastest ülekäikudest tuleks maa alla viia? Sama ju tegelikult ka suurtel teedel? Kes jõuab neid kinni maksta?

      Kustuta