Pärnamäel. 2021.

 

 

Kevadel on hea kui võtta ette kalmistulkäik. On ju see ka kõige muu kõrval vaikushetkede kogemine.

 

 

 

Hea, kui olemas ka käsipump, sest teise jaoks vist ajad veel külmad.

 

 

Kalmistul kenasti olemas prügikastid. Küll aga hoolimata kirjadest neil, viskab nii mõnigi plastjäätmed biokonteinerisse.

 

 

Palju vanu männipuid ja nende kohin, tuul oli veidi kõle.

 

 

Silma hakkasid paekivist hauakivid. Mulle meeldivad need rohkemgi kui graniit.

 

 

Küünlaid pidi asetama kivi varju peitu, et ikka põleda saaksid.

 

 

Ma ei imesta, et Voldemar Kuslap valinud "hobiks" tuntud inimeste haudade kaardistamise. On huvitavaid kive, on kultuuriajalugu. Oluline.

 

 

Leidsin ka Tallinnfilmi "nurgakese".

 

 

Õnne 13 autor Tõnis Kask.

 

 

Mitmed olulised hauad said läbi käidud ja küünlad pandud.

 

 

 

Tänapäeval on isegi kalmistutel asjad vähe keerulised. "Kinnistud" on kellegi omad ja et sängitada kedagi mulda, on vaja volitusi või lube jms. Nii ongi vast lihtsam võtte omale uus "krunt".

Oli aeg sängitada mulda äi, Uno Lahtein, kes siis suurema aja oma elust tegutses Tallinnfilmis, valgusmeistrina.