esmaspäev, 4. aprill 2022

Arvamusliidrite loosungid põhjustavad hinnatõuse ja mitte ainult..

 

 
 
Aastaid on räägitud keskkonnahoidlikust mõtteviisist ja elukorraldusest, üksjagu isegi detailsemalt. Kuidas see jõuab arvamusliidriteni? Näiteks poliitikuteni, kes iga valimiste eel hakkavad rääkima taas Eesti elu edendamisest.
 
Tuumajaam, kas meie enda oma või näiteks soomlastega kahasse?
 
 
A. K. (Isamaa):
Britid tahavad 2050. aastaks seitse uut tuumaelektrijaama ehitada.
Milline võiks olla meie plaan? Kas tuleks tuumaelektrijaam Eestisse ehitada või mitte? Kui jah, siis kas ehitada Eestisse või ehitada Soomega kahasse ja Soome?
Briti Kwarteng ja transpordiminister Grant Shapps: „Vene energiat tuleb vältida!“
Britid tahavad 2050. aastaks seitse uut tuumaelektrijaama ehitada.
Suurbritannia võib ehitada 2050. aastaks kuni seitse uut tuumaelektrijaama ning võimudel on plaanis suurendada ka avamere tuuleparkide osakaalu. Vene naftale tõmmatakse aga kriips peale juba aasta lõpuks.
 
Õigustatud teemapüstitus, sest nagu alati, vaidlustes sünnib tõde. Tegelikult Eestis enamasti ei sünni...
 
Mina:
Millal hakkab kohale jõudma, et energiatarbimist tuleb kardinaalselt vähendada?
 
 A.K.:
Kindlasti tuleb ja paljud pered on seda kogu aeg ka teinud. Aga kui me tahame gaasist loobuda, viime ühistranspordi (rongid) üle elektrile , siis elektri kasutamine mitte ei vähene, vaid suureneb!
 
Mina:
pered ei puutu siin üldse asjasse, vaid eelkõige ületootmine ja suurettevõtted. Viimased tähendavad üüratut kulutamist selleks, et tooted veel sadade ja ehk ka tuhandete km kaugusele vedada ja kütust kulutada.
Kui maanteede mastaapsete JUURDEehitamise asemel kaine mõistusega otsustada, jääb veel rohkem kulutamata. Ja rongid nt, kui ka viia elektrile üle ja tagada rongiliiklus nagu vaja, säästame tohutult kütust autode mittesõitmise tõttu. Muu tegevuse tõttu aga elektrikulu jõuab enne väheneda kui Eesti piisavalt elektrironge tellida.
 
A.K.
kui me soovime kõik viia üle elektrile, ka gaasiküttel olevad 100 000 peret, siis läheb ikka elektrit üle kahe korra rohkem vaja kui täna.
 
Mina:
 
teeks äkki nii, et räägiks asjast? Või on teadmised rohelisemast ja keskkonnasäästlikumast eluviisist nii nõrgad? Kui on, siis tasub uurida, arutleda, küsida? Kui põhjus muus ehk et ettevõtjatele pugemine näiteks, siis see pole kindlasti tänapäevane lähenemine.
Ma saan aru, kui sellest ei oleks ÜLDSE siiani räägitud. Üleüldse, kuidas saab mitte õppida vigadest? Reklaamiti gaasiga kütmist ja unustati, et teatud olukordades võib see võimatuks osutuda. Elektriküte? Kas meil pole mitte tihtipeale kodud elektrita üle Eestis? Nii nagu mitmes muus asjas, peab ka kodudes, kus vähegi võimalik, olema erinevad kütteviisid. Eelkõige peab tagamagi puidukütte ja see ei tähenda teps mitte pelleteid.
Siinkohal, kuna erakonnad püüavad oma agendat levitada, siis enne ikka uuritakse, mis ja kuidas? Kes Isamaa erakonnas suudaks adekvaatselt vastata, kui palju kulub erinevate energiakandjate elektrit pelletitootmiseks näiteks? Ning kui mõttekas on kütusetootmiseks kulunud energia, kui see kütus sõidetakse "korstnasse" selleks, et neid pelleteid tuhandete km taha vedada?
 
A.K.:
Lihtsalt mõned numbrid: elektri tippkoormus 1560MW, puudujääk 750 MW, mis tuleb kuidagi katta. Lisaks gaasi tippkoormus 2200 MW,mis tuleks siis lisaks katta! Täna toodavad koostoitmisjaamad 250 MW.
Lisaks, kas sa kujutad ette, et iga pere rajaks oma kodule pelleti või ahjukütte? Kas kujutad ette, mis see igale perele maksma läheks? Kas tead, palju on pellet ja küttepuit kallinenud? Ära püüa igal teemal olla kõige targem, eriti energia teemal.
Jõudu ja jaksu
 
Mina:
selline vastus on ääretult peasliskaudne demagoogia ja ma ootaks sinult hoopis rohkemat. Puudujääk ONGI seotud liigse kulutamise ehk raiskamisega, eelkõige MITTEVAJALIKE ASJADE PEALE!.
Mis see maksma läheks? Esiteks ma ei räägi KÕIGIST, sest olenevalt elamispinnast on olukorrad erinevad, nii maksumus, võimekus kui sobivus. Kõik on erinev.
Üks tänapäevane puitpliit käib enamusele üle jõu? Ahju puhul on vaja maja lammutada, et ehitada vana kolakas vene ahi? Ei, tänapäeval on lihtsaid küttelahendusi, suurim mure on pigem korstnasüsteem. Aga kahtlemata on inimkond nii palju targemaks saanud, et enamuses majades suudetakse lahendus leida. Omaette luu on muidugi kortermajadega.
Igal teemal ei püüagi, pole isegi plaanis mitte, aga praeguste kommentaaride järgi olen targem küll. Ja ühelegi tõsisele, väga suurt energiahulka puudutavale küsimusele vastust ei tule. Sest ei tunne valdkonda? Majandus nõrk, keskkond nõrk, energiateema nõrk?
 Kas vaja on sõiduteede- või kõnniteevalgustust? Tartu linn kulutab sellele sama palju kui kulutab üks hiigelpagaritööstus. Kui palju kulutab terve Eesti?
Ja tegelikult, mitte ainult valgustite põlemiseks vaid süsteemide ülalpidamisest postide, kaablite jm tootmiseks ning ehitamiseks? Kas saaks teisiti ja kui palju võiks sellega säästa?
 
A.K.:
Olen sinuga 100% nõus, et neid kohti, kus saab säästa, on küll ja küll, agamitte nii palju, et meil tänastest tootmisvõimsustest jätkuks. Uute meretuuleparkidega oleks elektritootmis võimalik suurendada 1000MW, aga alati ei ole ka merel tuult

Mina: 
säästa saaksime tänases tarbimises laias laastus viiendiku elektrit + miljonid liitrid kütust.
Ütled, et "tahetakse tarbimist kasvatada". Kes tahab? Mõtlevad inimesed ei taha.
Eesti otsustas raudtee üleni elektrifitseerida. Juba see ise maksab üüratult, ka elektritarbimise osas.
Aga kas peaks tahtma? Kontaktvõrgu puhul on MÕTTEKUSE piir kuskil 20-40 rongipaari juures ööpäevas. Parimal juhul küünib selleni vaid Haapsalu ja Tartu. Seega, mujal puudub mõte?
Kui suur on elektrikulu Tartu-Valga ja Koidula ning Tapa -Narva hüpoteetilise 10x päevas rongi puhul? Majanduskomisjonis tegutsenuna oskate öelda, see siis ca 4-5 milj km läbimisel aastas? Ehk see elekter, mda "me ei vaja"? 


Nagu näha, siis jutt jääbki ümmarguseks ja sisutühjaks. Kahjuks piisab selelst paljude valijate petmiseks, kelle jaoks jääb mulje, et tegu asjaliku ja sisuka tegelasega.
 Vahel löövad teisedki kaasa.

A.J. (Rohelised):
Kindlasti peame ise tuumajaama ehitama ja sellisesse kohta, mida toetab meie põhivõrk (a Kunda vms...). ´Tuul on hea, kuid võrk peab olema hea tervise juures ja selle tagab tuumajaam. Tuul ja tuum on parim lahendus sõltumatusele...
 
Mina:
 sellist plära ajavad tavaliselt need, kes ei saa aru, et täna kõvasti ÜLE tarbime. Nohh, anttila -mehed n.ö.
 
(7 tundi hiljem ei ole vastukommentaari, aga ega mul polnud muidugi ka küsimust) 

A.J.:
Vastupidi, tuulikute jaoks vaja terast sulatada, ega teras ise ei sula

 Mina:
see on nüüd mingi teemakohane vastus?

A.J:
Ongi teemakohane, mingisugust ületarbimist ei ole, kõiki inimesed elavad kokkuhoidlikult, kuid elektrienergia järele kasvab nõudlus plahvatuslikult, kui tahame üle minna digipõhisele elule, elektriautodele ja tuulikutele jne..., energiat on vaja juurde toota, kuna maailma rahvastik on kaks korda suuremaks paisunud ja nad kõik tahavad hüvesid, tehke silmad lahti, ei ole vaja kallistada puid vaid reaalselt olukorda vaadelda....

Mina:
minu silmad on tänu rohelistele ammu avatud. Ma ei pea siin silmas "rohelisi". Tegelikult peavaks valimistel olema keelatud inimesi hullutada. Te aga reaalsusest ei jaga vist mitte midagi. Või siiski?
RB pole siis hüve? Mis see siis on, et sellele peaks kulutama mõistlikust rohkem, kordi rohkem? Ja püüate väita, et hüvesid võib lõputult juurde tekitada, sest tuumajaam toob õnne me õuele?

A.J.:
Tuumajaam ja RB on kaks erinevat asja. RB kohta võiksin mainida ainult üht, kui see tuleb, siis peaks rongid olema vesinikupõhised. Muus osas ma kaasa ei räägi

Mina:
polegi põhjust rääkida, kui isegi küsimustele ei suuda vastata. Millegi tegemiseks on vajalikud teadmised, arusaam ja hoolimine.

A.J.:
Esitage konkreetne küsimus ja ma vastan!

Mina:
rb on hüve?
Kas me vajame sõidutee või kõnnitee valgustust? Viimane on 5-20 korda säästlikum, ka ehitamise koha pealt.
Milline on ühe viadukti ehitamiseks kuluv energiatarve ja sellega seonduv süsinikuheide?

A.J.:
RB on hüve, eriti, kui see on vesiniku põhine. See leevendav lennutransporti ja teeb keskkonna puhtamaks. Kõnniteede ja sõiduteede valgustus on oluline, kuid see peab minema üle kohtpõhiseks, andurid ei maksa midagi, õnneks on targas valgustuses palju edasi mindud. Viaduktid on vajalikud, nende vaikimisi vajadus kajastub ohutuses ja kütusesaaste kokkuhoius. Kõiki asju tuleb vaadata kahe poole pealt. Arvatavasti on Teil nutitelefon, minul ei ole, kasutan siiani nuppudega telefoni, siit tulebki maailma mõistmise kahepoolne vahe.

Mina:
RB ei ole hüve, vaid ülekulutamine. Millegi liiga suurena tegemine ja liiga palju selle eest maksmine ei ole hüvedega kuidagi seotud. Kui just selle tegijate "hüvesid" ehk miljoneid sukasääres mitte arvestada. Keskkonda ei saa teha puhtamaks asi, mmille tegemiseks ja ka ülalpidamiseks kulutatakse KORDI rohkem KESKKONNAST võetud varasid.
Andurid maksavad küll (või tehakse neid õhust ja maasikavahust?) ja veel ning sõiduteede valguse järele pole vajadust (v.a. ülekäigud jm spetsiifiline.) Seega on teguvalgusreostusega. Siit annab Eestis aastas kokku hoida ca 50- 100 gWh energiat? Laias laastus ja see on 1% ligi kogutarbimisest. Ehk et juba ühe olulise asja muutmisega saame olulise säästu.
Rohelisena peaksite kindlasti olema kursis oma erakonna liikmete analüüsidega ja oskate öelda, kui palju säästame lisaks tsementi, metalle, sh muldmetall nii elektriliinides kui ka juhtimisseadmetes?
Vaikimisi vajadus, nupud ja kahepoolne vahe - see targutamine ei muuda laia silmaringiga inimeste arusaama siinkohal - seda, et te tegelikult olete libaroheline!

Kes on meil erakond Eestimaa Rohelised? Kindlasti ei ole nad rohelist värvi...
 


K.V. (ühiskonnategelane):
See teema on nüüd pärast Ukrainat aastateks laualt maas. Sama on tegelikult Rail Balticaga. Ma ei saa aru, miks ikka veel viivitatakse selle lõpetamisega, vabaneks riigikaitseks oluline hulk raha?
 
A.K.:
 Sinuga nõus, aga kahjuks läheb kõik vanaviisi edasi, mis sest, et ehitushinnad laes!
 
 R.G. (Isamaa):
 Ka sõja kontekstis, millest praegu palju räägitakse, on RB täiesti kasutu. Raudteetransport on sõja ajal kõige haavatavam transpordiliik.
 
A.J.:
 Mis asi on nüüd maas, Ukrainas töötavad tuumajaamad täisvõimsustel ja ühendatud nüüdseks Euroopa võrku, aidates isegi EL-i. Tuumajaamad on ainuõiged valikud
 
Mina:
loosungite aeg on möödas! Vähemalt peaks olema!?
Nii nagu tuumajaamad, peaks ka RB olema tõesti laualt maas. Tegelikult, see väljend on vale, RB asemel peaks raudteeprojektiga edasi minema, aga KORDADES säästlikuma ja mõttekama trassi ja lahendustega.
Kui palju võib kuluda RB jaoks metalli, tsemendi jm tootmiseks elektrit? Mis juhtub, kui ainuüksi ühe projekti puhul hiigelkulutustest jääb järgi kordi väiksemad kulutused?
 
 A.J.:
RB on antud kontekstis kõrvaline teema, loosungid on praegu kajastuvad elektri kõrged hinnad, ei tasu puru silma ajada!
 
Mina:
Tänan väga hea vastuse eest!
Saab selgelt aimu, kuidas roheliste tase on alla Kroonlinna nulli. Kui raisatavad ressursid ehk nende hiigelkogused on kõrvaline teema, siis teie koht pole küll poliitikas. Vähemalt sellises, mille eesmärk on Eesti elu edendada ja tulevastele põlvedele elukeskkonda hoida!
 
A.J.:
Palun hoiame siin teravust teemas - tuumaenergia kasutamine ja võimalused Eestis!

Mina:
seda ma arvasin, et siit tuleb vaid leiget õhku....

A.J.:
Ega sellise jõumeetodiga te elu paremaks ei tee, alustage kõigepealt iseendast, voolav lähenemine asjale on kordi tõhusam. Maailmas 10 % elektrist tuleb tuumajaamadest ja ka meie kasutame praegu suures osas isegi venemaa tuumaelektrit!, seega vaatame kõigepealt suurt pilti...

Mina:
sellised "argumendid" ajavad naerma.
Milleks ÜLDSE elektrit rohke PEAB tarbima? Aivar ütleb, et "tahetakse". Kes tahab ja MIKS tahab? Kodus ka aina lisad valgusteid? Pesumasinaid, röstereid jm juba kõiki tükki 7?
Ikka iseendast. Oma maja juures valgusti valgustas ka tänavat, ei pidanud riik kulutama. Nii et endast ammu alustanud, rohelised tahavad aga teiste arvelt idiootselt raisata? Haha, voolav...

A.J.:
Mina hoian küll elektrit kokku ja paljud hoiavad. See ei ole ikka nii, et raiskame palju... Kahjuks peame aga tervise eest hoolitsema, kui kütta ei taha palju maja, peab soojustama, aga siis peab ka ventileerima, kuid tervise huvides on vaja siis elektrit. Mida rohkem meid sünnib, seda rohkem tahame tarbida, teatud asjad on tervisega seotud ja siin lõivu võtta ei saa...

Mina:
ma saan aru, et te ei näe raiskamist, sest te ei saagi sellise suhtumise ja teadmiste juures seda näha. Kõige parem tervisele on aga loomulikult hingav maja puitküttel Ja on piisavalt võimalusi ehitada see maja tervislikest materjalidest. Ka selleks, et võimalikult vähe kasutada ventilaatoreid ehk elektroonikat ehk kalleid muldmetalle, millest juba täna puudus.

A.J.:
Eestis elab 85% inimesi korterites, suurem osa ehitatud tervist mitte silmas pidades. Teiseks ei tule Teile üllatuseks, et käib sõda, mis kokkuhoiust me räägime, julgeoleku tagamiseks peab lihtsalt leidma vahendeid, kolmandaks on viirus 2 aastat seljas jne..., elate nagu linnuke oksal, veidi vaadake ringi, suur osa inimesi on maailmas kas õuduste keskel või haiged. Ei ole vaja hakata ehitama näidismaja, kui see asub uppuval rannikul. Meil on praegu veidi raskemad ajad ja tõsisemad probleemid, kui hingava maja peale mõelda..., kuigi jahh, mina ka unistan sellisest...

Mina:
ärge sogage.
Küsimus pole ainult selles, kus elatakse, vaid ka selles, kuidas homme uute majade puhul lähtuda. Ütleme, kütke elektriga, sest ehitame teile tuumajaama? Põmm ja valmis? Pole sõda vajagi.
On jah sõda, aga see ei tähenda, et homsele ei peaks mõtlema. Veel enam, ülehomsele!
Te teate, kuidas ma elan? Rõõmus, et saan elektrit veel rohkem raisata? Inimesed haiged? Kas me oleme panustanud paremale meditsiinile? Või heategevuslikele jõulukorjandustele? Selle asemel, et panustada, plaanime maa auklikuks kaevandada, et saada kätte muldmetallid ja uraani? Müüa maha fosforiidi? Ja siis oleme terved? Teate, andke roheliste erakonnale võimalus puhastuda ja kutsuge samamoodi mõtlejad kaasa. Erakonnast lahkudes.
Või mõelge sellele, mille Heldur-Valdek Seeder välja tõi. See, mille poole rohelised püüeldagi ei mõista.:
Selline slaid siin Pennsilvania ülikoolilt, mille järgi on ägedate haiguste raviks OECD riikidel mediaanina 3,3 (haigla) voodikohta iga 1000 inimese kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis praegu 1 330 068 elanikku. Seega iga tuhande elaniku kohta 3,3 voodikohta teeks Eestis kokku 4389 voodikohta ägedate haiguste raviks! Tänase seisuga on covid-haigeid haiglates 554 inimest. Miks ajakirjandus on kogu aeg pöördes voodikohtade puudusest rääkides ja miks terviseminister käib telekas ainult udu ajamas ega räägi kunagi asjast? Palju siis tegelikult voodikohti on ja mis on tegelik olukord? Tahaks juba ükskord, et see lõputu udutamine ja varastamine ametkondades lõpeks!





 Nii on põnev jälgida, kuidas on lood teadmistega. Ega siin midagi muud pole, kui otse ja ausalt, läbi lillede välja öelda.  Peamine on esineda (tuleb meelde stseen "Inimesed Sõdurisinelis" filmist, kus mainitakse tarku sõnu), rääkida vesinikust või millest iganes. Sellest, millest täna räägitakse, arusaamine pole absoluutselt oluline, peaasi, et valija ära petaks - räägib teadja inimene! Tõsi, hääli see millegipärast siiski rohelistele ei too!
Tuumajaam on tervis?
Rohelisi tahaks küll elu edasi viia, aga selles erakonnas on eesmärk vikerkaarelipp ja lammutamine.

***********************

Martin Helm,e räägib hinnatõusust, aga paraku ei ole selle erakonna poolt kuidagi märgatav, et nad majandusest suurt midagi jagaks.

https://www.err.ee/1608560302/taas-ekre-juhiks-valitud-martin-helme-peab-suurimaks-probleemiks-hinnatousu

*********************************************
11.04.

FB on tõepoolest väga huvitav maailm.

VASTUSETA KÜSIMUSED ON NÕRKUSE MÄRK!

 See on seotud, rohkem või vähem, ka meie elukallidusega, meie kuludega. Eestis (küllap ka mujal?) on probleemiks, et tippu pürivad kas aferistid või need, kes armastavad üle kõige sooja kohta, tase aga ei vea välja. Siis hakataksegi loopima tühje sõnu, selliseid, mida mõned teised välja hõikavad. Need tunduva asjalikud ja osalt ongi, aga kui sisu jääb hämaraks...

Pikka aega on üks elukalliduse põhjustajaid Keskerakond. Rumalusest, teadmatusest, ahnusest, pugejalikkusest? Kõigest korraga.Samas on nad aeg-ajalt kõige vastamisaldimad küsimustele, aga enamasti ainult ühe eesmärgiga - näidata ennast hoolivana. Kui vähegi läheb tõsisemaks küsimiseks, siis loobutakse vastamast. Sest ei oska, ei tohi, ei riski!

Kuskil ragistasin kesklinna linnaosa vanemaga, Vladimir Svet nimeks. Kõige ehedam näide tüüpilisest KE poliitikust. Seda kahjuks ei leia,aga on üks teine arutelu, kus just talle küsimused esitasin. Arvata võib, et ta keeldub vastamast. Järelikult, vilets juht! Siin on aga veel üks aga. Meil on ka neid, kes oskavad sageli väga häid arvamusi välja öelda. Ometi on ka neil nõrk koht. Seesama oskamatus vastata küsimustele! Aga mõelge ise edasi. Kui ikka lahendus on kuskilt varnast võtta, siis "jälle, me tahame "teha nii nagu teised"? Kui palju kulutaks raha, elektrit, loodusvarasid? Kas see ÕIGUSTAKS enda igal korral?

Minu küsimused:

1. Kuidas ja kas selle projekti raames renoveeritakse busside seisuplatse?
2. Kas rajatakse ka paremad võimalused bussijuhtide puhketingimusteks? Eraldi hoonena või Balti jaama ootesaalis koos Elroniga?
3. Kas tänaseks on valmis arvestused busside liinivõrgu ARENDAMISE raames, kui paljud maakonnaliinid lõpetavad ja alustavad üldse tulevikus Balti jaamas?
4. Kui palju on sellele tänavale planeeritud avalikke joogiveekohti?
5. Milliseid puuliike kavatsetakse istutada ja kui palju?
 
 
 
Erik Tukmann
Pigem küsiks kuidas seoses selle projektiga on lahendatud rattaparkimine ja hoidmine (nii lühema ja pikemajaline, varjualuste, tavarattahoidikute, osalise ja täisvalvega siseparkimisega jms.) . Ühe Euroopaliku Tallinna suuruse linna puhul oleks mõistlik eeldada, et lähiajal oleks peajaamas vähemalt 5000 jalgratta jagu hoiukohti. OK. Hetkel kohe kõiki neid ehitada vaja ei ole. Lähiaastatel piisaks ehk mõnest tuhandest (hetkel pole ühtegi v.a. mõnede kaubanusettevõtte enda klientide teenindamiseks vajalikud ja rattaid hoitakse perrooni piirete jms. küljes millest peagi saab karjuv probleem) Aga tuleks ette näha kuidas neid saab hiljem maa alla ja peale praegu ehitatavat minimaalselt lõhkudes lisada. Muidu on nii nagu Helsingis, kus pkahvatuslikult kasvanud rattahoiuvajadus oli juba isegi talvel 2011 jaama ümbruse ummistanud ning tuli leida ajutisi lahendusi. Nüüd on ehitamisel (künmete miljonite investeeringuna) uus suur maaalune rattaparkla kuid see ei suuda probleemi isegi osalislt lahendada. https://otsokivekas.fi/.../rautatieaseman-pyoraparkki.../
Rautatieaseman pyöräparkki toimii koko talven - Otso Kivekäs
OTSOKIVEKAS.FI
Rautatieaseman pyöräparkki toimii koko talven - Otso Kivekäs
Rautatieaseman pyöräparkki toimii koko talven - Otso Kivekäs
2
  • Neeme Sihv
    Autor
    Loomulikult on mõttekas ka teiste asjade kohta küsida, sest praegune on ebanormaalne. Samas, oled sa kindel, et Tallinnas hakatakse üldse kunagi massiliselt Balti jaama ratastega sõitma? Kuhu siit edasi minna? Maa poole suunduvad rongid on enamjaolt tühjad ja ei paista grammivõrdki, et mingi sihtgrupp seda muuta võiks. Seepärast on esmalt piisav ehk sadakond parkimiskohta?
    Enne võib rattaparkla areneda Ülemistel kui Baltis.
    2
    • Erik Tukmann
      Neeme Sihv Aasta tagasi oli selge, et tuhanded rattad vajavad Balti jaamas parkimiskohti (EL keskkonnasurve). Nüüd aga on juba see vananenud prognoos ( Nüüd siis energiahinnakriis, Ukrainasõda jms.) Helsingi linna 2019 uuringukohane planeering.
      Võib olla pilt järgmisest: kaart
    • Erik Tukmann
      Infoks sellesama uuringu kohane Helsingi ja mõnede tuntud rattamaade linnade rattaga jaama rongile tulijate protsendid. Pole mingit põhjust arvata, et Helsingi tase on õleöö saavutatava. Oleks vaid rattahoiuinfra ja rataste pikemaks ajaks hoidmise kultuuri väheke. See viimane tekib kiiresti paari aastaga.
       
       
       
       
      • Neeme Sihv
        Autor
        Erik Tukmann Huvitav, kus ja kellele see selge oli? Mis see keskkonnasurve siia puutub, kui tegelikkuses jätkatakse autostumise kasvuga?
        Kuhu ja milleks peaks keegi hakkama lähitulevikus Balti jaamast massiliselt rohkem sõitma? Millistest linnapiirkondadest on rongile tuleksuks mõttekas tulla rattaga just Balti jaama? Või kui isegi tahaks tulla maakonnabussidele, siis nende arv siin peaks ju hoopis langema?
      • Erik Tukmann
        Neeme Sihv Kusagilt peavad inimesed-ettevõtted võimaluse kokkuhoiuks ja uuteks arenguteks leidma. Jalgrattas + rong on üks kõige hõlpsam ja ka elukvaliteeti tõstvaim võimalus alternatiiv autodele. Muidugi teedeehitajad ja nende survegrupid teevad kõik, et eeslikisa teha ja olukorda-arendguid endisel suunal hoida. Praktikas on aga pilt hetkel väga kole. Autoinfra ehitamise ja käigushoidmise kulud ähvardavad kuni 10x hinnatõuse ainult kallinevate materjalide arvelt. Riburada ka jütusemüüjad juba kurdavad, et kütuste müük üha langeb (ja kütused üha kallinevad) Lingil ahastus enne Ukraina sõja algust. https://arileht.delfi.ee/.../korged-kutusehinnad-viisid...
        Kõrged kütusehinnad viisid bensiini müüginumbrid langusesse. Oodata on aga veelgi kõrgemaid hindasid
        ARILEHT.DELFI.EE
        Kõrged kütusehinnad viisid bensiini müüginumbrid langusesse. Oodata on aga veelgi kõrgemaid hindasid
        Kõrged kütusehinnad viisid bensiini müüginumbrid langusesse. Oodata on aga veelgi kõrgemaid hindasid
      • Lauri Frei
        Pärnu vanalinnas on meeldiva üllatusena rattahoidjad ilmunud pea iga nurga peale. Millal Tallinnas nii kaugele jõutakse, ahoi? Või on siin endiselt linnavõimu soovitus "osta auto või sõida taksoga ja ära ole vaene"?
         

      • Neeme Sihv
        Autor
        Erik, see on õige, aga ei ole vastus küsimustele??
        Meil on üksjagu inimesi, kes armastavad öelda "TEEME NII NAGU TEISED". väga hea kui otsitakse eeskujuks midagi asjalikku, hullem kui mingi tobedus. Mõlema puhul on aga oht - tahtsime head, aga...
        Tallinn ei ole Helsingi. Vastuseta küsimuste puhul on alati tulemuseks VÄGISTAMINE. Maa-alune rattaparkla tuhandetele on sama hull projekt, kui RB. Teeme ja küll tulevad kasutajad? Ei tule, kui teha valesti.
      • Neeme Sihv
        Autor
        Lauri Frei just, linn laiemalt vajab neid küll. Ka muidugi läbimõeldult, aga vajab.
       
       Meelis Aab
      Erik Tukmann rattaparklad on eelkõige väljaspool Tallinnat väga populaarsed aga kes oleks need tuhanded kes Balti jaamas oma rattaid pargiks? Kui palju on neid piirkonna elanike kes tuleks rattaga jaama sõidaka siit mujale? Pigem vajatakse rattast väljaspool Tallinnat.
 
 
 
 
Erik Tukmannil on tohutult teadmisi. Aga kohati on tulemus nagu ühe Suure Teoreetiku, Ü. M. puhul. Lahendused tunduvad nii paeluvad ja "ägedad", sest arenenud maades "ju tehakse nii". Aga olen kindel, et peale paari linki, fotot ja KÜSIMUSEGA mitteseonduvaid vastuseid läheb nagu poliitikutel - vastus jääb tulemata! Sest ei saa tunnistada mõttekäigu tupikut, ei saa tunnistada, etseekord ja siin see lahendus on veel toores.
Vladimir Svet vastab? No kamoon, ta ei oska niigi palju....
 
******************************

Olete ehk tähele pannud, et peale aastat 2012 on siin olnud vaikus ja 2021 on järsult kasvanud postituste arv?
Teatud asjaolude kokkulangemise tõttu otsustasin siia üle tuua nii blogi 2. ja 3. osa kui ka Eestimaa Looduse Blogi postitused. Segadust see tekitab, aga paremaks orienteerumiseks on kaks võimalust.
a). Okt 2021 - märts 2022 on IGA KUU VIIMASEKS POSTITUSEKS lingid, postituste pealkirjadena. Leides sobiva, piisab sellele klikkamisest ja jõuate otse postituseni.
b) Arvutiversioonis on paremal pool SILDID, mis tähistavad peamisi seonduvaid teemasid, kohanimesid, erakondi vm. Nende kaudu leiab kõik põhilised postitused, kerides iga lehe lõpuni ja klikates "vanemad postitused".

Muidugi on ka otsingumootor, mis võib vahel aidata.
Tänan Teid!




kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar