Esmaspäev, 20. september 2021
Elva vallas enne valimisi räägitakse ühistranspordist!
Sellist teavitust on inimesed ammu oodanud, aga Eesti riik on kurt ja pime. Aga jätame selle vaid meelde ja mõtleme sellele, kui Elva Jaam peatusest väljuks hoopis bussid!?
Sinu Elva valla tegevusplaan 
Paneme tööle regulaarliinidel sõitvad bussid Elva linna ja keskuste vahel, et parandada inimeste vallasiseseid liikumisvõimalusi. Seetõttu on Elva valla teenused ja huvitegevus maksimaalselt 30 minuti kaugusel. 
Arendame sõidujagamise teenuse korraldamiseks vajaliku platvormi. 
Loome kergliiklusteede võrgustiku rajamise plaani ning ehitame igal aastal mõne olulise lõigu kergliiklusteid. Võtame pikaajaliseks eesmärgiks, et kõik keskused oleksid Elva linnaga ühendatud. Teame, et 5 km kergtee tegemist maksab 1 miljon eurot. 
Teostame teede seisundite hindamise, teede võrgustiku ja kasutuskoormuste analüüsi ning sellele tuginedes koostame hooldamise ja investeeringute kava.
Viime igal aastal teid mustkatte alla. Teame, et 20 km teid tolmuvaba katte alla maksab 1 miljon eurot. 
Uurime võimalusi rongiühenduse tihendamiseks ning bussiliikluse kiirendamiseks Tartu linnaga.
Teiste Sinu Elva valla eesmärkide kohta saad lugeda https://sinuelva.ee/eesmargid/
Vaata või kuula järele Sinu Elva LIVE-saadet mugavatest liikumisvõimalustest: https://www.facebook.com/sinuelva/videos/743188696365572Esiteks peaks valla poliitikud kokku panema kaks asja - vallaliinid ja naabrite olemasolu. Nimelt, pole ju Elvast sisuliselt mingeid ühendusi täna ei Otepää, Võru, Viljandi ega paljude teiste kohtadega. Vallaliinid tähendavad eelkõige kulu vallale, kuid need kulud pole otstarbekad, eriti väiksemate kohtade puhul. Efektiivseks muutuvad asjad alles siis, kui kaasatakse naabrid, kellel tegelikult samasugused mured. Ning vaja on valdavalt käiku panna ikkagi avalikud liinid. See, et KOV-id ka ise rahaliselt panustaks, on ka muidugi õige. Seda enam, et selliste bussidega sõidaks ju ka naabrid. Mis on bussiliinide Elva Jaam - Mustla - Viljandi Jaam, Elva Jaam - Otepää - Võru, Elva Jaam - Tõrva - Karksi-Nuia peamine pluss? Heade otseimate ühendusvõimaluste kõrval TÄITUVUS!
Teadmiseks vallaametnikele, kui vähegi huvitab - oma külade ühendamine vallaliinidega keskustega tähendab, et bussid saavad suurel osal hommikul ja õhtul olema tühjad ja see on fakt igal pool Eestis, kus sarnase põhimõttega liine käivitatakse.
Õnneks on Elva üpris hea asukohaga, sest hea planeerimise puhul saaks iga kaugema liiniga mitu korda rohkem busse oma valla piires. Nt, kui on bussid 4x päevas nii Elva Jaam - Viljandi Jaam ning Elva Jaam - Tõrva, siis valla piires tähendab see busse 2x tihedamini, Pikasilla, Purtsi ja Pühaste suunalt. Igast külast, nagu mainitud Aakre jt, ei saa ega peagi püüdma väga tihedat liiklust, kuid siingi on võimalusi - tihedam liiklus Valga suunal võimaldaks mõnel korral päevas bussid läbi Aakre suunata.
5 kommentaari:
Tänud, Elvi!
Olen ka nõus, et näha ei tohi vaid valendavat liiva, märgata tuleb sisu. Isegi vee all. Kohati peabki keskenduma muda vähendamisele ja seda saab isegi meie põldudele viia. Või hoopis karjääri, kuskohast on ülearuselt teedele materjali võetud.Isamaa hetkel teatanud, et neil olemas sponsorid, kes soovivad spordihoone juurde teha spaa ja majutuse. Näis! On asju, milels Isamaa nõrk ja tegutseda ei soovi, mõnes asjas aga nad ehk parimad...
Kopeerin kommenteerijalt veel ühe kommentaari:
Vasta
Priit Värv:
tänud teemat laiemalt käsitlemast. Kerge skepsis on mõistetav. Mõte pole õhku pandud lihtsalt valimiste pärast. Olen antud teemal paari aasta jooksul korduvalt ettepanekuid teinud kuid kahjuks pole need ettepanekud lendu läinud. Minul isiklikult vabatahtlikuna on olnud väga piiratud võimalused teemaga süvitsi tegeleda kuid puusalt ma siiski ei lase. Olen antud teemat lähemalt arutanud ettevõtjaga kelle tegevusala on bussitranspordi teenuse pakkumine. Tema abiga oleme püstitanud ülesande lihtsustatud kujul, et oleks võimalik prognoosida aastase kulu suurusjärk sellise lisalahenduse pakkumisel. Näiteks kui panna üks väikebuss sõitma tööpäeviti kella 14st kuni 20ni on selle ettevõtmise kulu suurusjärk ca 70000 eurot aastas. Samas on võimalik katta päris palju lisakilomeetreid.
Kui rääkida lisa liikumisvõimaluste vajalikkusest siis see on kindlasti olnud üks väga oluline puudus mida on esile tõstetud paljudes piirkondades kõikide vanuserühmade poolt.
Näited isiklikust kogemusest: kui koolibussi aega Konguta koolis nihutati tunni võrra siis kukkusid kossutrennis 12st lapsest 7 ära sest neil puudus võimalus hiljem koju saada.
Võtsin kevadel Puhja-Elva maanteelt peale hääletava vanema meesterahva kes läks Elvasse arsti juurde. Tema tõi esile, et ta saab küll mõned korrad nädalas 8km kaugusele Elvasse aga tagasi ei tule ühtegi liini ja ta saab tagasi ainult läbi Tartu ehk siis ca 60km kolme bussiga.
Näiteid on veel.
Minu jaoks pole küsimus selles miks need puudused on ajalooliselt tekkinud vaid mind huvitab kas suudame pakkuda lahendust. Kindlasti ei loo illusiooni, et lahendame plaksti liikumismured ära ja bussitäite viisi hakkab inimesi liikuma, küll aga usun, et on oluline tunnistada kitsaskohta ning püüelda lahenduse poole.Heiki Hansen
Tere, meie programmis on väga palju erinevaid mõtteid, mis ei realiseeru iseenesest, vaid selleks tuleb teha tööd. Paljude lubaduste teostamiseks on vajalik leida ka lisarahastust, mille saamiseks tuleb vaeva näha. Rahade taotlemise võimekust oleme viimase nelja aasta jooksul tõestanud, olles toonud Elva valda üle 7 mln euro erinevaid toetusrahasid. Mis puudutab ühistransporti, siis see on kindlasti muutunud paremaks (Puhja-Elva ühendus, valla koolibusside sõidugraafikud jm) aga selles valdkonnas on kindlasti ka palju arenguruumi ning palju teha. Kahjuks ühistransport ei ole otseselt valla korraldada, seega ei saa seda ka operatiivselt muuta. Ilmselt on tulevik uute lahenduste päralt nt nõudetranspordi arendamine ning oleme valmis sellega tegelema. Meie programmist: Arendame nõudetranspordi rakendamist, et ühistransport oleks kõigile mugavalt kättesaadav.
· Vasta · Jaga · 31 min
Neeme Sihv
Heiki Hansen Ma olen 2x4 aastat ja rohkemgi tegelenud ja võin öelda, et see on ümmargune jutt, täis selgitusi ja vabandusi, aga sisulist külge on vähe.
Üheks tõenduseks on komme rääkida ka mingitest veel sissetöötamata (sotside) variandist - nõudetransport on kallis, sobib üldjuhul vaid ääremaale ning ebamugav! Muidugi on sellega hea tegeleda - pane asjad paika, tee tellimine ebamugavaks ja .... küll ka vähem tegelema peab.
Nelja aasta jooksul olete tõestanud sedagi, et ei soovigi rohkem uurida selle kohta, mida reaalselt olukorda tundvad inimesed arvavad. Paraku....Pühapäev, 26. september 2021
EVR - tõstame läbilaskevõimet natukesehaaval.
Enne kui teema juurde minna, mis juhtuks, kui Eesti 200 saaks linnapea tooli? Igatahes paistab, et nad harjutavad juba. Praeguse kribu asemel võetaks ette suured tööd, nii soovitas praegune HOVL juht Joel Jesse tagada läänesuuna raudteel kiirus 240 km/h. Kuskohast ta sellise ulmeidee peale tuli, on teadmata! Praegu ei saa ta omavalitsuste juhinagi midagi tehtud. Nii et eriti suur jutt võrdu beriti suure kärbsepesaga....Parem jäägugi sinna turu väravasse, kus muide ühtki nende "tegijat" nähagi polnud. Piirdusid tibinad vaid nänni jagamisega?
Lillekülas aga käib endiselt lisatee jupikese ehitus. Kui aastaid tagasi sai öeldud korduvalt, et Balti jaama on vaja rohkem teid ja perroone, oli "asjatundjate" vastus - "Meie arvates piisab". Kui aastaid tagasi sai räägitud, et Lillekülla on vaja perroone ka edela- ja idasuunale, oli vastuseks vaid kohtlane pilk ja neid pole siiani. Kui ammu aegu tagasi sai hakatud rääkima, et laiendamise puhul on vaja pööranguid ka siia, oli pilk samasugune.
Ehkki rongid on Eestimaal mööda raudteed veerenud juba poolteist sajandit, on Eesti Raudtee väga kaasaegne ettevõte, kus kasutatakse kõige uuemaid ja moodsamaid tehnilisi lahendusi.Sõnapaar Eesti Raudtee seostub kohe rongidega. Siiski on tegu taristuettevõttega, kes vastutab üleriigilise rongiliikluse toimise eest ja juhib kogu rongiliiklust sellel. Eesti Raudtee hooldada on 1214 km raudteed, 61 jaama ja 129 ooteplatvormi. Lisaks tuleb hoolt kanda kontaktvõrgu ehk n-ö elektriraudtee kommunikatsioonide eest.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann tutvustab lähiaastate tegemisi: „Planeerime investeerida raudteetaristu arengusse 860 miljonit eurot ja sellist summat pole seni veel nii väikese aja jooksul investeeritud. Kavatseme täielikult ümber ehitada liiklusjuhtimise, pöörmete ja signaalide juhtimise süsteemi. Järgmise suure asjana kavandame raudtee elektrifitseerida ehk ehitada välja kontaktvõrgud Narva, Valka, Tartusse ja Koidulasse. 2024. aastaks on meie eesmärk tõsta rongide liikumiskiirus Tartu suunal kuni 160 km/h, see aga eeldab raudteel ulatuslikke ehitustöid.”
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94643061/raudselt-koos-tulevikku?
Enesekiitmine läheb haisema ja seda ikka siis, kui selgub, et tõde hoopis lahjem. Tegelikult tundub Eesti Raudtee "supp", hoolimata aina uute spetsialistide lisandumisest, olema üpris lahja lake!
Teadmiseks: Balti jaama läbilaskevõime ei olene ainult teede arvust, vaid vastuvõtu- ja ärasaate võimekusest. Ja selle alla kuuluvad kaasaegsel ning arenenud raudteel PÖÖRANGUD, sest just nende abil saab ronge vastu võtta ja välja saata kiiremini ehk siis takistamata vähem teisi ronge. Eriti Balti jaamas, mis pööranguterajooni ulatuses on väga lühike jaam. Ainult Kitseküla perrooni juures on üks pöörang, sealt teisteni on idasuuna jaoks ainult ÜKS RÖÖPAPAAR.
Sellises jaamas on ülioluline omada lisapööranguid, mis võimaldaks võimalikult kiiresti mingi suuna rööpapaari vabastada rongist. Vähe sellest, kui mõnel pöörangul on rike, on vaja varuvõimalusi, näiteks Keila suunalt saabumisel siirduda teele nr 2 või 4, edelasuunal teele nr 3 või 1, idasuunalt teele nr2 või isegi 3.
Ruumi pöörangute jaoks on palju, sisuliselt Pärnu maantee viaduktini. Mitu pöörangut paigaldab siis arenenud ja kaasaegne ettevõte? Null!
Lihtsuse mõttes siinkohal teede numeratsiooni kirjeldan numbritega 1-4, kesklinna poolt vaadates.1. idasuund2. edelasuund3. läänesuuna saabuv4. läänesuuna väljuv
Praeguse elektrihinna kasvu ajal tasub siin mainida ka selle ettevõtte "rohelisi" plaane" - elektrifitseerida olematu rongiliiklusega lõigud Tartust Valka ja Koidulasse.....
Isamaalt: vallaelanike heaks..ehitame ujula spordihoone juurde ja säilitame seeläbi Verevi ranna liivaosa. Liivaosa on tähtis, kuid mitte nii tähtis, kui Verevi järve Tartupoolse osa puhastamine kasvudest ja põhja mudast, avada järve toitvad allikad ja väljavool Kavilda oja kaudu. Kui järvel puudub tagala ehk suur veepeegel, siis pole väikesel liivarannal ja ujumiskohal pikka tulevikku.
Vasta