Sünnipäev Rohuküla raudtee rööbastel ja Olerexi tankla võimalusi Saue vald ei kasuta. Veebr 2021.

 

Pühapäev, 28. veebruar 2021

Sünnipäev Rohuküla raudtee rööbastel.

 

 

 

Ilm imeilus ja et palju käia ei taha, siis saab sõita!? Ja pole teps mitte paha vaadata tagasi, aga samas ka tulevikku!
Seda enam, et täna Lapimaa ralli ja ega enne ei tahaks ülekandeid vaadata, kui tulemus teada. Tulen tyagasi ja kui sobib, siis alles vaatangi. Mine tea, kui äkitsi teleka ees halba õnne toon?

 

 

 

Eesti Raudteel ootan tegusid! Nad ise ütlevad:

 

Eesti Raudtee visiooniks on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Seda eesmärki toetavad ka ettevõtte väärtused: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus.

 

Ja see tähendabki kiiret, professionaalset ning uuendusmeelset töötegemist! Mine tea, ehk ongi asjad vanast stagnaettevõttest muutumas?

 

 

Muidugi tähendas sellise ilmaga sõit ka palju pildistamist, et talletada hetki, mis silma ja meelde jäid ning üksiti millegagi seondumas. Ülal Järve jaam ja all alajaam.

 

 

Ning loomulikult pilte ka selelst, et raudtee on elu tuiksoon. Ilu on ju raudteel sõites näha küll ja veel ja mingite hetkede talletamine on üks võimalus ennast mäletada ning ka jälge maha jätta.

 

 

Ja hea kui kaasas ka raamat. Näiteks Ants eskola elulugu. Päris hea lugemine.

 

 

Kui vaadata peatusi aga Haapsalu raudtee sesiukohast, siis on selge, et rongisõit sealt Tallinna peab olema võimalikult kiire, aga samas mitte selline, kus peatustest mööda kimatakse. Urda on tänase arusaama järgi mu jaoks üks selline peatus, kus vast ehk peatuda pole vaja, vähemalt esialgu. Samas on siin suuri maju, on üksjagu töökohti? Kuigi saab tööle sõita rongilt ka rattaga järgmisest peatusest, Laagrist? Või pole just suur ajakadu, kui töölesõitjaid siia keskmiselt ning selleks istuda ümber Haapsalu poolt sõites Keilas, kohe järgi väljuvale tavarongile? Eks see olegi valikute küsimus ja esimene aasta paneks mõnedki asjad paika. Kõike nagunii ei oska ette näha ja saab ju ka katsetada.

Muide, siin pesitsevad ka põldpüüd.

 

 

Industriaalmaastik.

 

 

Padula on esmapilgul peatus, kus kindlasti pole vaja peatuda ja siia saaks seega ümberistumisega tavarongile. Aga mis tulevikus? Kui siin tõepoolest saab olema suur kaubanduskeskus või olnuks lausa IKEA, siis...? Kaubanduskeskusi linnade piiril ei peeta sageli õigeks, minu jaoks on need aga üpris mõttekad. Nii selleks, et maalt kasvõi poodidesse tulles ei pea linnaliiklusesse sukelduma, kui ses mõttes, et heas asukohas ja hea ÜT saab siia ka autota.

 

 

Mingid toimetamised siin "põllul" igatahes juba käivad.

 

 

Ei tea, kas see liumägi on saunast tulles liulaskmiseks?

 

 

Tasapisi hakkab aga rong !maale" jõudma, Saue ja Keila vahel seda juba on. Kord kui Valingul kolasin, leidsin sabatihase pesa. Kena oli jälgida.

 

 

Keila.

 

 

Uuemale jaamahoonele kasutust ei leitagi vist.

 

 

Keilat olen pakkunud ühe võimaliku depoo asupaigana Pääsküla asemel. On plusse ja miinuseid ning eks neist sõltuvalt peakski otsuse tegema. Praeguse seisuga oleks uurim miinus vast see, et diislid peaks siis aega ja kütust kulutama siin suunal sõitmiseks, et alustada Balti jaamast teistele suundadele minkut. Samas, kui oleks võimalik, et tavaremont ja kütusega varustamine oleks Koplis ja depoosse peaks sõitma vaid suuremate hoolduste jaoks, oleks asi positiivsem. Teisest küljest, kui Tartu liinile mõne aasta pärast peaks tulema uued kahesüsteemsed rongid, võiks ju see tulla pigem kasuks, sest diisleid jääb veidi "üle"? Eriti juhul kui praeguste porgandite sõidmaa hakkab Aegviidu asemel suuresti ulatuma Tapani?

Muidugi on siin veel üks nüanss. Keila vajab lisarongipeatust tavarongide jaoks, aga kas neid oleks vaja mõlemale, Vasalemma ja Paldiski suunale? Kui jah, siis oleks mõistlik, kui depoo olekski tiba eemal ja mõlemast peatusest sinna ka saaks, kui aga vaid Paldiski suunale ülesõidu taha, saab valida kohaks mingi paiga sealpool!? Sest siis oleks nende peatuste sõidusagedus suurem sest kõik depoo tavaliinid alustaks ja lõpetaks neis peatustes (või siis ühes peatuses). Pole muretki, et ka (MÕLEMA suuna) kiirrongid peaks ilmtingimata neis peatuma.

 

 

Mis mulle alati hinge läheb, on kevadine vesi. Vulin kraavis, "järvekesed" metsa all jms on midagi erilist. Nagu uue elu algus, taas ja taas. Ning mitmekesisust. Kased, männid ja kadakad näiteks. Üldse on siinne kant veidi Läänemaad meenutav, paese pinnasega, seega ka huvitav kant looduses kolamiseks. Olgu siis orhideede, liblikate vm nautimine eesmärgiks.

Muidugi võikski juba alates Kulnast olla raudtee kõrval Tervisetee?

 

 

Mõnel pool aga nagu poleks talve olnudki!

 

 

Teisal seda veel küll.

 

 

Mõnel pool aga läheb sõit üle tigu tegemiseks?

 

 

Peatusest Vasalemma Jaam pole aga ikka veel maakonnaliine?

 

 

Uus raudteejaam, Kaasiku? Selle üle otsustamisel peab lähtuma Kibunast ja Laitsest.

 

Peatumiste sageduse suhtes üks olulisemaid lõike on Vasalemma ja Riisipere vahel. Kõiki tavaronge ju enam Riisipereni sõidutama ei pea, Jaanika jääb vaid osadele rongidele nagu tänagi. Aga Kibuna ja Laitse? Laitse on kordades suurema reisijatearvuga ja eks siingi teki vast "ebavõrdsust". Mitte et kuidagi sooviks seda, aga ka optimaalsus on oluline. Ehk et mõtlema peab kõigile ja kõigele! Maksimaalselt parimad võimalused ja samas  ka kiire sõit!
 

Üks mõtlemapanev asi on siin veel. Läänesuund vajab LISAPEATUSI ja Eesti Raudteel on aeg alustada analüüsi, kui palju ja kuhu. Ning kusjuures mitte kuskil kaugel tulevikus, aga juba täna, et tuleval aastal peatused valmis ehitada. Kaalumist vajavad kohad on Järve ja Rahumäe vahel, Tallinna poolt tulles Saue piiril, Keila taga ja siin, Laitse "teises otsas". Nimeks peaks sobima KAASIKU. On ju seal rongile üksjagu maad, kuigi jalgratas on paljudele abiks ning selle saab vajadusel ka Laitsesse jätta. (muide, Laitse rongipeatuse nimena pole ka päris õige ehk, sest sama nimega asula üksjagu eemal. Kui aga Laitse ja Jaanika vahel on vaja mitte ainult peatust vaid lausa JAAMA, rongide vahetuseks, oleks siinsete peatuste puhul parema sageduse tagamine hoopis lihtsam. Muidugi, kiirrongide jaoks kõik need peatused ei pea olema peatumiseks, need jäävadki valdavalt "piimarongide" pärusmaaks, uus peatus aga osaliselt Vasalemma asemel lõpp-peatusena.

 

Igatahes oleks sel juhul vähe ronge, mida peaks sellest jaamast kaugemale sõidutama, Riisipere ja Turba oleks nagunii enamuses kiirrongide peatustena olemas. Üksiti laheneks paremini ka sõiduplaanide koostamine. Õnneks (imekombel) planeeritakse rongide läbilaskevõime parandamiseks ka kogu liini ulatuses automaatblokeeringut ehk rongide sõiduvõimalust üksteise sabas.

 

 

Laitse. 

 

 

Laitse ehk siis Kaasiku ulatubki juba väga kaugele. Palju sõltub sellestki, kas asuala veelgi tulevikus suureneb. Samas ulatub asuala kaugele mitte ainult raudtee äärt pidi vaid ka sellest eemalduvalt, nii saabki aimu, kui pikk on vahemaa jala rongile tulemiseks. Jalgsikäik on aga alati tervis (Vt Transpordiamet)!

 

 

 

 

Kaasiku peatuse (jaama) asukoht peakski olema kuskil siin, kus tee raudteest eemale pöörab? Muidugi võib siin mõelda ka juurdeveole bussiga, aga rongide möödasõiduvõimalus võib siin tähtis olla.

 

 

Rongi kiirus paras, nii et saab ka siiski loodust veel aknast jälgida.

 

 

Ilus värv ja vanast jaamahoonest saab stiilne ja "uus"!

 

 

Nagu on tõeline pärl ka vana veetorn.

 

 

Selle pataka pilte tegin aga "kirstunaelaks" Saue vallale, kuigi mitte ainult. Ükskõiksuse roll siin ka Eesti raudteel (uuendusmeelne?), Transpordiametil (tervis!) jt. Mitte miski ei seganud tagamast kergteeühendusi Riisiperest ja Nissist Turbasse! Mitte miski! Kusjuures Tervisetee laadne ühendus sellesama raudtee ehituse raames olnuks kordades odavam, kui eraldi tehes! Ah et keegi ei liiguks? No seda veel vaatame! Ma küll ei tea, kes selle nüüd ehitab ja kes LISAKULUD kannab, aga eks vaatame, kes on kiireim vigade tunnistaja!?
Mingi rada on aga tõesti juba täna näha.

Meeldetuletuseks ka Transpordiameti enesehinnang:

Transpordiamet on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.

Transpordiametis keskendutakse mugavate teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamise parendamisele, targemale maa-, õhuruumi ja veeteede kasutusele ning tervislikumale ja keskkonnasõbralikumale liiklemisele. Samuti planeeritakse Transpordiametis nutikaid liikuvuse lahendusi ja viiakse ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte

 

 

Ainuke veidi tõsisem toiming olnuks truupide paigaldamine.

 

 

Ja jõudsingi Turbasse.

 

 

Istu või perroonile ja peesita päikese käes, sest rong varjab viimasegi tuulekese! Tõsi, istepinke pole, sisuliselt.

 

 

Mul on siin alati kahju vaadata. On nähtud vaeva ja tehtud vahva pildi-kirjalahendusega ootekoda ja rattahoidla, aga inimestele mõeldud tegelikkuses ei ole. Ei tea, kas kõrgemalt poolt ei lubata äkki inimestele mõelda? See ju kulukas? Isegi valla keskuses ei ole sellele üldse mõeldud! Üks korralik ootekoda, enamjaolt kinnine, võinuks siin olla. Võtku eeskuju või Suure-Jaanist. Kurb lugu.

 

 

Ah et Terviseteel poleks liikujaid? No kuidas võtta....
Tegelikkuses oleks Tervisetee raudtee kõrval vähemalt sama populaarne, kui mitte rohkemgi. Saab ju küll rongiga sõita, aga see-eest saab ka huvitavatesse kohtadesse, mis trassile jäävad!? Tuled rongiga ja lähed loodust nautima?

 

 

Mõne hoone värv võib väga huvitavalt sobida kaskede värvitooniga.

 

 

Raadamistki veel ei paista, millal edasi, Eesti Raudtee? Seekord siis koos Tervisetee "kolimisega"!? Asjaga ei saa enam venitada nagu siiani, iga km peaks lisanduma aina kiiremini ja kiiremini. Mul juba hea sõiduplaangi valmis trükitud! Ja inimesed ning riigi majandus ootavad!

 

 

Hm?

 

 

Hm....

 

 

Loodus võtab aga tihti oma ja tärkab elu igal puunotilgi.

 

 

Kel aga veel istikuid vaja, siis siit saab enne raadamist! Taaskasutus! Või hoopis elu hoidmine!?

 

 

 

 

 

 

Porgandi peegeldus. Muide, vana suitsumehena lähen alati ja küsin poes nii- ja niimitu pikka porgandit...
(Oranzhi Chesterfieldi)

 

 

Ning loodetavasti on Turba ka viimane peatus, kus stend valesse kohta paigaldatakse!?

 

 

 

 

Selja taga see, mis valmis, pilk aga tulevikku!

 

 

Bussiliiklusega on aga siin ikka asjad korrast ära. Vald ei huvitu ja Põhja ÜTK ei saa hakkama...

Oleks ju loomulik, et mõlema suuna bussid saaks siin peatuda, mitte nii, et üks suund peatub mujal. ja oleks loomulik, et Ellamaale sõitvad liinid pikendataks vähemalt ajutiselt Ristini.

 

 

Nissi kirik.

 

 

Kaasiku peatus? 

Sõitjaid pole siinkandis kaugeltki enam nii palju kui vanadel aegadel, aga siiski küll ja veel!

 

 

Laitses pole muidugi see bussipeatuse jaoks parim koht, sest busside sissepööramine peatusesse maanteelt peab olema lühim. Siinne sobib aga hästi P&S parklaks.

 

 

Bussipeatus Laitses peab olema hoopis siin, mahapöördega otse teelt ning ringipööramisvõimalusega ja parkla ulatuma bussipeatuseni. Keskmeks korralik ootekoda ning stendid ja tabloo niisuguse paigutusega, et seda näeb nii perroonilt kui bussist ka bussijuht. Sellega nüüd lihtsam, sest kuigi uued tablood Eesti Raudteel väiksemad, kuid lõpuks ometi kahepoolsed. Tublid! 

Muidugi peavad kompleksi kuuluma ka pakendikonteinerid, tualett ja joogivesi jm.

 

 

Küll kulus aega, et üks ohtlikumaid ülesõite signalisatsiooni sai!

 

 

Sellise kiiruse juures on raske tabada, aga keskel seekord siiski aimatavalt näha mingi "allee", mille kohal puud kolmnurkselt koos.

 

 

Enne Keilat. Uue võimaliku depoo asukoha kant.

 

 

Saue peatuse ootekoda, infoekraan ja -stend ning rattaparkla. Kas näete pildil? Mina ei näe! Raha kulutati valesse kohta ja osa üldse (õnneks) kulutamata. Igatahes raiskamine.

 

 

Saue aga paisub väga jõudsasti!

 

 

Padulas aga midagi tõesti muutumas.

 

 

 Töökohtade paljusus aga üks põhilisemaid taristu planeerimise aluseid.

 

 

Laagris uhke tunnel, rongipeatusest siiapoole aga kergteed pole siiani. Muidugi, jõgi vahel ja sillaehitamine pole odav ning küllap ametnike arvates kärab teile ka ringiga käimine.

 

 

Depoo oli ronge pilgeni täis!

 

 

Kaks silma ja nina?

 

 

Kohati on bussipeatused rongipeatuse vahetus läheduses. Tore!

 

 

Almat jt võib ka rongilt kohvikusse minnes näha....

 

 

Kuidas siis jääb? Kas rongipeatus siin vajalik või mitte?

 

 

Koolid on alati pea sama tähtsad kõige kujundamisel taristul.

 

 

Tondi aga peatus, kus siis ümberistumised linnaliiklusele.

 

 

 

 

 

Süüa ei tohi mitte ainult kollast lund...

 

 

Lillekülas on reisijaid samuti tohutult. Veel rohkem siis kui siin saab valmis perroon ida- ja edelasuunale. Ups, Eesti Raudtee ei pea seda vajalikuks! (Vaata nende ja Transpordiameti enesekirjeldusi loo alguses)

 

 

Neljanda sisesõidutee ehitamisest ei piisa ainuüksi kaugeltki, on veel kaks olulist asja - pöörangud Lillekülas ja kuidas ehitada lisaperroone Balti jaamas! Karta on, et viimase puhul valitakse odavam variant, mis mõne aasta pärast osutub jälle ebapiisavaks....
Ühe korra juba astuti selle reha otsa, hoolimata korduvatest hoiatustest! Ei maksa aga arvata, et ka uue rehale astumise järel peaks kriitika olemata jääma. Kahjuks on targeim ehituse variant üksjagu kallim, aga mitte väga katastroofiliselt, see-eest saaks aga tunduvalt rohkem teid, et rongid ka kaugemas tulevikus ära mahuks.

Muidugi on üks lisavõimalus Baltis ka äärmisi rongiteid pikendada ja tagada mõne rongi seisukohana praegune bussipeatuste kõrval asuva "Nehatu" kohal. Paljutki saab, kui tahta.

 

 

Muide, autotee pole siin paha asi, aga ehk on rongide perroonid tähtsamad? Mh, ah?

 

 

Aga mul on. Vahel küll kotis.... 

Olge terved ja jõudu tegutsemaks meie endi heaks. Keskkonnast rääkimata.

 

 

Ilus ilm, mõnus sõit ja kodus tagantjärgi nähtu on head asjad sünnipäeval! Pinge selleks korras maas, aitäh, Ott ja Martin!

 

 

Teie terviseks, head sõbrad!

Ning aitäh nendegi õnnekaartide eest! Päikest Haapsallu varemgi toonud.

Reede, 12. veebruar 2021

Olerexi tankla Turbasse, vald võimalust ei kasuta?

 

 

 

Eilsel istungil otsustas vallavalitsus anda ehitusloa tanklateenindushoone ja kaasnevate rajatiste ehituseks Jaama tee 18 kinnistule.

Esimeses etapis rajatakse kinnistule juurdepääs, kõvakattega platsid, maapealsed ja maa-alused rajatised ning tehnovõrgud.

Teises etapis ehitatakse välja tanklahoone (kauplus koos autopesulaga). Hoone gabariitmõõdud on 27,4 x 11,7 x 5,4m. Sõiduautode tankurisaarte varikatuse gabariitmõõdud on 12,3 x 12,0 x 5,4m. Veoautode tankurisaar on betoonsaar veokite tankurite, kütuse laadimiskastide ja tuulutustorude ning valgustipostiga, mis rajatakse hoonest loodesse, sõiduautode tankurite kõrvale. Käsipesula veoki ja sõiduauto boksiga on projekteeritud tanklahoonest kagusse. Tanklahoonest kirdesse rajatakse betoonalusel gaasitankur maapealse 10m³ LPG-mahutiga, mille kõrvale paigaldatakse gaasiballoonide kapp. Hoone kirdekülje ääres asuvad tolmuimeja ja rehvirõhuseade.

Tankla välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost

Teade Saue vallalt.

 

Kas Saue valla korporatiivimago on ise mitte midagi teha? 

Valla puhul on tegu ühe osapoolega, kelle eesmärk peaks olema arendada nii kohalikku elu, kui ka läheneda asjadele laiemalt, andes oma panuse kogu taristu tervikpilti. Fotol tagaplaanil paisab suur lage ala, kuhu siis nüüd rajatakse tankla. Kui õigesti aru saan, siis kõrvale jääb veel küllaga vaba ala. Kas vald kasutab võimaluse ära ja püüab ka omalt poolt midagi vajalikku luua?

Veidi ajas tagasi minnes meenub Turba raudteelõigu ehitus, kui paljud inimesed soovisid, et mingil moel säiliks ka Tervisetee. Näiteks liikumiseks Nissi. Oli täiesti võimalik, isegi sama projekti raames, tagada raudtee kõrval "põllutee" vm moel. Vald ei vastanud mingil moel küsimustele ja kõigiti käitus vastutustundetult. Ka ses mõttes, et nii saanuks tee tunduvalt odavamalt, kui hakata näiteks seda hiljem ise planeerima ja rajama.

Ahjaa, valda ei huvitanud seegi, et rajada võiks normaalsema katusealuse rongi- ja bussiootajatele Turbas. Vähe sellest, bussipeatus planeeriti nii, et nüüd sinna saab sõita vaid ühe suuna buss. Seega, ÜKSKÕIKSUS ja HOOLIMATUS! Seda ei saa põhjendada ka teadmatusega, sest tegelikult valda võimalustest teavitatud.

Nüüd tankla. Teeäärsed müügikohad või isegi -turg, ohutumad ja inimlikumad bussipeatused (Transpordiametiga koostöös), parkimisvõimalused, sh rekadele, katusealused tanklapoe klientidele, joogivee kraanid jt - need kõik on tänases päevas elementaarsed ja vajalikud asjad. Küll aga paistab, et vallaametnikud lähevad taas närvi, kui küsida, mida siis plaanitakse. Lähevad seetõttu, et ei plaanigi midagi, kiristavad hambaid ja "ei kommantaari"!? Valimiste eel aga võtavad tankla tekkimise au ikka endale ja sellest piisab?

Saue jaama rattaparkla, Turba Jaam bussipeatus, puuduv rattatee - vaata kust otsast tahes, vallal puudub arusaam reaalsest elust? Liiga palju autoroolis? No aga kui sõita elektriautoga ja soov Turbas seda laadida, siis kuhu minna laadimise ajaks? Kükitada autos? See ongi hooliv suhtumine? Midagi ei muutu vist enne, kui ISE satutakse ebamugavatesse oludesse ja alles siis tekib mingigi arusaam? Või kõigest hoolimata arvatakse, et maantee on ainult kulgemiseks, silmad teelindil?

Teadmiseks (isegi kui poe kõrval plats sobib igareedesteks laadamüükideks), et teeäärne müügikoht, kui see kohaliku jaoks väga kaugeks ei osutu, tähendab rohkem müüjaid ja rohkem kliente, seega ka paremat käivet ja kaubavalikut. Võidavad kõik, aga ka see pole tähtis....

 

 

Aga võiks ju huvi tekkida? Luua midagi, mida saaks kasutada autojuht, bussiootaja, teeäärse kauba müüja, tanklapoe klient, matkaja, kohalikust rääkimata?

Ülapilt on pildistatud Haapsalu suuna bussipeatusest. Ohtlik, käänu taga. Ehk saaks sellegi suuna oma tuua üle tankla ppole? Ja kaoks ära teise suuna palkootekoda, mis pole oma püsivusest hoolimata ei hea ega ka mitte õigesti paigutatud.

Saue vald pole muidugi ainukene. Enamuses ei oska omavalitsused suuremat pilti näha ega lilli liigutada asjade heaks, mis ei tundu olulised.