RB sureb enne täiskasvanuks saamist? Üle pika aja Urda ühispeatuses. Juuli 20.

 

Pühapäev, 5. juuli 2020

RB vananeb ja sureb enne ehitamist?

Pole tahtnud ammu Rail Balticust kirjutada, sest ega uudiseid polegi ju olnud, kõik kulgeb vanasoodu. Keskerakond tüürib endiselt projekti, tehes nägu, et see on vajalik, mõttekas ja kõigile kasulik. EKRE seisab justnagu vastu, aga midagi teha ei saa või ei taha. Tõsi, ega nad ju keskkonnast suurt midagi ei jaga ka ja pole siis ime, et räägitakse juba ka fosforiidi kaevandamise vajadust. Shveits vaevalt kaevandaks? Või õigemini, tulevikus ehk kaevandakski? Just nagu kõrvaltoas hetkel mingis saates Enn Eesma rääkis mingis reklaamis, et "KE tahab, et kõigepealt saaks söönuks meie inimesed..." Näed, sattus väga  õigel hetkel see võrdlus, sest fosforiiti kaevandada on mõte tõesti, kuid mitte massiliselt vaid väga pikaaegse perspektiiviga, väikestes kogustes ja sisuliselt just vaid enda jaoks. Väljaveoks kuluks ehk vähemgi vaguneid kui pildil olevas Rakke lubjatehases....

Siit aga tekibki küsimus, miks peaks, kui tahakski midagi välja vedada, vaja olema teist rööpalaiust? See on esimene teema, millest aeg-ajalt ammu räägitud ja millest demagoogid rääkidagi ei taha. Kaks rööpalaiust väikeses riigis ei oma mingit põhjendust. Eriti kui peaksime tulevikus ka riigisisesele ringraudteele mõtlema! Ja kuna kaubavedu suures mahus oodata ei ole, on üks laius ka piisav?

Siit tuleneb ka teine asi - kiirus! Me ei vaja mitte kuidagi suuremat kiirust kui 160 km/h ja seda kolmel põhjusel. Esiteks on ehituse ehk siis maavarade jm kasutamise maht ja hind hoopis väiksem, teiseks me oleme ja jääme rahvavaeseks ääremaaks ning kolmandaks, loodust lõhume sellega oluliselt vähem. Loodetavasti. Muidugi, noorena ma lugesin ka ulmeromaane ja kunagi tundus ehk 400-500 km/h kihutav rong täiesti põnev! Täna, kui keegi seda soovib, saab asja analüüsides eriti selgelt aru, et selline mõtlemine ei saa Eestis tulla üldse kõne allagi! Kuhu me siis peaks selle kiirusega sõitma? Iseenesest oleks ju väga tore kui nii saaks Hispaaniasse, Ukrainasse  või veelgi kaugemale! Aga eriti koroonakriisi järgselt küsiks, kas maailm pole muutunud? Kas kaugele peab sõitma nii massiliselt või hoopis tulevikus sõidaks turistid ühe korraga rohkematesse kohtadesse? Kui kaugelt juba Eestisse tulla, siis vaadata ära maksimaalselt kogu Baltikumis?Ehk et sõitude arv ju väheneks? Ja kui siis sõita, siis juba lennukiga? Kesk-Euroopas see veel kuidagigi mõeldav, meil aga ei ole ega hakkagi olema piisavat reisijate massi! Sellised kiirused eeldavad sadu miljoneid elanikke! Oma seitsme naabriperega külas me sellist asja eluilmaski kinni maksta ei jõuaks!

Eestis asuvad raudteed on kõik oma olemuselt regionaalsed ehk hõlmavad põhiliselt vaid Baltikumi ja Peterburi piirkonda. Kaugemale sõitjate arv langeb kardinaalselt hoolimata kiirusest. Seega peaks ka RB planeeritama regionaalse raudteena, vähemalt Kaunaseni. Kui tõesti keegi väga kaugele soovib sõita, siis seal istugu ümber kasvõi 1000 km/h sõitvatele rongidele! Ka kaubaveo jaoks on seal olemas ümberlaadimisterminal või kasutatagu muutuva rattavahega veeremit. Kaubaveo puhul võib see tunduda täna kallis, aga maailm ju muutub? Kaubaveol peame rääkima mitte ainult veostest endist vaid ka mõttetute veoste likvideerimisest. Liiga palju on kaupu, mida veetakse tootmiskohast kaugele ja seda siis mõlemal suunal ehk edasi-tagasi, samasuguste kaubagruppidena. Nonsenss, aga täna veel "turg ruulib", mitte mõistus!

Lisandub tasuvuse teema. Ain Kendra lahkab seda ka oma blogis.

https://liiklushunt.blogspot.com/2020/07/rail-baltic-ja-euro-2.html?m=1&fbclid=IwAR0M5EF9C0Y2GvDfR1KqS6a4N4xh7s6vLSSXCxtYS5EhceVzkdeNX7zrmi4

Seega, väga tõsise kahtluse all on ka kogu tasuvusarvestus. Samamoodi nagu aastane kaubaveokogus üldse, mis kõikidest kiitmistest hoolimata ei paista siin suureks paisuvat ka kaugemas tulevikus! Ning alati peab ka tulevikku vaadates mõtlema, kas me peame ikka loodust poolitava kolossi ehitama vaid millegi siit läbivedamiseks? Riigi teenistus selle pealt oleks ju minimaalne?

Ain mainib oma loos ka seda, et Läti ja Leedu on projekti kallimaks muutnud muuhulgas ka lisades lõike, mis algul projekti ei kuulunud. Väga õige! Ka meie peaks seda tegema. Ei tohiks kuulata mingil juhul teise poole demagooge. Ehk siis RB kiitjate puhul mingi vaimuvälgatuse toel samasugust demagoogilist ümarat juttu veeretavaid vastaseid. Sarnasus on nende puhul muide väga suur! Eriti naljakas on enda sõnul raudteed tundvate inimeste puhul jutt, milles figureeribki ainult Tallinn ja Riia, ei muud! Nende kahe koha vahel sõitjaid oleks kindlasti üksjagu palju, kuid ehitada raudtee vaid kahele linnale mõeldes on ülimalt lapsik nägemus! Raudtee siinkandis peab tagama kolm asja: kaubaveo, kaug- ja kohaliku liikluse! Ja primaarne peab olema kohalik liiklus! Sest vaid nii saame tegelikkuses autode arvu maanteedel vähendada ja vältida suures mahus neljarealisi!  Iga kolme Balti riigi jaoks on ülioluline oma ääremaa ühendamine keskusega, tagades samas ka iga riigi ääremaa ühendamise teise riigiga. Muide, pakutud on ka Viljandi kaudu raudtee ehitamist ja oma uba selles on. Paraku tähendaks see hoopis potentsiaalsema piirkonna ehk Pärnumaa ja Lääne-Eesti kõrvalejäämise! Seega peaks trassi kujundamisel paigutama isegi Lelle - Pärnu trassigi võimaliku variandiga alles kolmandale kohale. Meie läänesuund on kordades suurema potentsiaaliga. Kuni keegi pole paremat varianti välja pakkunud, võitleks "esikoha eest" Keila - Pärnu koos maanteega (tundub mõttekam isegi mu varasemast Riisipere variandist) ja Risti - Lihula - Pärnu koos maanteega. Igal juhul on koos maanteega kulgemine ja ehitamine kordades odavam ja lisaks ei tekita lisatakistust looduses, mida eraldiseisev trass igal juhul on! Mitte midagi imelikku siin poleks, sest sisuliselt tänagi kulgeb Pärnust sõit sisuliselt "Keila kaudu". Kui raudtee teeks seal pöörde,  oleks trassi pikkus täiesti konkurentsivõimeline, eriti kui Keilast  kasvabki kiirus 160 km/h-ni tunnis.

See küll ei tähenda, et Lihula kaudu ehitust peaks alahindama. Saarte "lähendamine" on muuhulgas seegi, mis maanteedelt veelgi rohkem autosid ära tõmbaks! Samas jäävad alles teisedki võimalused ehk meilgi uute lõikude lisamine!

Isegi kui ehitada üheteeline, kuni 160 km/h raudtee kõrvuti Via Balticaga, oleks kogu projekti hind KORDADES väiksem kui RB hind! Eks just seepärast ei soovigi valitsev klikk nende asjade puhul teha ausaid tasuvusarvestusi? Lisades Valga - Koidula, Turba - Rohuküla ja isegi Märjamaa - Virtsu, kuluks raha vähem ja tuleviku ekspluateerimisest oleks nii rahaline võit kui ka võit erinevate regioonide ühendamisest!

Muide, üpris huvitav on demagooge jälgida! Priit Humal, ARB eestvedaja ja ühistranspordivaenuliku Isamaa liige vaikib pea alati, kui jutuks tuleb Pärnu - Riia raudtee. Ta peab piisavaks 50 miljoni euro matmist metsades kulgevale või veidi korrigeeritavale Pärnu tupikraudteele, saamata aru, et tupik siin on halvim investeering. Või on see taas üks Isamaa "äriideedest"? Ning ei tema ega keegi teine maininud kordagi isegi varianti, kus minu pakutud Riisipere - Pärnu raudtee asemel võinuks mõelda muule variandile, nagu seesama Keila - Pärnugi? Nii aga demagoogiaga ongi! Pikk, lohisev ja ümar targutamine, millele pole tegu ega nägu, petab ometigi päris paljusid ära. Nagu petab ära ka valitsusliikmete demagoogia RB kasulikkusest! Kui aga mitte sammugi oma "ideedest" kõrvale ei astuta, siis tähendab see fooliummütsikese kandmist, mis katab nii kõrvad kui silmad ja ajutegevuse aeglustab! Pole siis ime, et äsja ka Helir-Valdor Seeder kõvemat häält tegema hakkas! Ta ju omal ajal ei suutnud mitte kordagi argumenteerida Kadri Simsoni hea eeltasutud bussiliikluse vastu, küll aga karjus selle mittevajalikkusest! Piisav eeskuju teistele isamaalastele, kelle jaoks on armsaim  betooni- ja asfaldirikas Eesti!

Ma meelega ei puudutanud siiani veel ühte aspekti - elektrifitseerimine. Kuigi see on üpris tõenäoliselt üks pealkirjaga seonduv olulisim faktor! Eesti füüsik ja teaduse populariseerija Andi Hektor on viimasel ajal korduvalt rääkinud vesinikust kui kütusest. Ja kuna hiljuti ta tõi lõpuks välja ka aspekti, mille kohta olin kunagi kuulnud, aga kuidagi ei saanud andmeid tänapäevase võrdluse kohta, siis on see tänuväärt ja põhjapanev:

elektrifitseerimine on seda tasuvam, mida tihedam on rongiliiklus (seda võrdluses diisli ja vesinikuga). Vesiniku puhul räägitakse, et umbes kuus tunnis rongi rööpmepaari kohta on piir, st alla selle vesinik ja üle selle kontaktliin. Eesti rongiliikluse tihedus on oluliselt alla 6 rongi/tund. Lisaks, see arvutus käib olemasolevate hindade jaoks. Arvata on, et vesinikutehnoloogia hinnad langevad ajas.

RB-l ei saa kunagi olema sellist liiklussagedust, mis elektrifitseerimist õigustaks, vähemalt täies ulatuses. Ja kui lõiguti elektrifitseerimise mõte ka tekib, siis, kas Keilast Pärnuni peaks see nii olema? Siin tuleb mängu juba liinide planeerimine ja tulevikus ei peaks kindlasti olema Pärnu ilmtingimata enamuse liinide lõppjaam, vaid võimalik, et suur osa liinil sõitvatest rongidest sõidakski piirini või isegi Riiani, ka kohalike rongide arvestuses? Unustagem ümberistumised trassi ulatuses suures plaanis, need on vaid üksikutel juhtudel mõttekad.

Kas RB-l on veel mingi mõte? Ei, peale peamise - Euroopa rahad sellesse projekti suunata aina kasvavas tempos tagasi Euroopa suurettevõtetele. Ja meile jääb sellest vaid küüruvajutav koormus! Ehk aitaks RB hoopis noorenduskuuriga enne surma jalule?

 

 

Teisipäev, 7. juuli 2020

Urdal üle pika aja.

Ärge nüüd mõelge, et ma Go Busiga Urdale tulin! Ei peatu ju ükski buss Saue teel ehk Kanama viadukti juures ja ei peatu bussid ka Urdal! Kuigi loomulik oleks juba, et maalt saaks ka ühistranspordiga Tänassilma jm tööle? Ning Sauele Haapsalu ja Pärnu suunalt ka kiiremini ja lihtsamini kui suure ringiga!

Ka Laagrisse saaks siit otsemini paljud ja muidugi ka laagrilased ise otsemini bussidele.

Et rongini aega, siis mõtlesin kaeda söögikohti. Ja oligi kuningliku burgeri võimalus!

Tanklaid siinkandis aga palju.

See narts on "Pargi & Sõida reklaam!

Kebabi burger. Maitse teistsugune kui tavalistel, aga ei kutsu siiski rohkem ostma. Mitte et see halb olnuks. Paljudele võib kindlasti maitse väga meelepärane olla?

Ussikeel jäi pildile, liblikas üritas plehku panna. Mingi punnpea vist.

Pargi & Sõida siin pole ikka veel väga populaarne? Või see praegune, koroonajärgne suvepilt?

Rattaid siiski jäetakse rongijaama.  Ja tehti seda selgi hetkel. Kuigi katusealuseid "vabaparkimiskohti" vähevõitu, vaja on ikka ÄPPI!?

Saue valla poolt käiku pandud buss, intervall väljumistega. Huvitav, palju siis kasutatakse? Rongidega ei seostu, seega üks oluline pluss kasutamata jäetud. Kuigi tegu lühikese liiniga, pidanuks hoopiski ümberistumisele keskenduma ehk et Urda Jaama saabuma enne rongi ja väljuma peale rongi?

Kuid pange tähele, URDA JAAM on konkreetne ja selge viide ja vihje. Just see, millest olen palju rääkinud ja millisena peaks ühispeatustes bussipeatuste nimed ka olema. Saue vald oli ja jääb siin esimeseks tubliks reageerijaks!

Liin 112 peaks olema üpris hea lahendus? Tõsi, koroona siingi kaardid sassi löönud ja raske hetkel öelda, kuidas see tavasõiduplaani puhul rongidega sobiks?
Muidugi on buss mõeldud eelkõige Saue ja Haabersti ühendamiseks. Samas kaarti vaadates tundub, et vaja oleks ka liini Sauelt (Urdalt) Tabasalu suunas?

Hea on, et olemas ka mingigi varjualune!

Tore on seegi, et on suudetud istumisvõimalused tagada mitmes kohas.

Mis aga juba naerma ajab, on info tase Eesti Raudtee eestvedamisel. Muidugi, ka Elronit ega KOV-i see ei huvita! Kuigi korduvalt sai selgitatud kuidas ja kus mida teha, ei ole osapooled ka tänaseks aru saanud Tegu on räpaka suhtumisega ja kõige "tublim" on tegu, et möödakõndiva vanainimene, kes tahaks ehk sõiduplaani näha, peab "taevasse" ehk Eesti Raudtee perroonile ronima!
Vähemalt Saue vald on nüüd ühe posti püsti pannud, kuhu saab kohalikku infot lisada? Millal järgmiste postide hange on ja kas osalema kutsutakse ka Eesti Raudtee ja Elron?

Nooremate jaoks pole see perroonile minek mingi probleem ja enamusel ju nutikas "käpas". Aga sõiduplaan perroonil, kus on vaid üks trepp - mis mõte sellel üldse on?

Kui kunagi saab siingi valmis teine raudteerada, siis tähendab see ka seda, et perroon tuleb ümber ehitada? Vähemalt kontaktvõrgu poste pole vaja maha võtta!?

Fotoka suum jätab petliku mulje. Eesti raudteel oli sama ohutusprobleem juba aastaid - foor (selline) peaks olema nähtav km kauguselt, tegelikult on see tuhm nagu sitikas ja nähtavus ei vasta nõuetele. Fooride vahetamine võtab aega vist aastat kakskümmend.

Möödasõites jääb Hiiul silma uuenev haljastus.