Priit Humal RB-st ja leia pildilt reformierakondlane. Mai 2021.

 

Esmaspäev, 31. mai 2021

Priit Humala värskemaid mõtteid RB-st.

 

 

 

Huvitav kuulamine loodetavasti!

 

https://objektiiv.ee/valgatused-priit-humal-raagib-rail-balticust/

 

Priit Humal (Isamaa Erakond) on nüüdseks pikemat aega kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust eesotsas. Tehtud nende poolt on väga palju, kuid siiski selge suunitlusega - Pärnu suuna raudteeühenduse vastu! Loo alguses ta mainib, et ARB hakkas rääkima võimalustest kasutada "olemasolevat raudteed", mis väga paljude jaoks meeltmööda oli. Kuni selgus, et olemasoleva all peetakse silmas üldjuhul hoopis Tartu raudteed! Tegu seega teadliku petmise ja eksitamisega! Kuid ARB näeb õigustatult, et see projekt ei ole nii ilus kui algselt demonstreeriti, ometi pole ka ARB pakutav teistpidi nii ilus, kui nad püüavad näidata. Teisisõnu, siis "kellegi ebaausa tegevuse tagajärjel sündinud projekti vastu" on õige minna samasuguse sisuga asendusvariandiga? Pärnu kaudu raudteeühenduse rajamine ON otstarbekas. ja selle eesmärke on mitu, sh parimal juhul vältida ka 4-realisi maanteid täies ulatuses.

EL-i rahadest on tema sõnul väga väike osa, mis meile jääks tulemata, kui me ka leiaks teised, sobivamad asendusvariandid. Kõik teised riigid kasutavad seda raha ka RIIGISISESE osa arendamiseks, nt Pärnust Riiga. Tõsi, Pärnu vajaks ühendust Riiaga (ehk Lätiga).

 (Kuigi ka nt Toomas Kümmel püüdis väita, et meil on ühendused Pärnust Lätiga olemas. Tema arvates piisab maanteeühendustest, kuid koheselt oli ka aru saada, et tõsiseid põhjendusi ta anda ei oska.).

Pärnu - Ikla maakonnaplaneeringu lõik tühistati ning toimub kolme alternatiivi vahel Natura-hindamine. Kas Humal mainib ka seda, et ainult looduse järgi ei saa ju planeeringut normaalseks muuta? Kui asju ümber vaadatakse, siis TÄNA peaks olema selge nõue - vaadata on vaja looduse kõrval eelkõige inimeste vajadusi! Ja ka meie vajaduseks on 160 täiesti piisav, üherajalisest sel lõigul rääkimata. Ka Humal mainib siinkohal õigesti, et kiirused peaks suuremad olema seal, kus on rohkem elanikke, täpsemini sõitjaid! Nii piisaks meil Tallinnast (Keilast) Riiani kiirusest 160 km/h. Kas sealt Kaunaseni on vajalik 200 või 240, on juba teine teema.

Leedus on rajatud 2 tänase laiusega ja üks eurolaiusega raudtee. Ning eurolaiusega lõik on väiksema kiirusega.  Kuid pangem tähele, Humala arvates oleks meil just Kaunaseni sõitmiseks vaja eurolaiusega, 1435 mm rööpavahega raudteed! See on paraku vastupidi, sellesuunalise raudtee põhieesmärgiks peaks olema Baltikumi-sisesed ühendused, mitte "sõit Euroopasse". Vene laiusega jätkamine tähendab  erinevaid võimalusi, sh rongiühendust Jurmalaga, Vilniusest kaugemale jms. Kaunases saab aga alati soovi korral ümber istuda, seda enam, et valdav osa reisijatest oleks Baltikumi sisesed, mitte Varssavisse!

Kui rääkida saastemõjust, siis asi pole ainult EURO 2 saastes vaid saaste peaks maanteedel vähenema ka tühisõitude kadumisel. See aga ei tundu üldse kellegi jaoks oluline, kuigi logistikas on palju puudusi, kuni pideva edasi-tagasi vedudeni paljude kaupade puhul. Seda siis nii transiitvedude kui ka kohalike vedude puhul. Ja ka see pole kõik, sest vaatama peaks ka sõiduautode arvu vähenemist teedel, mida saab tagada vaid hästi planeeritud ühistransport. RB pole hea planeering siin ka reisijateveod koha pealt. Humal küll muretseks justkui vaid veoautode vähenemise pärast teedel.

 

Esialgu aga siiski ei planeeritud mitte kiiret reisiraudteed vaid vastupidi, kaubaraudtee. Kaugrongid tulid "mängu" alles siis kui maavanemad Rootsis käisid, kohalikud rongid veel hiljem. Mõlemal puhul ma rääkisin vajadusest teha raudtee KÕIGI jaoks ammu enne. Hea on siin siiski see, et Humal põhjendab ära, miks isegi Hiina vedude jaoks oleks Murmanski suund mõttekam. Ikka sõltub palju sellest, kas taristu on olemas, Soomes pole midagi! EL-i Kontrollikoda peaks aga tõesti siin kohe pidurit tõmbama, ammu juba! Kui aga ka Juhan Parts (Isamaa Erakond) mokaotsast midagi pobiseb, siis polegi midagi loota!

RB on aga vajalik sellisena tõepoolest AINULT neile, KES SEDA EHITAVAD! Seega on ka selge, miks Pärnu ja Ülemiste terminalide projekteerimised kallinevad kordades! Muidugi ei tohi unustada ka sedagi, et tulevikus selle raudtee ülalpidamine on suuresti vaid meie maksumaksja kanda!

200 miljoniga, mis esimesena küsitud, saanuks me aga valmis raudtee Keilast Pärnuni ja kaugemalegi! Ja seda hea tahtmise juures juba tänaseks! See variant aga ei sobi muidugi ka Humala ega üldse Isamaa jaoks? On ju senini näha, kuidas Isamaa seisab ja lausa tegutseb ÜT arengute vastu, iga nurga alt! Mingi rahade (ja keskkonna) surumine maanteevedude jaoks nii kaubavedude kui ka reisijateveo puhul on neile südameasjaks! Pole siis ime seegi, et eeltasutud avaliku bussivõrgu asemel tehakse kõik ridango-suguste firmade kasumisoovide täitmiseks. Muide, kui rääkida summast 200 miljonit, siis mis on mõttekam, kas sama raha eest taastada rongiühendus Pärnu suunal või tõsta Tartuni kiirus kõrgemaks?

Muidugi on loomulik, et Humal püüab suunata kuulaja mõtteid sellele, et TNT koridorid on Tartu (-Riia) raudtee ning Via Baltica. Kuid seda on ka Tallinn - Keila - Pärnu - Riia raudtee muus mõõdus ja trassil? Ehk siis Keila kaudu planeerides saanuks me ehk raha ka Rohuküla raudtee kui juurdeveoharu tarvis või veelgi rohkem, tulevikus Pärnu - Karksi-Nuia- Tartu suunale? Küsimus on soovides ja põhjendustes!?

Saatejuht küsis, et kui palju on sel teemal dialoogi. Humala sõnul pole selle jaoks konkreetset partnerit, kuid oma osa on siin ka selles, et ARB ei paku konkreetseid ja selgeid alternatiive välja. Tegutsemine käib vaid raudtee(ühenduse) kui sellise põhjalaskmise nimel, "dialoogi teine pool" aga ei püüagi vältida rahade raiskamist! Pada sõimab katelt?

Küll aga tasub meelde jätta üht-teist mainitust, nagu et RB kiirrongid ise oleks kordades kallimad kui porgandid, normaalse raudtee puhul oleks kõik aga odavam, ehitusest rongideni, ülalpidamisest rääkida. Ning kui ka Pärnu - Salacsgriva lõigul oleks ka hõre rongiliiklus, poleks isegi elektrifitseerimine sel lõigul ilmtingimata parim variant, kõik oleneb ikkagi Tallinn - Riia rongide sagedusest, Häädemeeste piirkond oleks siin üksi väiksema mõjuga.

Loomulikult võis arvata sedagi, et Humala arvates oleks VB 4-realisena ja Tartu raudtee 160 km/h mingi eriliselt suure mõjuga ääremaa jaoks, kuid siin ta vaikib sellest, et olulisim mõju oleks ka neil puhkudel õigustamatult kallid kulutused. Vaid Tartu raudtee puhul saab mööndusega nõustuda, et kui sealsete remontide käigus oleks aastaid tagasi kohe planeeritud ja ka tehtud mingeidki lõike suurematele kiirustele, oleks kulutused osaliselt mõttekamad.

RB käristab Eesti pooleks? Rohkem kui Humal seda püüab näidata. VB kõrvuti NRB-ga oleks igal juhul oluliselt väiksema mõjuga.

Loo lõpu poole räägib Humal aga taas olemasolevatest raudteedest, kuid siin püüab ta näidata ka Pärnut ühe võimaliku variandina. Mitte olulisima vaid ühe võimalikuna. Õige on aga see, et Pärnust edasi peaks raudtee kulgema maanteega koos. Siiski lisab ta ka seejärel, et Valga suuna saaks kohe toimima panna. Tõepoolest saaks ja peakski! Kuid Pärnu sellest ei võida!

Ja kõik põhiline ei saanud ses saates kaetud! Näiteks seesama praegu genereeritav kohalike peatuste teema! Aga ega paremat sellest loost oodata polnudki.

 

MIS ON HETKEL PEAMISED ÜLESANDED?

 

*Peatada RB ja lüüa see asjatundmatu punt laiali. Taotleda rahastust vajalikele lahendustele, kui seda on võimalik veel teha, andes võimaluse meie oma ettevõtetele raudteede projekteerimiseks ja ehitamiseks. 

 

* Sama rahastust taotleda kiirendatud korras ka Rohuküla kui juurdeveoraudtee rahastamiseks. Juurdepääs Haapsalule ja Hiiumaale on osa piiriülesest ühendusest Läti ja ka Leeduga

* Alustada Keila - Pärnu - Ikla raudtee ehitamist ning jõuda kokkuleppele lätlastega, kasutamaks senist raudteelaiust kuni Saulkrastini.

* Analüüsida võimalust ehitada sama rahastuse raames juurdeveoraudteed Viljandi - Karksi-Nuia ning Pärnu - Kilingi-Nõmme - Karksi-Nuia - Tõrva - Puka suunal. Lahendus, kus ei püüta jõuda otsemat teed pidi asustuseta piirkondades Pärnust Tartuni (jättes kõik muud kohad kõrvale) annab omad võimalused ülalmainitud kohtadele ning üksiti tähendab nii Valga kui Pärnu suunal Tartust tihedamat liiklust Palupera ja Pukani, mis muudaks oluliselt efektiivsemaks Elvani linnalähipiirkonna rongiliikluse

* Ehitada raudtee Iklani koos Via Baltica kaasajastamisega, valdavalt 1+1 ja osaliselt 4-realisena väheses ulatuses, maksimaalses läheduses piirkonna asustatud punktidega.

* Kiiresti leida võimalused Tallinn - Elva - Valmiera - Sigulda - Riia kiiretele raudteeühendustele vähemalt 4 x päevas.

* Elektrifitseerimise puhul maksimaalselt õgvendada kõveraid Tartu suunal, tagamaks lähitulevikus võimalusi sõidukiiruste tõstmiseks.

* Vältida maksimaalselt kahetasandiliste ristumiste ehitamist, asendades need kaasaegsete ja turvaliste ülesõidukohtadega ning vältida kahetasandilisi ka maanteedel.

Hetkel oleme mingis mõttes kui lõhkise küna ees! ARB võib olla oluline abimees, peatamaks Rail Balticut, kuid samas peatavad nad ka arengud. Isamaa erakond seda taotlebki?

 

 

Esmaspäev, 31. mai 2021

Leia pildilt reformierakondlane!

 

 

 

Kanäe, enne valimisi aktiviseeruvad igasugused "spetsialistid". Kas mitte RE üleskutse polnud, et kui ikka nemad võidavad, siis hakkavad ametnikud üks päev nädalas tööle sõitma autota!? Küsisin neilt küll korduvalt, aga nagu ka enne eelmisi valimisi, vastuseid ei saa! Nende poliitika on postitada ja vaikida. Rohkemaks pole ju suutelised? Või oskavad nad ikkagi öelda, millises piirkonnas, kus nad ammu võimul, selline praktika on kasutuses?

 

Riigikogu postitas:

 

https://www.facebook.com/riigikogu/videos/180988757278845

 

Kristen Michal ütles, et see oli väga huvitav! Tea Danilov teatas, et põhiline tulemus ütles, et oleme autostumises esirinnas, aga Michali ju ei ütle, et see sai hoo sisse siis kui Reformierakond pikka aega võimul oli?

Danilovil muidugi õigus, et suurimaks soodustajaks on autokeskne liikuvuse planeerimine ja autokasutaja on inimene, kes kulutab isegi väiksema sissetuleku puhul liiga palju. Sageli pole tal teist võimalust. Aga kui asjalik see uuring on?

Michal muretses ka selle üle, kas keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender süda tuksub rõõmsamalt! Huvitaval kombel alustas Alender sellest, et inimeste kulud on lausa kuni veerand sissetulekust eraautodele. Kompaktsemalt elamine ehk "15-min linn" kõlab aga naljakalt (sest 15 min rattasõidu kaugusel võib enamus teenuseid kättesaadavad olla, kuid teisalt ei tohi olla ka nii palju marketeid, apteeke jm kui täna on!). Ja "nii jätkata enam ei saa, peame tegema paremini". Michal rõõmsal meelel ka ütles, et tuul ja päike võitlesid sellest, kuidas inimesel mantel seljast kätte saada"....

Oh seda tarkust kapaga....

Aga vaatame raportit:

https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/05/2021_liikuvuse_tulevik_raport.pdf

 

Uuring polnud kindlasti odav lõbu ja osalt on seda kahtlemata "vürtsitatud" tekstirohkusega, mida niisugusel määral pole baja. Elementaarsete tõde selgitamiseks peaks piisama vähemast.

 

Väga oluline on 

 

 Joonis 10. Liikuvuse kui teenuse (MaaS) pakutavad liikumisvalikud

 

Sest kui seda sisuliselt analüüsida, saab aru sellest, millest olen korduvalt rääkinud: Ümberistumisi nii palju kui võimalik ja nii vähe kui võimalik! Linnades tähendab see nii linna läbivaid maakonna- kui ka ekspressliine. Mõnes mõttes on need ühed ja samad ju? Teine oluline nüanss on rongide ja busside puhul võimalikult lühike ümberistumisaeg ja seda mitte ainult ooteaja mõttes vaid ka peatuste omavahelises kauguses. Iga minut on hinnas!
Siinkohal on aga eriti oluline sobivaim arv peatusi neil bussidel, sest liigne hõredus pikendab jalgsiliikumist jm ümberistumistega sõidu aega, liigne tihedus aga pikendab sellesama pika liini sõiduaega.

 

 Kui lisaks sellele asendab isejuhtiv sõiduk ühe osa inimeste jaoks ühistranspordiga liiku-mise, suurendab isejuhtivate sõidukite laiem levik veelgi autokasutust, ummikuid linnades ja trans-pordi keskkonnamõju. Isejuhtivate autode positiivne mõju liikluskoor-muse vähenemisele ilmneb ainult sel juhul, kui ise-juhtivatel sõidukitel põhinevad nõudluspõhised la-hendused on kasutusel inimeste ühistranspordiga ühendamiseks ehk nn viimase miili lahendusena

Seega, rääkimise asemel peaks kiiremas korras arendama ühistransporti! Nii Einode, Svetlanade kui teiste jaoks. keskkonna jaoks. Riigikogu postitus ehk selline väga pealiskaudne "ekspertide" kommenteerimine näitab aga pigem, et asjast on endiselt nõrk ettekujutus.

Kas leidsite pildilt Michali?

On siis aga uuringust kasu? Kui lgeda seda järjekordset arengukava ehk püüda aimu saada, kas arengusuundumustest võiks olla abi ühistranspordi arendamisel võib vastata eitavalt. Andres Raid vist Uutes uudistes tembeldas selle mõttetuseks. Ja seda see üldiselt ongi, sest nii elementaarseid tõdesid ei peaks paberile suure raha eest küll uuesti ja uuesti tellima!
Küll aga, kui vaadata uurimisssuuna juhtkomisjoni, siis on selliselt üldse midagi paremat loota? Tegelased, kes näevad vaid 4-realisi või ei näe üldse, ei paista mõtlema panevat ka terve uurimisrühm, olgu seal nii kõvad eksperdid kui tahes. Kusjuures selles ka EKRE esindaja. Ja kui EKRE täna ka kritiseerib olukorda, siis kus on nende endi asjalikud ettepanekud? Kai Rimmel suutis vaid RB-d asjalikumalt kritiseerida, kuid muus osas pigem ebakompetentsus.

Miks püüelda maksumaksjale lubadusi jagades kohale, kus peaksidki riigi ja sellesama maksumaksja hüvanguks tegutsema, kui seda ei suuda ega taha? Hepner, Saar, Juske, Rimmel, Võrklaev, Alender?