Osula, Jaeski ja Kaunissaare raudteel, mina Kopli liinidel. Juuli 2020.

Kolmapäev, 29. juuli 2020

Osula, Jaeski ja raudtee, Kaunissaare lisaks.

Meediast lugedes ei tea vahel, kas naerda või nutta. Eesti Ekspressis Hugo Osula räägib rongidest, Postimehes lugu Aivar Jaeskilt, RB Raili Eesti filiaali juhilt. Kui võtta EE lugu kui asjatundja juttu, siis võib mitte naerda vaid lausa hirnuda, sest siin pole spetsialisti lõhnagi! Kui vaadata seda juttu aga propagandaloona, siis peaks nutma, sest kui Eesti riigil surutakse nii suuri asju läbi demagoogiaga, on sest riigist ääretult kahju.

Aivar Jaeski: ehitame Rail Balticu valmis

RB Rail AS Eesti filiaali juht Aivar Jaeski kirjutab sellest, et RB tasuvusuuringute kriitikute arvutused põhinevad vigastel lähteandmetel. Samuti toob ta välja põhjuse, miks olemasoleva raudtee ümberehitamine kiirraudteeks ei ole majanduslikult põhjendatud.

https://leht.postimees.ee/7027645/aivar-jaeski-ehitame-rail-balticu-valmis

Lugu lugedes tekivad küsimused, kas tegu on asjaolude absoluutse mitteteadmisega või on tegu teadliku aferistliku tegutsemisega? Need väited on ju puhas demagoogia! On ammu teada, et RB ei lõika looduskooslusi nii nagu põldudevaheline külatee. Ja isegi mitte nagu kaherealine linnadevaheline maantee. Ka juhul kui need maanteed oleks aedadega piiratud ning normaalsete loomade läbipääsudega, aga "iga teine maantee" selle võrdluse jaoks on puhas häma! RB on koloss, mis LISAtrassina läbi terve Eesti lõhub looduskeskkonda lkapitaalsemalt kui näiteks maanteega kõrvuti kulgev trass. Igal teisel maanteel kahjuks hukkub küll loomi ja kannatavad inimesedki seeläbi, kuid mõju loodusele on igal juhul väiksem.

Olemasoleva raudtee ümberehitamine TÄIES ULATUSES oleks samamoodi rumala inimese kätetöö ehk läheks kindlasti kalliks. Kui kalliks, on juba iseküsimus. Tänapäeval ümberistumised ei ole just kõige parem variant, aga RB puhul ümbersitumised Kaunases oleks täiesti mõeldav ja normaalne. Või siis oleks kasutusel muudetava rattavahega veerem. Seega, kasutades ära olemasolevat raudteed edela- või läänesuunal, oleks osa juba valmis ja edasi saaks kulgeda piisava kiirusega 160 km/h. See oleks aga KORDADES ODAVAM, mis tundubki olevat Jaeski jaoks halvim variant? Eesmärk on ju euroraha kühveldada Euroopasse tagasi suurettevõtete kaudu? Ja hilisem pealemaksmine raudteele igavesti. Näidake mulle ühte tarka inimest, kes teeks midagi majanduslikult ääretult kahjulikku selleks, et igavesti peale maksta?

Liitlaste sõjatehnika tulgu raudteel nagu tuleb tänagi. Ja ka selle jaoks saab luua vastava vagunkoosseisu, muudetava rattavahega, kui see "kiirus" on nii oluline. Valmistume sõjaks või?

Maavarasid pole meil kaugeltki piisavalt, vastupidi, kvaliteetse materjali jaoks on vaja avada hulganisti uusi karjääre. ja Eestimaa auklikuks muutmine saab eesmärgiks olla vaid Eestimaa vaenlasele! Kuidas siis võimalik, et maksumaksjate raha kulutatakse vaenlasele veel palga maksmiseks? Muide, looduse kahjustamise koha pealt on ainuüksi kaevandamismahud RB puhul kordades suurema mõjuga kui normaalse üherajalise raudtee puhul! Mitte ainult täitepinnas vm vaid ka kahetasandilised ristumised. Tõesti ei suuda aru saada või?

Siin on aga Jaeskil tõesti õigus! Muutub maaelanike jaoks muidugi palju, näiteks tuleb kuhugi jõudmiseks sageli väga pikka maad ringi sõita, et raudteed ületada! Muuhulgas siis kulutades kütust ehk loodusvara.

Kui aga vaadata juttu Kohila ja Rapla kohta, siis tundub, et Jaeski ei jaga tõepoolest asjast mitte mõhkugi! Nii rumalaid näiteid tuues näitab ta õnneks oma asjatundmatuse ära, selles mõttes on artikkel igati kasulik! Nt Kohila inimeste jaoks on see raudtee täiesti mõttetu, vähemalt absoluutse enamuse töölkäijate jaoks, kellest Jaeski räägibki. Kui võrrelda praegust raudteed RB-ga, siis praeguse puhul on raudteejaam käeulatuses suure osa inimeste jaoks ja korraliku linnalähiliikluse jaoks tulevikus saaks tavarongide puhul Tohisoo kanti lisapeatusegi teha. Mis kasu on aga 25 minutist kui, esiteks, enamuse jaoks tähendab see vähemalt 20- minutilist jalgsiminekut rongile? Teiseks, kui praeguse, NATUKE aeglasema sõiduga saab Kohila inimene Valdeku, Liiva, T-Väike ja Balti jaama ehk 4 peatusesse, RB-ga aga vaid Ülemistele? Millisel puhul on töölejõudmiseks rohkem variante?

Rapla puhul aga tuleb lisaks praegusele linnaliinile käivitada teine, et rongile saada, sest peatus veelgi kaugemal. Ja Tallinna jõudes on sama probleem!

Seega on kohaliku liikluse käivitamine pigem kulukas lollus kui kasulik tegu ja mingist maapiirkondade majandusele kasutoovast pole siin juttugi! Kuid Jaeski loost on üks kõva pluss - see annab aimu, et mõtteka raudteeühenduse saabki vaid olemasoleva raudtee kaudu, olgu siis edela- või läänesuunalt. Ja läänesuunalt on siin eriti positiivne just töölkäijatele. Esiteks on Rapla ja Kohila puhul vaja vaid läbilaskevõimet parandada ja liiklust tihendada, koos lisapeatuste ehitamisega, seega piisabki praegusest raudteest! Seda enam, et äsja remonditud raudteed pole tõesti põhjust ümber ehitada.

Läänesuunal aga annab raudtee hoopis rohkem võimalusi töölkäimiseks. Kiirusel 160 km/h isegi Pärnu jaoks, sest kiirelt rongilt saab Keilas vajadusel ka aeglasemale istuda, samal ajal kui kohalik kiirrong Pärnust võib teha peatusi vastavalt vajadusele, näiteks Sauel, Laagris, Nõmmel ja Tondil

.... sest iga riikliku investeeringu keskmes peaks olema eelkõige inimene ja tema elutingimuste parandamine. - Seegi demagoogia ütleb palju!

Muide, üldjuhul oleks targem liiva jm tõepoolest mujalt tuua, jättes enda maa terveks ja loodusvarasid muude vajalike asjade tegemiseks! Killustikku tõsi küll, saaks suures osas ka aherainest.

Eesti Ekspressis aga lugu Hugo Osulalt.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/bussiarimees-tellis-uuringu-mis-utleb-et-elroni-rongid-on-liiga-tuhjad-ja-reostavad-loodust?id=90570265

Kommenteerisin natuke lugu FB-s, enne kui paberlehe sain. Ja ma ei eksinudki. Osula räägib sageli asjadest, ilma sisemaailma tundmata! Mingeid nendepoolseid arvutusi (uuringufirmalt) ei saa muidugi kontrollida, aga järeldused on osalt valed.

Osula püüab väita koos Maanteeameti endise töötaja Ingmar Roosiga erinevaid asju. Näiteks seda, et enamus ronge on pooltühjad ja Elronil on sõitjakilomeetrid vähenenud. Iseenesest on siin poolik tõde ju olemas! Aga .... pooltühjad on ka enamus busse!? Eripära, et tipptundidel sõidetakse valdavalt ühes suunas rohkem kui teises, on omane pea igale ühistranspordi liigile! Loos mainitakse nt, et Tallinn - Tartu liinil oli mullu keskmine täituvus 117 reisijat. Väga kõva keskmine täituvus, väga kõva!!! Pidada seda halvaks, näitabki Osula teadmatust. Või tahtlikku demagoogiat? Pealegi tasub siinkohal küsida, kus on Tartu - Jõgeva - Tamsalu - Tapa ja Tallinn - Tapa Lux Expressi bussid? Ja muide, unustada ei tohi sedagi, et päris palju on reisijaid, kes sõidavad tasuta. Näiteks Tapale. Pileteid lihtsalt ei jõuta füüsiliselt kõigile müüa! Ning igal liinil on küllaga reisijaid, kes hiilivad igal võimalusel piletite ostmisest kõrvale ja see number pole väike! Vagunisaatjad on sageli küll väga tasemel ja seda asjaolu teades, võtavad selliseid ka palju vahele! Siiski mitte 100% jänestest ja need jäävad statistikast seega ka välja.

Ja pooltühi on parem kui pilgeni täis, sest reisijate arv kõigubki erinevatel päevadel väga kõvasti igal suunal ja igas rongis. Kui buss täituvuse korral jätab "üleliigsed" reisijad maha, siis rong seda üldjuhul ei tee! Ja see, kas saad kohale seistes või põrandal istudes ongi pigem parem kui see, kui üldse kohale ei saa!?

Küll peab aga nõustuma sellega, et elektrirongid OSALISELT Eestis on kulukamad ja saastavamad. Pole ju asi ainult elektrikulus, vaid jutt on ka kulutustest kontaktvõrgule, alajaamadele jm. Sama kohta tuuakse loos välja Andi Hektori arvamused, kes täna pooldab pigem vesinikuronge. Kuna hiljuti toodi esile ka kõige olulisem aspekt ehk et tunnis peaks elektrifitseeritud raudteel olema vähemalt 6 rongi tunnis rööpapaari kohta. Seega läänesuund ja Tapa-Aegviidu on mõlemad küll alla selle normi, aga siiski lähedal. Piisavalt, et need lõigud peakski olema elektrifitseeritud, kuid rohkem Eestis elektriga lõike vaja pole! Lähim sellele (tulevikus) võiks olla ehk Tallinn - Rapla, kuid siin sõltub palju RB-st. Ja RB muidugi elektrifitseerituna on üks loodusvaenulikumaid variante! Kui praegu maksab riik ehk tõesti mingite asjade tõttu liiga palju rongiliiklusele peale, siis RB-l hakkab maksma kordades rohkem!

Muidugi ei tea me ka seda, kuidas bussiliikluses mõjutab kommertvedajate kulusid see, et nende käes on nii kommertsliinid, kui ka avalikud liinid, millele ka riik peale maksab. Ja kui tõesed on selles vallas kulud?

Loos toodud välja ka see, et keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) mullu väitis elektrifitseerimist mõttekamaks. Kahjuks näitab seegi, et EKRE on majanduse- ja keskkonnaalaselt nõrk!

Üllataval kombel pole uuringus või vähemalt pole loos välja toodud asjaolu, et võrreldes vanade rongidega (pean silmas saksa diislitega DR1B) on reisija kohta kütuse- ja elektrikulu tõepoolest kõvasti suurem? Muidugi on selle sees ka parem kiirendus, mugavused nagu konditsioneer, valgustus jm. Kindlasti on ka remont ja kõik muu kaasnev porgandite puhul kulukam.

Täituvust mõjutab siiski negatiivses suunas ka Elroni suutmatus tagada vajalikku rongide sagedust, peatusi jm. Kuid ega Lux Ekspress siinkohal palju targem ole. Lisaks mõjutab ses vallas asju ka halb läbilaskevõime, nagu edelasuunal.

Reisijate arvu rongides mõjutab ka riigi suutmatus busse ja ronge siduda! Ja muidugi negatiivsuse suunas. Kuid samaga saavad hakkama ka kommertsvedajad. Neidki ei huvita, et mõnel pool saaks nemad "toita" ronge ja vastupidi!

Kahju aga, et ka Elroni poole pealt kiputakse asja peale "muigama ja kulmu kergitama". Ronnie >Kongol peaks olema piisavalt kogemusi ja teadmisi. Kuid loos on ka tema jutul osaliselt tõepõhi all. Naljakas on aga tema jutt sellest, et andmete saamiseks võinuks Osula nende poole pöörduda. Pöördusin ka ja küsisin, kui palju oli siis reisijaid Turbasse esimese kolme kuu jooksul. Paraku neid numbreid välja ei antud! Ja nii on sageli.

Merike Saks kergitabki siis kulmusid, aga loos välja toodud temapoolne kommentaar uue piletisüsteemi kohta jääb sisutühjaks. Miks siis vana ja uue süsteemi näidud ei ole võrreldavad? Lisaks toob Saks välja, et tuleval aastal minnakse üle roheelektrile. Üllatav on aga Saksa väide, et meie rongide mõõtmete tõttu pole vaja vesinikurongidest unistada, sest meie tellimused on liiga väikesed. Tegelikult on "meie mõõtmetega ronge" kasutusel siiski väga laial areaalil ja pole ime, kui sama tüüpi vesinikuronge ostaksid enamus endisi idabloki riike + Soome jt? Seega on potentsiaali ehitada neid ronge ikkagi sadades?

Aga eks nii ongi, et demagoogiat ja häma võib ikka ajada. Iseasi, mis sest kasu on?

FB-s üks kommentaar tuletas meelde, et kulusid kasvatab rongiliikluses seegi, kui riik raha annab ja Elron selle kasutustasuna riigile tagasi libistab....

*******************

Sain nüüd Postimehe paberlehe, sest kuigi võib ette aimata, missugune jjutt seal jätkub, siis ometi võib veelgi oodata ka tõsiseid "pirne"!

Ja tõepoolest, Jaeski sõnul raudtee lõikab Eesti looduskooslust sama moodi nagu iga teine maantee, gaasijuhe, elektriliin või uuselamurajoon! Tule taevas appi! Ma pole küll alati kõiki RB juhtide lugusid lugenud, aga Jaeski tundub andvat silmad ette isegi Kaunissaarele või ükskõik kellele teisele! Jaeski retoorika selle lause järel on ,et "kas me peaks siis ehitustegevuse Eestis peatama, need kõik ju häirivad väljakujunenud loodusharmooniat!". Tõeline tipptase!

See (potentsiaal - minu märkus) on loomulikult olemas! Kuid nagu muuski, ei saa Jaeski aru, et reisijate arv sõltub muuhulgas ka hindadest! Ja mitu korda kallimal raudteel on ka piletihinnad tunduvalt kõrgemad, bussihindadest rääkimata! Muidugi, Jaeski palk ehk tõesti võimaldab tal maksumaksja peal liugu lastes sõita mistahes hindadega ja transpordiga. Nii et teadmata on, kui palju siiski reisijaid tuleb, aga nii üks-ühele asju ei arvestata. Aga kui muudki arvestused na kahtlased, siis ei saagi ka siin uskuda. Ning busside puhul on küll negatiivseid külgi, kuid samas 3,3 rongi ööpäevas kahe suuna peale kokku....? 6-8 kaugrongi ööpäevas on muidugi juba midagi üpris head, aga reisijate arvu pealt poleks mingit olulist vahet, kas Riiga saab kahe või kolme tunniga. Kes sõidaks, sõidaks niikuinii, aga 12-16 rongi enam-vähem täis saada tähendaks konkurentsivõimelist piletihinda. Ning sedagi, et nii meie inimene kuhugi sõites kui sealttulija saaks sihtpunktile maksimaalselt lähedale. Pärnus on raske tagada peatust parimas kohas, mujal aga saaks küll.

Küll aga on tore, et bürokraadid nii hästi teavad, kuidas kaubad ja reisijad tulevad. Muide, 16 miljonit tonni kaupa kolme riigi kohta on naeruväärne kogus. On ju teada, et praegune 13 miljonit tonni tähendab suurt riigipoolset pealemaksmist, kiirraudteel aga alla 10 miljoni tonni tähendab veelgi suuremaid kulutusi! Et kiirraudteel mõte oleks, peaks Eestis sellel veetama aastas mitukümmend miljonit tonni, aga teadaolevalt tuleb riigil igavesti osa kulusid endal kanda!

Vigastest tulemustest rääkides soovitaks bürokraatidel meenutada Kärna Ärnit, kes vähemalt julges tunnistada, et "ta ise vigane"! Samasugused vigased teevad siis ka neljanda tasuvusuuringu?

**************

6.08.

Super on muidugi Kristjan Kaunissaare appitõttamine! Kümmekonna miljoni tonniga peab röögatult peale maksma ka tänasel raudteel, Kaunissaare aga püüab lollidele selgeks teha, et selle kaubaga oleks RB superraudtee???

Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusanalüüs näitab, et tunnel tooks aastas umbes neli miljonit tonni kaupa Rail Balticule juurde, mida Kaunissaare peab arvestatavaks argumendiks. Ilma tunnelita on Rail Balticule prognoositud Eestis kaheksa miljonit tonni kaupa ning neli miljonit sinna juurde oleks üsna hea lisa.

https://www.err.ee/1119802/kristjan-kaunissaare-tunnel-oleks-rail-balticule-vaga-hea-olnud

***************************

Kolmapäev, 29. juuli 2020

Kopli liinidel.

Tekkis plaan minna vaatama Kopli liinide uut elamupiirkonda. Kindel see, et tuleviku Kopli liinid on mõnus elurajoon.

Telliskivi trammipeatuse lähedal. Siin majas oli ka R-Kiosk, kuigi selle asukoht tundus mõttetu. Ja kadunud see nüüd ongi.

Kui ühispeatustesse rongivagunit raske toimetada ja neid enam pole ka saada, sest riik lasi võimaluse käest ja kõik ongi vanarauas juba, siis trammivagun kohvikuna võiks ka olla mõeldav? Ehk ka siis väikese ooteruumi funktsioonina.

Ühistranspordiühendustel pole siin väga vigagi, tramm üksi on juba kõvasti väärt!

Kopli liinidel aga ajad muutumas. Vanad majad olid muidugi prostad, aga samas lihtsad ja kenad. Nüüdseks nende aeg muidugi möödas. Tore on aga et ei ehitata vaid uusi maju, aga leitakse ka võimalusi vanu ja imeilusaid renoveerida veel ilusamaks!

Graffitikindel seinakate.

Isegi mingi kohvik siin olemas!

Nurga tagant ongi paistmas uus rajoon.

Iseenesest pole ka neil majadel välimuselt väga vigagi, mina vanakooli mehena aga eelistaks klassikat!

Nagu seda on see ja mitu teist maja! ääretult ilusad! Just see klassikaline arhailisus on siin suurim väärtus!

Ja tundub, et tõepoolest pannakse rõhku ka haljastusele ning üldse ümbritsevale.

Sellised majad mulle aga ei meeldi. Kui olnuks värviks midagi samasugust nagu vanadel majadel, siis ehk veel.

Ja mitmete vanade puude allesjätmine muidugi suur pluss.

Uskumatu oli aga näha sedagi, et joogivee kraan siin olemas! Kõva sõna!

Promenaad aga, kui see saab pikalt olema, on samuti lisaväärtus!

Omaette uhke asi on muidugi munakivisillutis.

Üle poole tunni Kadriorgu - pole paha?

Tagasiteel oli näha, kuis maha võetud mõned vanad puud. Mõned, mitte kõik. Ja ehk leitakse lähitulevikus võimalus ka uued istutada, see on tubli tegu.

Ei saa ka seekord ütlemata jätta (eriti kui trammijuhi selja tagant sain mõjusamaid pilte), et väga õige tegu oli nõuda vanade postide koopiate paigaldamist. Kasvõi osalgi trammiliinist. Sellised ongi detailid, mis asju ilusamaks teevad.