Kalamajast Noblessnerisse. Juuni 2021.

Pühapäev, 13. juuni 2021

Kalamaja - Noblessner.

Hommikul oli teine ilm ja loomaaias (jälle) oli käimine väsitav. Ilmast mõjutatud vererõhk? Jalad krampis? Päeval välja minna ei viitsinud, aga õhtuks tekkis vägisi soov Noblessneris ära käia. Ja üllatus küll, olin valmis rohkem läbima kui viimasel ajal korraga liikunud olen!

Kalamaja pole kõikjal autosid täis.

Õhtupäike tekitab pildistamisel oma võlu, varjud ja värvid. Mustrid, ja see kõik on see, mis paneb rohkem armastama neid vanu puumaju.

Majade juures on minu jaoks olulisim tervik. Me ju vaatame tänaval käies maju kui vaadet, pilti? Kalamajas sellistel tänavatel liikudes ongi vaade see, mis on tervik, katkematu. Pilk võib libiseda kaugustesse, katkematult on kõik tajutav. See on hingele kui meditatsioon. Noblessneris on aga pildis "augud". Kalamajaski võib neid lähemale jõudes justkui tekkida, kuid neis näed sii midagi hoovi sügavikus vms.

Valgevase tänav vist üks ilusamaid.

Trepikojad võivad olla erinevad, aga ükski ei lange stiilist välja. Vastupidi, eripärasid rohkem ja seda uhkem.

Selle maja ees küll tänavavalgustust vaja pole.

Vahel on aga sellise valgusega automaatikaga raskem värve õigesti tabada. Üks ilusaima värviga maju. Õigeima värviga pigem alumised pildid.

Kalamaja muutumise piiril.

Kõmu tekitaja. Tõepoolest, kui terassi ääres merekaldal astmed ikka laudade-toolidega, on see koht, kus tarbitakse ikka kohapealt ostetut.

Rahvast oli aga murdu!

Kolemajad tekitavad palju poleemikat, neid siin ma kolemajadeks küll ei pea. Palju erisusi ja palju värve, lõpptulemus sellises piirkonnas vägagi huvitav! Ja meeldiv.