Jõgeva Alevikutee bussipeatus. Dets 2020.

Reede, 11. detsember 2020

Jõgeva Alevikutee bussipeatus.

Puust ja punaseks. Kuigi olen korduvalt põhjendanud uute bussipeatuste vajadust, siis tundub, et leidub inimesi, kelle jaoks on tegu tuumafüüsikaga. Jõgeval ja Jõgevamaal on neid kohti muidugi rohkemgi! Mainiks enne Aleviku peatuse juurde jõudmist ära ka selle, et Aidu järve teeotsa on vaja bussipeatust Aidu Järv, kui just keegi ei lükka mu väidet ümber. Argumenteerides, miks pole vaja bussipeatust populaarse puhkekoha juurde?

Muidugi on vaja ka Mäealuse bussipeatus teise kohta tõsta. Praegune asukoht võib kaasa tuua ränkraskeid õnnetusi. Peatus kurve taga kohas, kus peatusest väljuvale bussile võib palgiveokoorem vm selga sõita (oht eriti talvel) ei tohiks olla kunagi võimalik. Aga näe, Jõgevamaal on! Vait on KOV ja vait on MNT!

Teele asusin muidugi Tallinnast. Selleks, et veel kord näidata probleemseid kohti, aga teisalt muidugi ka seda, mis paremaks muutunud. Sest Jõgevamaa on iseenesest väga äge kant!
Muide, valla FB lehel üleskutse aidata kaasa Aasta Teo väljaselgitamisele. Kuid pole üleskutset, uurimaks Aasta Tegemata Tegu?

Peatuseid juurde on vaja ka raudteel. Äntul ja ka siin Toomal. Endla raba on väga popp kant. Muidugi võiks ehk tagada ka bussidega siiapääsu, näit Vägevalt, kuid seal peatuvaid ronge on vähe ja ebasobival ajal. Ja et seal asi paremaks läheks, on raske loota, sest Elroni asi ju regionaalpoliitika pole!? Tublid, et väga olulisel ajal uuest sõiduplaanist 13. dets üks Tartu rong lisandub, aga paraku on see jälle ekspress ja tundidepikkune paus väiksemates peatustes endiselt alles. Kuigi just lisanduva rongi ajad sobiks kõikides peatustes peatumiseks ideaalselt! Millega Elronis mõeldaks, on muidugi raske öelda.

Muidugi pole ka uues plaanis ühelgi kiirrongil peatust Tabiveres lisatud, seegi näitab teatud kärbumist...

Muidugi oleks ka praegu peatuvate rongide sidumine bussidega Vägeval abiks. Ja seda poleks keeruline teha, kui ÜTK-d suudaks Elronist erinevalt mõelda! Piisaks vaid Jõgeva ja Paide (Järva-Jaani) suuna bussiliinide ühendamisest. See tähendaks ju häid võimalusi mõlema suuna inimestele! Või on üheks põhjuseks ikkagi tahtlik torpedeerimine? Nagu üks Isamaa poliitik ütles: "Bussiliiklust hakkame arendama siis, kui see jama ehk tasuta bussiliiklus lõpeb!" Isamaa puhul on see muidugi normaalsus, sest nende suhtumine ühistransporti on üle Eesti vaenulik! Aga teised? Majandusministri portfell ju Keskerakonnal? Ja küllap Olgo jt kesikud ka uutel valimistel uhkelt Jõgevamaal kandideerimas ja lubamas?

Jõgevale jõudes võib aga sageli näha, kuidas siinkandis ÜTK tööd teeb. Õigemini ei tee! Piisab kui olla jaamas rongide ajal ja jälgida.

Jaamas asub ka maja, kus sündis Betti Alver. Tegu peaks olema siis tänase seisuga ka Jõgeva vanima hoonega, sest enne siia jaama tekkimist oli tegu lagedate talumaadega. Raudtee on selle linna sisuliselt "sünnitanud", nii nagu vahel raudtee puhul juhtubki. Jõgeva on aga tänu sellele täna hea rongiliiklusega linn. Õigemini, üpris hea, Tartu linnalähiliikluse tekkimisega saaks olla veel parem. Sama peaks kehtima ka Jõgevamaa kohta üldiselt, aga tänu laiskusele ja ükskõiksusele see nii ei ole.

Ka ei ole kahjuks Pargi & Sõida siinkandis väga popp. Eks seda mõjutab kaugus Tallinnast, kui ka Tartu-suunalise rongiliikluse suhteline hõredus. Praegu muidugi ka koroona.

Koroona ajal kiputakse aga sageli imepisikesi busse mitmetele liinidele panema. Väga ei riskigi praegu ringi sõita. Seda enam, kui sõitjaid üksjagu selles kilukarbis.

Mitte midagi ei taheta aga Jõgeva vallaski kuulda bussiliikluse edendamisest. Eks üheks põhjuseks ole ka see, et enamus ametnikest ei mõista ÜT peensuste tähtsust. Volikogus parteitute kõrval ruulivad Isamaa, RE ja KE, aga ju nende tase ei võimaldagi asju käsile võtta!? Ja pole targemat oodata ka mitteparteilastest?
Pommiaugu ehk Jõgeva Militaarmuuseumi reklaam tuletas mulle taas meelde seda, et Jõgevamaa ÜT üks olulisemaid eesmärke peaks olema bussiliinide kokkupanemine. Kõik Mustvee-Kuremaa suunalised bussid peaks alustama teiselt poolt Jõgevat. Kas siis Uku peatusest, Siimustist, Vaimastverest vm. Selleks, et teha peatused ka linnas sees. Veelgi parem, plaanides sõitu selliselt, et peatusesse Jõgeva Jaam (siiani pole nime muudetud) saabuda 3-4 minutit enne rongi ja väljuda peale rongi.

Omaette küsimus on seegi, kas osa busse ei peaks linna läbi ka Aia tänavat pidi?

Selliste läbivate liinide nagu Siimusti - Mustvee, Vaimastvere - Palamuse jm jaoks sobib bussijaamas ehk peatuses Jõgeva Jaam peatumine posti nr 3 all. Selle, mida täna pole. Ja mis peaks asuma siin, sest ülioluline on lühim vahemaa perroonini ja ka bussijuhi visuaalne kontakt rongidega. Muidugi tuleb see peatuskoht planeerida nii, et peatuda siin saaks mitu bussi korraga. Et seda pole siiani tehtud, on järjekordne näide asjatundmatusest. Kui perroone ei õnnestunud bussijaamale lähemale teha, siis peab buss tulema lähemale. Loogiline ja lihtne ju?

Muidu Jõgevale oodatakse külalisi küll. Ja kõik tehtudki selleks, et raudteepeatus paremini ühendada teiste liikumisviisidega. On ikka või? Põltsamaa buss pani vehkat 3 min enne rongi. Ja nii palju kordi päevas ning mitte ainult Põltsamaa bussidega seoses. Elistvere Loomaparki ei saa külaline siit bussiga üldse, kuigi juba aastaid tagasi pakkusin sõiduplaani välja. Selgete ja konkreetsete põhjendustega.

Vallaasjalised sõidavad muidugi ainult autodega?

Pildistasin aga üksjagu ka maju. Isegi lihtne puumaja on oma olemuselt armas ja Jõgeval võib lisaks näha ka eriilmelisi, aga ilusaid maju ja detaile.

Jõgeva üks miinus ja murekoht on haki- ja vareseparved. Ega siin muud ei aitakski, kui haljastust vahetada. Vaja istutada puid, mis neile pesapuudeks võimalikult vähe sobiks. Enamasti vallutavad nad vast mände ja kaski ning veel mõningaid lehtpuid? Kas aga kõiki?

Ja haljastust ongi erinevat. Muidugi, ikka ootaks elupuude jt kõrval ka suuri puid.

Ilus!

Jupike uhket aeda!

Eesti Raudtee teeb siin midagi?

Siin aga Eesti Raudtee pole küll ära teinud väga olulist asja, ülekäiku! Ikka veel. Raudteel käimine keelatud? Miks siis tee siin sissegi tallatud? Sest ei ole kuidagi normaalne, et siinkandis liikudes peaks raudtee ületamiseks trampima jaamani välja! Oleks siis veel viaduktil trepid kahel pool raudteed, aga kus sa sellega! Muidugi oleks need ka ebamugavad vanuritele, lapsevankriga liikujatele jt.

Bussipeatust on vaja ka teisele poole raudteed, garaazhide juurde, et tagada lühim ligipääs Tähe tänava korruselamutele. Ka sellest on Jõgeva vallavalitsus teadlik.
Mis nimeks panna, ei oska ma öelda. Hea oleks muidugi kui võimalikult paljude peatuste nimed põhineks ikka kohanimdel, sest see oluline kasvõi peatus.ee kasutajatele. Kuid ei pane ju nimeks Jõgeva Garaazhid? Jõgeva Tee?

Kus selline veel asub?

Jalakäijate liikumisteedega on siingi muidugi mured. Aleviku poole kõnnitee olemas, aga Pedja jõe suunal mitte.

Siia, enne silda, peaks aga bussipeatuse kiiresti tegema. Tänaseks venitatud sellega aastaid, seega peaks selle tegemagi ülimalt kiiremas korras. Esialgu kasvõi ainult bussipeatuse sildi üles pannes.

Mutso peatus ju ülikaugel ja ei saa kuidagi normaalseks pidada, et aleviku elanikud peaks bussidele minemiseks kõmpima paar kilomeetrit bussijaama, et siis oma kodust mööda sõita!? See peaks olema täiesti elementaarne, aga Jõgeva vald vist teeb statistikat. Vaatab siin kohapeal, et pole ju kunagi ühtegi inimest ootamas bussi? Busse, mis ei saa peatudagi? Ometi on ju teada, et siin palutakse bussijuhtidelt peatumist! Või ei taha vallavalitsus midagi sellist kuuldagi, kattes oma kõrvad kinni?

Ahjaa, Põltsamaa jm sellesuunalised bussid peaks ju ka alustama pigem alevikust (vähemalt osa busse), eraldi bussiliinid Jõgeva - Alevik - Jõgeva on kuidagi imelikud? Seda enam, et käiakse ju ehk ka väljastpoolt Jõgevat Instituuti tööle? Jõeäärsest puhkealast rääkimata.