Haapsalu lageraie - pahategu või vaade tulevikku? Juuli 2021.

 

Reede, 9. juuli 2021

Haapsalu lageraie - pahategu või vaade tulevikku?

 

 

 

Ma ei kahtlegi, et puude mahavõtmine väga paljudele väga valus ja et ise ka olen pigem puudeusku, siis mullegi. Õnneks ma pole seal nüüd vaatamas käinud ja näen vaid piltidelt, seega saan mõtiskleda veidi objektiivsemalt, sest isiklik kogemus on nõrgem, kohal olles oleks emotsioonid pulbitsevamad.  Küll aga olen käinud mujal ja näinud kivikõrbeid ehk uusi keskväljakuid Raplas, Võrus, Põlvas, Rakveres, Viljandis jm. Küllap oleks need haapsallaste jaoks hetkel kodulinna meenutavad, sest rohelust neis peaaegu polegi. Ja ega ükski poliitik tegelikult ei kommenteeri ka, miks nii. Muidugi on puude mahavõtmine hoopis mõjusam, kui nende puudumine uutel "väljadel". Ometi, miks meedia, sh Kartau või hoopis rohelisem Hanso nende väljakute puhul vait? Pole kellelegi "ära panna"?

Sellised kiitsakad haavad Haapsalu, romantikapealinna peatänavale???

(Lisan veidi uusi lauseid ja ka pilte, täna, 13.07. Seda enam, et Postimehes üks lugu heade selgitustega ja selles puudutati ka Posti tänava teemat).

 

 

Kes vähem süvenenud, saab väga hea selgituse tõttu aimu, mida iga ruutmeeter tähendab. Üheski linnas, kus keskväljak uuendati, polnud omavalitsuses vist ühtegi tegelast, kes midagigi asjast jagab? Kas Haapsalus on?

Kivikõrbetel on lisaks muidki mitmeid miinuseid, nii on sageli probleeme paduvihmade puhul, sest vihmavesi ei saa maasse imbuda, kuumuse tahtlikust kasvatamisest rääkimata. Näeb sedagi, et istepingid pandud nii, et kuskil pole võimalust varjus istuda. Seega ei tohiks haljastuse puhul mingit allahindlust teha, iga puu plaanitust rohkem istutada on vaid tore asi!

Esimestel piltidel purskkaevu ümbrus, siinsete puude puhul ka teemaks, et neid ikka ja jälle täiega nuditud ja ega seegi meeldi paljudele. Samas on haljastusel üks oluline faktor - näha peab olema ka vaateid. Ehk ongi linnapeal õigus, et pärnad, vahtrad jt kaharad suurekasvulised puud, ei sobi linna haljastuseks. Täpsemalt, ei sobi teatud tänavatel või ainult osadel lõikudel. See-eest pakuvad nad aga rohkelt varju. Proovi siis leida kuldset keskteed?

 

 

 

Allapoole kopeerisin Urmas Suklese ühe kommentaari. Ta on sel teemal väga palju kirjutanud ja vastanud ning see on meeldiv. Sest enamasti ei vastata ega suhelda, kuigi saata kritiseerijaid "kuhugi" ka vastates. Ja loomulikult on ka vastulauseid meedias või FB-s. Andrus Karnau, Heiki Hanso jt mõistavad pehmemalt või kangelaslikumalt otsust puud maha võtta hukka. Muidugi, see on erakondlik võitlus enne valimisi ja pole ka ime, ikka tasub proovida profiiti lõigata, kus võimalik. Isegi ja/või eriti siis kui oeld mingis asjas ekspert, aga oled ka nudija või mudija ja su teenistusega kõik seotud! Isegi ekrelastest on sõnavõtjaid "sajakonna puu mahavõtmisest", kuigi teadaolevalt oli ja on erakond metsaraadamise poolt ja olemuselt üpris keskkonnavaenulik. Nii et kui palju on õigust sõna võtta, kui ise toetad piiramatuid raieid Eesti metsades?

VALGUSTUS.

 

Olen ajast eest!

Urmas Sukles mainib ka seda, et peagi on uus kuurortlinnavääriline tänav uue haljastuse ja valgustusega. Tegelikult EI TOHIKS SELLELE TÄNAVALE ÜHTEGI VALGUSTUSPOSTI PAIGALDADA!  Seaduste ümbertegemisega ei viitsi keegi vaeva näha, aga oleks vaja. Eriti nüüd, kui Isamaa ja SDE on välja tulnud ideega, et kõnniteed peaks olema omavalitsuse hooldada. Omavalitsuste kulud kasvavad sellega ülikõvasti ning mõistlik oleks teha n.ö. "vastuteene" ehk et sellistel tänavatel saaks lumerookimisest vabastamise eest kinnistuomanikud endale väikese valgustusekulu!

Sellistel tänavatel, nagu on Haapsalu peatänav, peaks olema omavalitsusel õigus maksta mitte valgustuspostide jm eest vaid suunata KÕNNITEEDE valgustamise kohustus kinnistuomanikele. Kes ju, nagu viitasin, vabanevad lumerookimise kuludest!
Valgustid peaks siin paigaldatama teatud tingimuste järgi majade, aedade vm külge ja seda võiks teha OMAVALITSUSE KULUL. Kinnistuomanikud tegelikult võidaks sellest, sest neil oleks õigus lahendusena paigaldada valgustus oma maja igale küljele (teatud kulude ulatuses), seega, omavalitsus maksab kinni hämaruseandurid, valgustid, kaabelduse jm., kuid vabaneb edaspidisest ülalpidamisest. Kinnistuomaniku jaoks pole aga mõne lambi põletamine mingisugune kulu ning kavanda kui tahes omapäraseid valgustusposte, majade küljes valgustid on ikkagi võimalus olla veel omapärasem

Tulemuseks oleks liiklemist takistavate postide puudumine (välja arvatud ehk ülekäikudel, kus KOV jääb tagama eraldi valgustuse olemasolu) ja visuaalse reostuse vähenemine, rääkimata sellest, et valgustuse ülalpidamine oleks kümmekond korda ODAVAM! Säästetava raha saaks kasutada omavalitsus muude asjade tegemiseks.

Tänaseks (13.07) aga selgunud, et kommunikatsiooniga on probleemid suuremad, kui arvata võis. Küsimusele, millised puud, millisel lõigule, istutatakse, Sukles ei vasta. Ehk siis lastakse taas midagi ÄRA TEHA ja siis uus skandaal üleval? Mida kardetakse? Kas kuurortlinna märksõnaks planeeritakse  PÕÕSALINNA?

 

 

 

Siit edasi ARVO TARMULA fotod.

 

Mis veel? Ironiseeriti ka sel teemal, et puude juured lõhuvad teekatet, lehestikust (pärnad) satub mingi ajaperioodil alla nestet, mis rikub inimeste riideid jm. Aga tõsi ta on! Kuigi väheste mõjudega ja lühiajaliselt, kuid ei maksa teha nägu, et selliseid mõjusid ei ole. Linnapea märgib, et kohati mõjutavad puud ka majade seisukorda. Kindlasti on ka see mõju olemas, eriti päikesealusel küljel.

Kui tegu oleks Haapsalus sõidutee katendi vahetamisega, oleks loomulikult puude mahavõtmine kurjast. Kuid et plaanis on täiemahuline remont, siis pigem on tegu õige asjaga. Juured saavad kahjustada, väga keeruline on teha tööd, sest ümber tuleb teha kõik, trassidest pealispinnani. Ja kui tahta, saab ju tõepoolest istutada väga põhjalikult kaalutud puuliigid ning just sinna, kus nad võimalikult vähe erinevaid liiklejaid segavad ja üksiti ka vaadet ehk avardavad. Muidugi, plaanitud pihlakad jm ei pruugi anda nii head varju kui pärnad vm. Istutaks vahele ka varjupakkuvaid liike või vorme? Ehk see ongi kuldne kesktee? Kuigi ma juba oma tervise tõttu sel suvel eriti, ükskõik kus puhates, hindan ülimalt võimalust puude all varju leida.
Ning asi ei olegi ju vaid sõidutees, plaan on tagada paremad sõiduvõimalused ka ratturitele ning käimisruum jalutajatele. Kuidas pidanuks seda tegema, kui puude asukoht määrab paljutki ja takistab parimate lahenduste tagamist? Rattaga slaalomit ouude vahel? Trikitajatele see meeldinuks muidugi.  Kuigi jah, planeerijad suudavad meil isegi lageda peal teha selliseid käkke, kus pärast liiklemine on nagu on. Kabinetivaikuses ju hea sirgeldada. Eks näis! Igatahes oleks väga suur kisa ka siis, kui puud alles jäänuks ja see tekitanuks oma asukoha tõttu palju probleeme nii ratturitele kui jalakäijatele. Ette on aga teada, et nagunii tuleb kõige valmides nurinat! Või .... osa on jälle põhjendatud?

 

 

 

 

Urmas Sukles is feeling positiivselt.

  · 2tffSepconsorlae0 hd  · 

Jagan teiega ka järgmiste puude kohta infot :

43 puud raiuti kokku idapoolsest tänava küljest.

Kände hinnates olid need puud kokkuvõttes paremas seisus, kui läänepoolsemal küljel.

Tuntava mädanikukoldega puid oli 14 tükki, mis kohati olid seest tühjad, ei olnud veel ohtlikud, kuid nende põhjal saab öelda, et tegemist oli haigete puudega.

Tagasihoidliku mädaniku koldega puid oli samuti 14 tk. Nende seisukord oli küll veel hea, kuid siiski on kolded näha.

Ja heas korras kände oli 15 tükki. Nende põhjal ei saa 100% väita, et need ka terved puud olid, sest mädanike koldeid oli suure tõenäosusega rohkem üleval pool.

Aastate tagused liigkärpimised ja kommunikatsioonide rajamised on ka sellel tänava poolel oma jälje jätnud, kuigi oli paremas seisus kui läänepoolne külg. Samas seal olid ka rohkem nooremaid puid.

See aruanne kinnitab meie otsuse õigsust !

Siiras tänu Haapsalu inimestele mõistmise ning toetavate kirjade ja sõnumite eest. Posti tänav on täna veel harjumatult avar, aga varsti on meil uue haljastuse, valgustuse ning teekattega ilus kuurortlinnale sobilik peatänav . Täna juba on tunda, et vanalinn on ka muutunud avatumaks . Vaadake, kui ilusad majad Posti tänaval on !

 

 

Iseasi on muidugi see, kuidas Suklese varemmainitud asjatundjad (maastikuarhitektid jt) ehk projekteerijad asju teevad. Lase sinna kallale meie keskväljakute tegijad ja näete, mis juhtub! Tegelikult on linnavalitsuse ülesanne siin tagada maksimaalne haljastus, nui neljaks. Eriti just puud ja kohati ehk ka põõsad, mitte niivõrd lillepotid. Nagu ka istepingid uute puude vahel, sest suur pluss on Haapsalu puhul praegu ka nende rohkus. Ja vaja ka siin.
Ning tõepoolest saavad ehk tulevikus ka tänaval olevad toitlustusettevõtted avaramad võimalused väliala jaoks.

 

 

Ja muidugi ON suur osa Haapsalu võludest majad. Nii imelised, et tegu on ilusaima vanalinnaga Eestis!

 

Lisan veel ka mõned fotod enda poolt. Tallinn.

 

Muide, kuigi olen igati rohelise usku, siis mulle meeldib looduses veel üks asi - looduse taastumine. Vanades karjäärides vm on väga huvitav ja meeldiv näha, kuidas elu taastub. Nii on ka puudega. Kuigi ei kasva ehk ülikiiresti, siis iga aastaga saab vaadata, kuidas pilt muutub. Ilusamaks muidugi ja rõõmustavamaks. Mis sest, et hinges võib veel kaua kurbus olla, tundes seda, kuidas miski jäädavalt kadus. Miski, mis on saatnud sind terve elu. Ca 60 aastat tagasi istutatud puud on ju terve eluea olnud kaaslasteks.

 

 

 

 

 

Reidi tee.

 

Mida peab aga lisaks väga hoolikalt kaaluma, on teede kate. Kindlasti tuleb leida võimalus kasutada ka murukivi, puude vahel näiteks, et vihmasadudega ei voolaks kogu vesi kanalisatsiooni või et kõnniteelt saaks vesi voolata osaliseltki murule, kastmaks seda pikemate kuivade ilmade vahepealgi.

 

 

 

 

Kalamaja.

 

Pärnad. Suurus on mega ja võib selgesti aru saada, et Posti tänaval saavadki pärnad olla vaid juhul, kui neid pidevalt piiratakse. See-eest on kasutegur varju pakkudes ometi väga suur.

 

 

Ka üpris noorte pärnade puhul on nii, et 2-3 korruse akendest enam midagi ei näe, Posti tänava majade puhul kasvaks need enamuses kõik katustest kõrgemaks, kui piiramata jäetaks.

 

 

Pihlakad. Üks võimalikest sortidest, kuid needki vajaks piiramist, sest kaharus on mega! Tavapihlakas hõredate okstega haljastuses, mida me olema harjunud nägema, on muidugi teine äärmus.

 

 

Kummardage, daamid ja härrad!

 

 

 

Millega mõtlesid omavalitsejad Raplas, Põlvas, Võrus jm? Millega mõtlesid need, kes parklaidki plaanivad ilma ühegi puuta? Lugege uuesti Postimehest sisukaid seletusi. Raplas muide uus Prisma või miski varsti valmimas. Kas sealne parkla tuleb ka ilma igasuguste puudega? Kindlasti. sest kui sel teemal tuliselt vaieldi, siis mõni asjaosaline oli ka vait nagu Haapsalu linnapea...

 

Rapla. 

Muide, alati ringi käies otsin ka seda, kuidas omavalitsused oma kohustusi täidavad. Üks neist on joogivee parem kättesaadavus, mille põhjuseks nii kuumalained kui ka keskkonnahoid ehk  plastpudelite vähem kasutamist jm. Täna kätepesuvõimalustest rääkimata. Raplas ei märganud ma pildistades, et kraan nina all, oli teine nii hästi sobitatud kõige muuga.
Haapsaluski neid on ja Vasikholmil ka omal ajal kõngesin päikese käes, kuni avastasin, et ranna servas elektrikapi moodi asi....
Igal juhul loodan, et Haapsalus remonditavale lõigul, kultuurimaja, mänguväljaku, linnavalitsuse vm juurde mitu kraani ka lisandub.

 

 

****************************

 

Linnavalitsus üles pannud ka seletuskirja. Ongi siis kitsad, hõredad ja varju mitteandvad puud ja palju põõsaid? Rõõmustav on punkt, et teeservad "peavad olema maksimaalselt haljastatud"! Iseasi, mida see tähendab...

https://www.haapsalu.ee/documents/377453/31484336/2014_E_MA-3-01_seletuskiri.pdf/d82bab30-c6b3-49cf-af33-6c5abfeafb79?version=1.0

 

Leidsin isegi viite joogiveekraani kohta. Posti tänav saab ÜHE joogiveekraani!? "Kõva" sõna! Hea on aga see, et tegu kraaniga, millest saab ka pudeleid täita.

Muide, bussiootepaviljonid, kui võimalik, peaks olema suuremad kui pakutud variant, võimalusel nurga all, et oleks parem nähtavus, nii ootajal kui bussijuhil.  Suurus ehk ootekoja sügavusest sõltub see, kuivõrd ta kaitseb vihma eest.

 

**************************************

22.07

 

 

Lillekülas näeb erinevaid puuliike. 

*******************************

23.07

Erinevaid leidub ka Keila jaama ümbruses. Kui osutub tõeks, et Posti tänavale istutatakse mh pihlakaid, siis neid näeb siin (auto taga kaugemal, kui kellelgi silmanägemine nõrgavõitu):

 

 

Kindel pole, mis nende eesmärk, aga võib olla oli mõte selles, et istutama puid peab?

 

 

 

Igatahes, võib olla on viga harjumuses, mis mul Posti tänavast kujunenud, aga sealsed tiheda võraga puud oli minu jaoks absoluutselt loomulik osa. Ma ei kujutaks ette, kui edaspidi saaks seal näha selliseid, nii hõredaid, justkui olematuid puid!??

Ah et usaldame Posti tänava puhul asjatundjaid? Kas Keilas jm on siis tegu olnud mitteasjatundjatega?

16 kommentaari:

1. 
   Unknown10. juuli 2021 13:33

   Loodame, loodame, loodame !Tõesti loodan ,et tulevik ei tule vāga kivine !See mote individuaalsest valgustusest tānaval -on huvitav ja omapārane ! Elame - nāeme !

   Tänud!
   
   Loodan sama. Selle tänavavalgustuse teemale ei hakka aga ükski poliitik ega linnavalitsuse ametnik reageerimagi. Kommunikatsioon ju....
   
   Kuigi, sarnaseid mõtteid on aastaid välja käidud. Sõbrad aga ei saa siis piisavalt raha majanduse edendamiseks...
   

2. Märt Randoja:
   Mind teeb murelikuks Suklese agenda. Kui kunagi küsisin tema nägemust Haapsalust 25 a pärast, siis mõnda aega mõtles ja vastas ebalevalt- Kuurortlinn. Kui poleks Fra Maret, võiks arvata muud, aga oma äri eestoaks linna teha on tal igtahes tubli motiiv. See tähendaks kodanikele lõputut probleemi sesoonse keskusena olemisest. KOV saab tulu elanike tulumaksust ja seda enam jahmatas seltsimehe esimene reaktsioon PKC uudise peale et ca 300 töökohta Haapsalule polegi probleem (sic!). Seliste projetide asemel võiks muretseda kodanike tööhõive parandamise pärast võideldes transpordiühenduste eest teiste tõmbekeskustega kus paremaid aastaringseid võimalusi. Hetkel saaks toimida mh linna subsideeritud ekspressliin Haapsalu-Turba sünkroonis porgandiga jms. Ka rattasõidu taristut ei arendata, see on ju aborigeenide mure mitte tähtsate turistide/puhkajate. Tundub et ta ajab mitte linnarahva asja. Vastupidist tuleks tal kõvasti tõestada. Ja keeruliseks teeb selle Fra Mare. Ei meenu ka teistsuguse skoobiga projekte
   
   Märt, pean taas nõustuma kuigi rattatee pole ainult Urmas Suklese teema, vaid ka Lõhmuse ja Andres Laisk .
   Läänemaa bussiliiklus aga kahjuks ei huvitagi kedagi, kuigi esmaseid asju oleks lihtne teha.
   
   Tegelikult on ka raudteega äärmiselt viivitatud. Karilaidki võinuks Ratasele selgeks teha, et Turba valmimisel ei pea "vaatama, kuidas toimib", vaid rajult edasi panema.

   Raimo Rotberg:
   Selge et tänaseks on sõna poliitik ja sise-poliitika tähenduslikus mõttes arenenud rahvale ja ettevõtjatele kaugenevas suunas. Paralleelselt täpselt niipalju et hangudega tänavale ei tuldaks. Kahtlemata teevad riigi tasandil poliitikud ja piirkondlikud omavahel plaanitud koostööd (eelkõige erakondlikult, tarvidusel ka erakondade vaheliselt) et säiluks kontroll olukorra üle. Nii et need jooksvad teemad, mured ja lahendused mis soovib rahvas, ei saagi olla poliitikute prioriteedid. Mis või kuidas edasi teha? ..esimene võimalus midagigi muuta, algatada tekiks nüüd eelseisvate KOV ja LOV valimistega. Rahvas ja ettevõtjad peame algarama uusi tegevusi, eelkõige et vana ja senine ei jätkuks, mis süvendaks seda lootusetust veelgi. Millal Haapsalu ja piirkonna inimesed ja ettevõtjad esimesed ilma erakondliku puudutuseta mõttetalgud teeksime? (Kui Ref pruugib peagi uue lockdownitamise enne valimisi korraldada siis taas võimalused ahtamad)
   
   Raimo, raske öelda. Tegelikult on aga ka teine võimalus. Et see, kes praegu teeb, õpib juurde? Tunneb huvi ja püüab aru saada, et keskkond, kliima, ühistransport EI OLE SÕNAKÕLKSUD? Vaid, et need nõuavadki reaalset mõtlemist ja tegutsemist ning üksiti ka milleski tagasitõmbamist. See ei ole ju raske?
   Samas RE kiitis oma lehel, et Läänemaal on noor Roger Tibar linnapeakandidaat. Aktiivne olnud aastaid, uudse pilguga. Kas ka tarkust kogunud? Ma kahtlen, et väga oleks. Aga miks ei püüa? Küsimustele igatahes jättis vastamata ehk et kasvab tõeline bürokraatlike põlvkond?

   Raimo Rotberg:nõus, nõus aga see on õhkõrn võimalus, 30 a on tõestuseks et riigi juhtimine on maeitagi aga üle politiseeritud. Kas see tuleb sellest reeglid on iganenud ja või vanast kinnihoidjate kujundatud. Riiki ei juhi täna rahvas vaid võimule oarasjagu saanud erakond. Erakonnal on oma äriplaan mis ei ole suuresti sama riigile vajalikuga. Nii ka KOV tasemel. Kas te loete kusagilt välja et mõni poliitik vastutaks millegi eest. Sellepärast ei ole võimalik ühegi poliitikuga pidavaid kokkuleppeid sõlmida. Kui ka rahvas ja ettevõtjad lepivad vanaga ja loodavad et ehk muutub paremaks, siis peame arvestama et meil on rahvusriiki võimalik pidada ehk 30-50 aastat max veel. Tõenäoline et poliitikud juba arvestavad sellega! Milleks muidu EU ülesed projektid on prioriteetsemad kui kohalikud, inimestele. ..uued näod ja kandidaadid on vaid selleks et veel mõni ametiaeg erakonnale juurde saada. Kas tõesti arvad ja usud et uus inimene RE ridades suudaks midagi oluliselt muuta 😂 Kui Sina seda usud siis on rong tõesti läinud
   

   Ei, seal ridades mitte. Kusjuures too poliitik pakub linnavalitsusele kommunikatsiooni õppimist. Reformierakond pakub, kujutad ette.
   ·
   
   Märt Randoja:
   Raimo Rotberg, see tuleneb, nagu inimkäitumine üldiselt, motiividest mis esindusdemokraatias on. Inimese vahetumisega ei muutu midagi.

   
   

   Märt Randoja:
   Neeme Sihv kommunikatsioon on oluline teema oma agenda elluviimisel. võib pingeid leevendada aga rahva asja ajama ei hakata.
   
   Raimo Rotberg:
   Märt Randoja, arvan ka et asi on ammu nii kaugel et peame KOHE olukorda kardinaalselt sekkuma ja muutma. Rahvas peab juhtima protsesse ja poliitik seda vormistama, administreerima. Riik on rahva jaoks mitte vastupidi. ..kui rahvale oleksid need 200 puud eelküsitluse tulemusena vajalikud olnud oleks pidanud poliitok teisi lahendusi otsima. Kui rahvas soovib raudteed Haapsalu siis oleks see pidanud 10a tagasi toimuma mitte see eriti vastikuks kujunenud vôitlus, jne
   
   Märt, jah, nii on. Küllap oli ka see teadlik tegevus, et enne arutelusid ei tekitatud, sest vaidlusi olnuks nagu täna. Kui aga ollakse ühel ja teisel arvamusel, siis peab otsustama ikkagi valitud. Ja siinkohal tulebki vaadata, kas tegeleda kosmeetikaga või teha kõik korda.
   Kuid kordan, see ei tähenda, et enne peab asjast vaikima.

   Raimo, rahvas on teatud määral abstraktne mõiste. Praegu on toobiga vähemusi, kes oma arust esindavad ka rahvast ja nõuavad enamusena tunnustamist. See selleks.Kõike ei saa alati lasta abstraktsel otsustada. On vaja loomulikku toimimist - on valitud, kes suudavad kuulata ka valijaid ja samas säilitada otsusekindlust, Teadmistest lähtudes. Hoolides.On asju, mille suuremat vajalikkust mõistavad asjatundjad, mitte rahvas üldiselt. Maanteel tahavad ruulida need, keda huvitavad ainult möödasõiduvõimalused, ÜT nemad ei poolda ega mõista. Kuid samamoodi ei mõista need, kes praegu RB läbi suruvad. Ääärmus, sõpruskonna heaks rahakotiraudade küljes.

   Märt Randoja: 

   Tarstu teemadel on poliitikud ja kihutajad üpris sama meelt, aga erinevatel põhjustel. Süüvimata võib jääda mulje et poliitikud hoolivad rahvast (kihutajatest).
3. 
   
   Jah, põhjused erinevad. Kuid mõlemad enamasti on ühel tasemel selles, et ei mõista keskkonda ja selle tähtsust. Kihutajad on egoistid, poliitikute ülesanne on aga kulutada raha ja miks mitte anda see sellele, kes tuleb ja ütleb, et "ma teen sulle 4-realise, peatänava, keskväljaku, tunneli, vallamaja vm". Justkui kasvatatakse majandust, justkui seistakse valijate huvide eest ja pääseb veel esikaanelegi ja taas soojale toolile. Tegelikult ei huvita neid ka kihutajad rohkem kui vaid häälte saamiseks.Hoolimisest saab aimu muude asjade järgi. Sukleski justkui vastab inimestele ja see on kiiduväärt, sest enamus poliitikuid ainult riputavad oma reklaame üles. Kuid kui küsida asjade kohta, mida tähtsaks ei peeta või mis ei upita pildile, jäävad küsimused vastuseta. Väike näide ongi joogiveekraanid, mille vajalikkusest iga aastaga rohkem räägitakse. Tänaste ilmadega saab rohkem aimu, miks ja teiseks, keskkond ehk pudelivesi. Kuid see EI OLE POLIITIKUTE JAOKS piisavalt oluline ja kümnete kraanide lisamist ei plaanita. Nii jääb ka küsimus vastuseta ja vastamatajätmine näitabki, et ei plaanita. Ja et EI HUVITUTA! Tähendab, ei mõisteta.Kuigi too kümnest majast toru kraaniga välja ja reaalsuses on selge, et sa huvitud inimeste muredest ehk et oled mees omal kohal!
4. 
   

   Mark Muru:
   Kuurortlinn ta oli juba erinevate ühiskonnakordade ajal ja miks mitte samal lainel jätkata kui see hästi toimib? Kuurortlinn paratamatult vajab ka häid transpordiühendusi
   

   
   Mark, just nimelt. Ja vajab mitte ainult Tallinnast vaid ka mujalt, sh maakonna sees. Mida näitab see, kui sellest pole sõnagi kuulda? Seda, et pole tegeletud ja oma inimesed teisejärgulised.
   
   Märt Randoja:
   Mark Muru aga vajab ka oma inimeste elatamiseks meetmeid rannahooaja välisel ajal. Isegi selles kuurortlinna võtmes oleks vaja teisi asju teha kui RE. Haapsalu võlu (tugevus) on see et ei ole üle arendatud. See on Tõnis Padu teene kes oli mees omal kohal. Nüüd plaanitakse mingit võigast prospekti. See osa linnast peaks aga olema jalakäijatele/ratturitele ja võiks veel olla "people mover" liikumas (kasvõi a'la Peetrike) ja suuuuuured puud.

   Mark Muru:
   Muidugi peab saama ikka aastaringselt teenistust. Aga see ei tähenda et kuurortlinna ajalooliselt kättevõidetud positsioon peaks taganema.
   ·
   
   Märt Randoja:
   Mark Muru Ehk eeldab tarka lähenemist, tasakaalustatust. Ka külastaja tuli linna nautima teistel kaalutlustel kui Pärnu rannapiirkonda. Selmet tegeleda suplusrannaga (pakkusin kunagi ujuvranna ideed) ja mereväravatega võetkse puid maha,... hale "metsapealinn" selmet olla HOOLIVUSE Pealinn (mitte Eesti vaid Euroopa või Maailma). Taastusravi imelise keskusena (Karl Hunniusest (sic!) saaks olla rahvusvaheline kompetentsikeskus kus nii läänest kui idast koolkonnad kohtuvad, kus tegeletakse aastaringselt inimeste aitamisega ellu tagasi pöördumisel, erinevate õppeprogrammidega/praktikatega, kus on erivajadusi arvestavad kõik teed/pääsud/majutus- ja lõbustusasutused, pakkuda projekte Väikese Viigi kui lossipargi jaoks...... Mannetu on senine tulem. Parim on olnud see et Padu ei lasknud tegeleda taolise kahjurlusega millega progressiusuline RE tiim täna tegeleb. Kui omad mõtted puuduvad, tulgu küsigu.
   ·
   
   Mark, kes ütles, et peaks taganema?
   ·
   
   Sukles pole RE.
   Suured puud sobivad suurte majade juurde või talude. Posti tänav suuresti väikeste majadega ja/või majadega, mille välimus on näitamiseks.

   
   

   Märt Randoja:

   sellest näitamise värgist ei jaga, aga hea enesetunde loob korralik (kõrg)haljastus. Peaasi et oleks hea olla. Inimene on kord juba selline olend, et kipub sinna kus ta end hästi tunneb. Postkaardi/kalendri tarbeks võiks oravad kasutada muid objekte.
   ·
   
   Märt, ära pahanda, aga ütlesid väga hästi, täpselt kümnesse. Paljud ei jaga. Ja kui ei jaga, siis püüamegi õppida? Ma ei jaga ka paljusid asju, kuid kui teemaks majad (vt kolemajade gruppi), siis ollakse väga aldid vaidlema. Miljooväärtusest jm. Seepärast ongi siin erinevate asjaolude kokkulangemine.
   Soovitakse näha puid, sest need on armsad ja kaitsvad, need on meie saatjad, ilma, et kõik neid oskaks märgata. Kuid alati naudib, taas seda vahel ise märkamata, keegi ka maju ja kõike muud, mis on tänavapildis. Eriti ajaloolistes piirkondades. Ning maju värvitakse ikka selleks, et neid nähtavaks teha. Nagu make up.
   Nii ka Tallinnas Kalamajas. Ristiku tänaval seevastu on tegu lihtsalt majade hooldusega laiemas pildis ja seal on põhirõhk hõbepajudel.
   Aga tuletan veel kord meelde, et Sukles pole orav, ta oli. Oravatele ei meeldi tema edulugu, kuid neil pole ka kedagi vastu panna ja üritavad lihtsalt kedagi tanki lükata. Bürokraatliku noore tagalavägedest.

   
   

   Märt Randoja:
   Ei oska seda karikatuuri otsida weebiavarustest, aga vahva ja hästi iseloomiustav antud olukorda. Kaks naabrit, ühel on vana maja, mille ümber romantiline aed haljastusega, metsikult ilus ja kõrval naaber oma paljast lappi niidukiga pügamas ja naisele kähvamas laisa naabtri aadressil kes "niita ei viitsi". Kui tahan alasti kivilinna, siis lähen Tallinna. Need Posti tn majad pole valdavalt (mõne erandiga) puudeta midagi erkordselt. Siin mängiski milöö. Ka Väikese-Viigi ümbrus oli minu lapsepõlves äge, olgugi amortiseerunud. Süvedati, puhastati, rookanad ja pardid kadusid... elan veel üle. Aga pargipingid j valged lõhnavad roosipõõsad,.. jään seda igatsema alati. Tunne ümber Viigi jalutada ..... ära küsi. Tahaks nutta.
   ·
   
   Mõistan. Kuid linnas tuleb peabki olema piir. Täielise roostiku, metsa ja võsa asemel veidi ühte ja teist. Ka Viigil on pesitsemas isegi sarvik-pütt, peaasi, et roostikku liiga vara ei niideta. Luikedest rääkimata. Mullegi meeldib loodus rohkem kui majad, kuid siiski ei nõustu, et Posti tänava omad pole nii erilised. Ma ei oska ka spetsialisti pilguga vaadata tervikut, kuid just tervik teeb sellest rohkem erilise. Ja pildid, mida blogis nägid, erinevatest võimalikest puudest, annab võimaluse kombineerida ning panna majad ja haljastuse kooskõlla. Ja kooskõla sõltub kõige muu hulgas ka sellest, millised variandid valitakse, kui fassaade renoveeritakse.

   Ühte asja ei tohi siin veel unustada. Ka Posti tänaval on söögikohad ning väliterassid on siingi oluline osa. Nendegi ning nendes olemise nautimine sõltub haljastusest. Mitte niivõrd amplitest ja lilledest kastis kuivõrd puudest ning vaatest!·
   
   ·Märt Randoja:
   Kõike annab teha arukalt. Puud kasvavad aegamisi. Kui oleks tehtud seda lõiguti, mitte kogu kesklinn korraga alasti tõmmates, oleks see olnud seeditav ja arvatavasti poleks ühtegi vastalist kommentaari pälvinud.·
   

   Märt, oleks ja veel pikemalt. Kuna plaanis kogu tänava remont, siis paraku lõiguti teha ei annaks. Nüüd jääb üle vaadata, kui kvaliteetselt tehakse tööd ja mis edasi.
   ·
   
   Me saame aga näha, kas süüdistused halvas kommunikatsioonis on õigustatud või mitte. Vaatame.

   
   

   Märt Randoja:
   Kommunikatsiooni "etalon" on "Pöidlaküüdi Reisijuht Galaktikas", kus planeet Maa hävitatakse sellepärast et plaan rajada sinna galaktikatevahelist kiirteed oli projektina üleval planeedil GRpZ28....misiganes juba kümmekond aastat ja sellele ei laekunud ühtegi vastulauset.
   
   Haapsalu on sellest kindlasti edumeelsem.....
   ·
   
   Mark Muru:
   Kuressaare suudab nii üht kui teist ja linnapiirilt kuni lossini peatänava uuendus koos haljastuse uuendusega lisas ainult edu. Samuti ka näiteks lossi puhastamine seda lõhkuvatest iidsetest põlispuudest.
   ·
   Kõikidest põlispuudest?
   Ainult edu, selle hulka kuulub ka kohvikutesse jõudev vihmavesi?
   Eksid, nagu ikka. Varju otsitakse ka Kuressaare peatänaval ehk et sealgi on puudusi.
   ·
   
   Kuigi on ka hästi tehtud asju, tõepoolest
   ·
   
   Mark Muru:
   Ei mitte kõikidest vaid enamusest. Ja hoolimata tagasilöökidest on ikka edukas olnud uuendamine. Ma räägin ikka kogu teest alates Auriga keskusest kuni lossini.

   
   

   Mark Muru:
   Hotellide poolel on nende ehituse ajal uuendatud haljastus ja küllap midagi vana ka ikka püüti alles jätta. Teisel pool on võib olla pisut uuendatud jahisadama ehitamise ajal.
   ·
   
   Vana on siin-seal alles õnneks küll. Peatänav aga veidi erinev Posti tänavast.

5. KOMMUNIKATSIOONIGA AGA ON PROBLEEME EHK SIIS REAALSE KAASAMISEGA! Kui on olnud jutuks, et ENNE ei soovinud Sukles teemat avalikustada põhjalikult, siis sellele võib olla tõepõhi all.
   HRT grupis ootan Suklese kommentaare. Ta ei pruugi muidugi seda küsimust märgata, aga tundub olema siiski oma konks! NIMELT, KEEGI JUBA KÜSIS UUTE LIIKIDE KOHTA, AGA VASTUST MA EI NÄINUDKI!? Järelikult, taas ei soovita ENNE avalikustada?
   ------------
   
   Mina:
   Urmas Sukles, millised puuliigid ja millistele lõikudele konkreetselt plaanitakse?
   ·
   Märt Randoja:
   Kuidas näeb kava ette erinevate liikumisviiside jagunemist sel tänaval? Rõhk, jalakijate/ratturite positsioon (ka puudega inimesed) ja kas vastav taristu ka olema saab? Liiga palju muid tegemisi elus et pole käinud dokumentidega linnavalitsuses tutvumas. Nagu valdavalt inimesed. Seda enam tahaks et kodanikud kelle kätte on asi usaldatud, ei peta ootusi. Kusjuures ootustena pean silmas tarka ja hoolivat, elurikkust arvestavat ja jätkusuutlikku lähenemist. Asi ei ole ju pelgalt "remondis" ja tehtaval on mõju aastakümneteks. Tänane Posti tn põhihäda on liiga palju autosid suvisel ajal, sellega peaks tegelema ja need sealt tõrjuma.
   ·
   
   Olema saab, aga Sukles teab paremini või ka Innar Mäesalu.
   
   Ma ootan nende kommentaare siin, sest Haapsalu & Läänemaa grupis on palju tühikommentaare. Eks näis.
   
   Vastuste saamisega aga nadid lood....

   
   

   Aga mis siis ikka, vaatame tulevikku!? Juba tuleval aastal näeme ära esimese mulje, kuid selge on see, et arutelusid suhtlusmeedias saab olama palju ja erinevatel teemadel Posti tänava puhul Ning loodan, et hästi tehtu osas ei olda ka kiitusega kitsid!