Ei too see kaubanduskeskuste ja marketite "konkurents" head ning vallavalitsusse sissepääs piletiga. 2021.

 

Kolmapäev, 20. jaanuar 2021

Ei too see kaubanduskeskuste ja marketite "konkurents" head.

 

 

Täna siis teles juttu Lidli keti tulekust. Keegi Prismast teeb näo, et pole muret, sest "neil laialdasem sortiment". Tegelikult peaks kõik kaubanduskeskuste ja marketite omanikud muretsema. Narr on kuulda uudistes juttu võitlusest odavaima ostukorvi nimel. Sest võitlus võib ju olla ja on ka odavaim ostukorv, ainuke mure on selles, et see odavaim muutub aina KALLIMAKS!!!

Meil ei ole enam mingit konkurentsi, on selle räige tapmine! Väikepoed on meil enamasti kadunud ja tasapisi muutuvad marketid väikepoodideks. Just klientide arvu poolest. Muidugi on siin-seal keskusi, kus on palju kliente, aga need on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit. Põrandapinna vm kohta aga tegelikkuses klientide arv väheneb, samal ajal kasvavad kõikvõimalikud kulud. Pole lootagi, et kaubandustöötajate PALK kasvaks määrani, kus see tagaks elementaarseimagi võimaluse ELADA!  Vahel kui sel teemal vaidlusi, tuletan meelde ikka vist aastast 2014 artiklit, kus juttu sellest, et "marketite omanikud ei karda 800-eurost" miinimumpalka. Loomulikult seda pole tänagi ja paljudes kohtades on ka palk sellestki väiksem? Kuidas aga elada sellise palgaga, muretseda endale kodu, reisimisest rääkimata?

Viletsa palga põhjus peitubki marketite ülekülluses!  Kui ikka KÄIVE on madal versus kulud, siis tähendab iga uue poe tekkimine, et see rebeneb veel suuremaks, sest kliente kardinaalselt ei tule mitte kuskilt juurde ja nende rahakott ei paksene nagu taigen pärmi lisades! Apteegireform on piisavalt hea näide sellest, kuidas ei tohiks käituda. Mis sest, et EKRE, Isamaa jt erakondade poliitikutelt ja toetajatelt tol ajal räigelt tümitada sain, tegelikkuses pidanuks see reform käivituma ja tooma kaasa ca kolmandiku apteegide sulgemise. Mis tähendanuks siis ka vähemalt teoreetiliselt palga tõusu ja praktiliselt efektiivsema majandamise. Kuid Isamaa vedamisel, kus EKRE ja KE poliitikud sõnakuulelikult neil sabas sörkisid, keerati asi nässu!

Ka marketite puhul tuleks vähemalt kolmandikul uksed sulgeda! Ning ülejäänutel vaadata, kas hoida ikka tööl juhtkonda, kes viimastel aastatel aktiivselt tegeleb nende arvates tähtsaimaga - sortimendi suurendamisega. Tegelikult on siingi omad piirid ja ÜLELIIGNE SORTIMENDI LAIENDAMINE KASVATAB NII KULUSID KUI HINDASID!  Kas ärimehed ei saa sellest aru või ei taha saada? Sest saab ju alati kasvõi vinduda, peaasi, et konkurent kõrval ka vinduks? Ja kui vinduda ning siiski mingigi kasuminääpsuke tilgub, saab ju endiselt püüda vähem palka maksta, võtta tööle puudega inimesi, kelle puhul see veelgi lihtsam jne?

Täna Selveris vaatasin, kuidas suured (700 gr) salatikarbid hunnikutes, peal silt - 50%, vedelevad. Homme on need prügis. Ja nii iga päev kümnete ja sadade kilode kaupa igas suuremas marketis? Need, kes aga peaks asju läbi mõtlema, saavad samal ajal ju üle 800 euro palgapäeval arvele? Kui samal ajal kogu logistika süsteemisiseselt  ebaefektiivsuse poolest mitte ei karju vaid kriiskab?

Selver ostis Comarketi? Osa nendest marketitest (pole need suured) asuvad teiste marketite läheduses? No aga mis segab siis Marja poe vm baasil teha SELVERITURG? Kus muidugi võib ka Selveri omaköögi tooteid müüa, aga rõhk peaks olema kodumaisel talunike ja väiketootjate kraamil! Suurtootjatelt võiks müügil olla vaid ülimalt naturaalsed ja kohalikust toorainest tooteid, vaid selliseid mida ükski väiketootja ei tee! Ka nende ettevõtjate tooted, mida marketites ei ole. Ka tomatite jm puhul vaid kohalik toodang, selline, mis ei oleks plastmassist!
See kõik ei pea olema mitte tavaturuna vaid just nimelt talumarketina, kus on kaubad müügil Selveri hoole all, mitte eraldi lettides, sest kui klient otsib ikka vorsti või maitsesoolasid, siis need olekski ühel riiulil või letis koos!

*************************

Ja ennäe, just TÄNA näitas ETV hommikul filmi "EESTI LOOD - HOMME SAABUB PARADIIS"! Filmis ei ole väga palju kaadreid prügimäest või muust, aga see, mis nähtav, peaks iga mõtleva inimese panema SÜGAVALT mõtlema!

Muide, filmis kaeti ka söögilaud. Jah, välismaised maitsed on loomulik osa me elus, kuid mõtlema paneb Maalehe lugu, kus meie oma kartulikasvatajad saavad kilost vaid sandisente! Teid kedagi see mõtlema ei pane?

Teisipäev, 2. veebruar 2021

Piletisüsteem haiglatesse, vallavalitsustesse, koolidesse jm?

 

 

 

Raha.

 

Ilma rahata on raske midagi teha. Kuid raha ei määra kõike, ammugi iga sissepääsu eest maksmine. Liikuvusgrupis postitus uuest ekspressliinist Tallinnas ja kohe toodi mängu piletisüsteem. Põhjapanev?

 

 

Kui uus liinvõrk ja tariifisüsteem oleks välja mõeldud, siis selle kasutuselevõtt praeguse piletisüsteemitehnoloogiaga oleks suurusjärgus mingi ühekohaline number kalendrikuid. Tehnilisi takistusi ei ole. Lihtsalt pole teada, mida soovitakse / mida vaja teha on ja selle peavad asjaomased välja mõtlema, kokku leppima.

Praegune tehnoloogia võimaldab olemasolevate piirkondlike / vedajate süsteemide ristkasutust niimoodi, et reisija ei saa arugi, et ta tegeleb erinevate vedajatega. Ristkasutus pole probleem mitte sellepärast, et ristkasutuses kui sellises oleks midagi valesti, vaid see liinivõrk ja hinnastamisloogika on vildak.

Juba praegu oleks võimalik kõiki pileteid ühest kohast müüa aga erinevad osapooled lihtsalt ei soovi oma pileteid nö ühtsesse süsteemi müüki panna. Lihtsalt puudub äriline motivatsioon ja huvi ning 'keegi' pole vastavasisulist korraldust andnud. Ja isegi kui nad ühtsesse süsteemi panna, siis liinivõrk ja hinnastamisloogika ei ole eriti tarbijasõbralik.

Täiesti vabalt võib kõik avalikult subsideeritud liiniliikluse panna arhitektuurilises mõttes ühtsesse piletisüsteemi, milleks on samuti kogu tehnoloogia olemas. Selle puhul tekivad teistsugused probleemid - kas näiteks Tallinna linn, PÜTK, Elron ja Mootor Grupp oleks nõus, et üks nende ärikriitiline infosüsteem on kellegi teise kontrolli all või sellega jagatud.

Lisaks tasub silmas pidada, et mingi üks server, millel on piletimüügi veebiliides on ainult väike osa tehnoloogilises mõttes piletisüsteemist. Lisaks on mobiilrakendus, sõidukis paiknevad seadmed ja äriloogika, analüütika jne jne. Kui ma ei eksi, siis kõik see on enamalt jaolt juba olemas. Tuleb ainult soovitaval viisil tööle panna.

 

 

Mina: --- Statistikasüsteem ehk sisenejate ja väljujate lugejad uste kohale. Kõik.

 

 

Nii, ja mida me teeme teadmisega, et Viru Väljakul tuli bussi peale 5 inimest ja keegi 2 läksid maha Kristiines ja 4 Akadeemia teel. Me ei tea, kas nondest kahest 1 hakkas reisima Viimsis, Lasnamäel või Kesklinnas. Ehk siis veidi parem kui ainult valideerimiste andmed aga sugugi mitte see info, millega saab terviklikku liinivõrku planeerida. Saame teada toru jämedus ja peatuses kursseeriva rahvahulga suuruse aga kui suured bussid, kust kuhu ja mis graafiku alusel võiks sõita - see tuleb ikka parima oletuse põhimõttel.

Reisijateloendurid tuleb kuhugi ühendada, andmed ühte kohta kokku saada ja neid tuleb analüüsida. Õnneks on praeguste piletisüsteemi seadmete näol selline infrastruktuur olemas aga isegi loenduskaamerate ost ja installeerimine ei ole odav lõbu. Kõrvalmärkusena, et see, mida nimetatakse tehnilises mõttes 'piletisüsteemiks' tegeleb ka paljude muude funktsioonidega - busside asukoht, graafikust ja liinidest kinnipidamine, bussiliikluse operatiivjuhtimine jne

Valideerimisandmed pluss väike hulk busse, kus on loendurid olemas on juba täitsa piisav - loenduritega busse roteeritakse erinevate liinide vahel ja teostatakse loendus ning rakendatakse neid reisijatevoogude mustreid valideerimisandmetele.

 

 

Mina:

Kumb kallim, loendur või piletusüsteem ja mis vahe on rahaliselt?

Busside suuruse saab teada reisijate arvu järgi ja ametnikud tulgu sõitma, mitte ärgu istugu arvuti taga. MNT omad istuvad ka ja keeravad jama.

Mis kas sellest, kui hiigelkogus andmeid, kes kuhu sõitis kui on vaja hoopis teada, miks sõitma ei tuldud? Ja asukoha, kella jm saavad loendurid fikseerida.

Vood, mustrid jm on bürokraadi sõnavara.

Ning et sõidetaks, on oluline tasuta süsteem.

 

 

Lahmida pole vaja.

* Loendur vs piletisüsteem hind selgub riigihankel. Piletisüsteem uksest välja ja loendurite süsteem asemele on kindlasti kõige kallim lahendus. Ja neid andmeid mida tegelikult vaja, sellega ei saa. Ja keegi ei ole öelnud, et tasuline ühistransport tagasi ei tule. Siis ostame uue piletisüsteemi. Kelle huvides on raha raiskamine?

* Busside suuruse saab reisijate arvu järgi teada aga kust kuhu ja mis kellaaegadel (ümberistumised) saab teada siis kui on olemas reisimiste punktist punkti statistika. Ja seda ei saa loenduritega.

* Mina tean, et MNT-s ja tellitud uurimistöödes inimesed analüüsivad andmeid ja teevad arukaid järeldusi. Bussiga ringituuritamine ei anna detailset ja ülevaatlikku statistikat. Aga muidu tore tegevus.

 

 

Mina: kindlasti kõige kallim lahendus on tühi lahmimine. Kõigele lisaks on maakonnaliinidel piletisüsteem ajakulukas.

Siis tulebki kindlalt suund võtta üleüldisele tasuta nii linnas kui maakondades. Tänaseks on juba selge, et tasulisele tagasi minnes kasvavad kulud ja väheneb reisijate arv. See omakorda seoses hiigelkulutustega läbimurretele jm tee-ehitusega seonduvale.

Ümberistumiste jaoks on loogika. Statistika järgi saab teada vaid OSA olemasolevate kohta.

Mida nad (MNT) analüüsivad? Ka maakonnaliinidel praegune süsteem sageli ei näita sihtkohta. Kui nad analüüsiks, oleks võrku ammu muudetud, sest tõmbekeskustekeskne mudel ammu vananenud.

Bussidega sõitmine annab väga hea ülevaate ja ainult siis tekivad arusaamad vajadustest. Aastatega selgus käes.

 

-------------------------

 

Ma mõistan, et ka piletisüsteemi väljatöötamine, sadade kaasaegsete rakenduste töölepanek, uuendused, põnevad lahendused jpm on põnev nagu lastel liivakastis mängimine! Aga pole edasiviiv!

 

Tegelikult PILET kogu süsteemsusega ei määra mitte mingisugust teenusekvaliteeti! Pole mitte mingisugust vahet, kas avalike teenuste rahastus toimub piletiga või eelarvest. Pole vahet teenusekvaliteedi koha pealt. Küll aga on vahe rahade kulutamises! Mitte keegi ei taha välja öelda, kui palju maksab piletisüsteem Tallinnas, Harjumaal või mujal. Kui palju maksab mupo reidid transpordis. Väidetakse ka, et piletisüsteem annab statistikat ja võimaldab liinivõrku planeerida. Praegune süsteem ei võimalda, tahad paremat tulemust .... maksa veel rohkem süsteemi eest! 
Kõik on olemas? Naiivsus! Tööle panna? Veel rohkem kulutades?

Muide, tõestus, et pilet ei määra kvaliteeti, on meil olemas. Eeltasutud bussid sõidavad nagu muiste, kuigi raha bussijuhi pihku ei pea poetama! 

Hea on muidugi teada saada, et Maanteeametis tehakse ARUKAID JÄRLEDUSI!