Bussiga Laulasmaale ja edasi Kloogale rongile.

 

Laupäev, 24. juuli 2021

Bussiga Laulasmaale ja Kloogale rongile.

 

 

Plaan oli tuulutada ja eesmärgiks Laulasmaa. Kusjuures plaani paika pannes intrigeeris võimalus Kloogal normaalse ooteajaga rongile tagasisõiduks ümber istuda. Kuna tavaliselt (täna remondisõiduplaan ehk muudatused) pole see kuidagi mõttekas, sest PEÜTK tuntud tasemel asjatundjad suutsid ikka liini 127 ümberistumised sättida täpselt kahe rongi vahele või hoopis rongiga ühele ajale. Nüüd aga nende õuduseks tekib nii mõnelgi puhul võimalus ümber istuda. Seda tahaks isegi kogeda.

 

 

 

Balti jaamas sekeldamist palju, on ju taas raudtee remondi nädalavahetus. Nii on hea, kui vagunisaatjad kohal ja ei lase reisijatel valedele bussidele istuda.

 

 

Porganditele vahelduseks reisijatele ka rohelisi kurke?

 

 

Sõidu ajal loomulikult pildistasin (kuigi, vabandan, on piltidel peegeldusi ja mõnigi tasakaalust väljas), otsisin kinnitust oma järeldustele või hoopis vigu neis.

Balti jaam on sõlmpunkt, aga ei tohiks olla sellises mahus nagu täna. Sain taas kord kinnitust, et osa busse peaks nt selsamal läänesuunal sõitma küll läbi kesklinna, aga alustama Lasnamäelt, vm. Balti jaama sissesõit ei ole kõigil tingimata vajalik, palju olulisem on reisijatel kiirema maakonnaliiniga saada kesklinnast otse ka "teisele poole", sest mass reisijaid tuleb ikka mujalt.

Ütlen ette ära, et ka mitu teist seisukohta said kinnitust. Ei ole vaja siin tasulist bussiliiklust, lihtsam ongi kui lisaks riigile panustavad ühistransporti ka omavalitsused ja maakonnaliinid on kõigile eeltasutud. Ei kulu aega, bussijuhtidel pole vaja sehkendada rahadega jms. Loomulikult tähendaks see ka reisijate arvu kasvu, erinevalt majandusministri meeskonna plaanidest, kel soov kehtestada ülikulukas ühtne piletisüsteem. Saadud raha selle ülalpidamiseks kulukski ja muuks üle ei jääks.

Lisaks, ütlen kohe ette ära, et ÜTK poolt täna toimima pandud süsteem, kus töö- ja puhkepäevadel on erinevad sõiduplaanid ning erinev sõiduaeg liinil, on jamade jama! Nad kontoris arvuti taga sügavad kukalt, eeldavad, et puhkepäevadel liiklus hõredam ja seetõttu saavad bussid kiiremini sõita. Aga kui päike paistab ja ÜTK istub rannas, ei näe nad, et ka sõitjaid on palju ning pidevad peatumised, piletimüük jm jätavad bussid hiljaks. Talvel on mõjutajaks aga libedus jm. Seega, ei ole mitte mingit põhjust tekitada segadust inimestes - sõiduplaan peab olema igal päeval ja igal ajal ühesugune! Ja täpsus on olulisem kui näiline mõneminutiline ajavõit, seda ka võimalike ümberistumiste puhul. Varu sõiduplaanis on oluline! Parem seista kuskil minuti, kui hilineda. Muide, kui suunale tuli uus operaator, muutusid osa sõiduplaane isegi kiiremaks.

Mida tähendab aga see, kui puhke- ja tööpäevadel on väljumisajad erinevad? Segadust reisijatele eelkõige ja täiesti arusaamatu on, miks nii on? Busside ringlust või bussijuhtide töötuure saaks ka muul moel kombineerida? Hulleim aga see, kui tööpäevadel saad nt Klooga jaamas ümber istuda rongile, puhkepäevadel aga ei saa! See kõik näitab täielikku segadust ÜTK-s ja hoopis jätkuvat asjatundmatust!

Aeg on tõsiselt RB rahadest 2/3 ära tõmmata ja alustada vajalike asjade tegemist. RB asemel siis Keila - Pärnu - Riia raudtee vene laiusel, siin aga tõsiselt kaaluda Kloogaranna - Laulasmaa - Vääna-Jõesuu - Muraste - Tabasalu - Tallinn raudteeühendust. Trassile ruumi leida on keeruline, aga lihtsam kui tulevikus ja sellest me ei pääse! Suunal on nii palju sõitjaid, et tegu saab olema praeguse läänesuuna-sarnase raudteega.

 

Klooga jaamas pole siiani ka bussipeatust õigesse kohta üle viidud! Loomulikult seda ei juhtugi.

Küll oli aga rõõmustav see, et Elron suutis ootamatult järsku käivitada rongiliikluse Kloogaranda! Mis sest, et ümberistumisega, aga olemas!

 

 

Hipodroomi koht pole loomulikult linnas ja nagu kuulda, siis Saue vallas on olud paremad kõigile, nii hobustele kui inimestele.

 

 

Autod, autod, autod...
Haabersti suunal on samal ajal üpris hea bussiliiklus, kuid teades, kui täis bussid on (nagu tänagi), siis arenguruumi on küllaga. Ja tundub, et maakonnaliinid Tallinnast Tamsaluni, just sellised pikad liinid nagu 127, võiks peatuda isegi mõnevõrra vähemates peatustes. just linnast välja jõudes on näha, et mõnes peatuses reisijaid vähe. Selliste peatuste arvuga võiks sõita Tallinn - Keila-Joa jm lühemad liinid

 

 

Inimesed soovivad aga ikka vahel istuda.

 

 

Haljastust on hea näha. et ikka istutatakse kohati uusi puid. Tõsi, nagu aina rohkem ilmneb, siis kuskil mittesobivaid, mis varjugi ei anna. Seda pidavat küll asjatundjad otsustama, aga linnade keskväljakuid jm vaadates tekib mulje, et nad on õppinud ÜTK spetsialistidega koos? Vaated on küll olulised, aga puud peavad ühe ülesandena andma ka varju.

 

 

Väga äge oli näha, et puid istutatud isegi otse hoonete kõrvale!

 

 

Uuselamurajoonid on kõvasti laienenud ja muidugi annavad need oma panuse liikluse tihenemisse.

 

 

Tabasalu piirile ehitatakse uut Prismat. Eks kindlasti piirkond vajab oma suuremat kaubanduskeskust, kuigi Tabasalust siia kostma tullakse enamasti ikka autoga. Kuid osa neist autodest ei sõida siis vähemalt kaugemale nagu praegu. Muidugi, tänase marketite rohkuse juures ootaks, et uue ehitamisel kuskil mujal liigne kinni pannakse. Tahaks ju ikka madalamaid hindu ja kõrgemaid palku, praeguse lähenemise juures see unistus vaid kaugeneb.

 

 

Kergteed aga kõikjal olulised.

 

 

Peatuste nimede juures on olulisem vähendada selliseid korduvate nimedega peatusi ja võimalusel tagada ikkagi kohanimele viitavaid. Tabasalu kool, Tabasalu turg vms. Aga seda vist palju loota, sest vallad ja linnad ei suuda isegi kõige olulisemaid nimetusi ümber teha.

 

 

Ikka veel linnas!

 

 

Kõnniteid aga isegi kahel pool teed. Tore!

 

 

Ootekojad aga siingi nagu häbiplekid. Millal Eestis esimene tasemel tüüpvariant välja ilmub?

 

 

Lõpuks maale, linnast välja! Siinkandis suurel alal ei tohiks küll enam uusi elurajiooone ehitada. Vähemalt mitte enne kui lahendatud on transpordiprobleemid. Ning ega linn ei peagi läbimõtlematult laienema. Kui siin kulgeks raudtee, oleks teine asi, kortermajad peatuse ümber täiesti mõeldavad.

 

 

Ruumi on vaja peale inimese ka põldudele, loodusela ja inimesele neis.

 

 

Paha ei oleks ka see, kui teed oleks laiemad ning sõidusuunad eraldatud. Ei saa loota kõikide liiklejate mõistusele, sest kust seda alati võtta?

 

 

Ca 40 km kaherajalist raudteed?

 

 

Omapärane ootekoda, aga kuna vale nurga all, siis on arusaamatu, kuidas bussijuht ootajat peaks märkama?

 

 

ka Keila-Joal, ilusas kandis, on ootekoda nagu häbiplekk. Omavalitsuste ja Transpordiameti taseme mõõdupuu?

 

 

Ohjah....

 

 

Rattatee varjus on tore.

 

 

Mitu avalikku joogiveekraani Laulasmaale lisandus? Ma ei leidnud ühtegi.

 

 

 

 

Sõita saab aga ka mootorrattaga.

 

 

Bussiliiklus nädalavahetusel Laulasmaal on aga nadimast nadim! Nii 110, 127 kui 128 puhul. Ja seda puhkepiirkonnas!!!??? 

 

 

Ka siin on vaja peatuste nimesid muuta. Laulasmaa Puhkekodu, Laulasmaa Pansionaat vt ja siin Laulasmaa Spa? Konkreetsust on vaja! Muidugi on ka Kloogaranna Jaam siiani unistus nagu ka Klooga Jaam. Vallaametnikud tõepoolest ei saa aru? Äkki peaks neid sunniviisiliselt panema ühistransporti ja peatus.ee kasutama? Kus on selles portaalis Klooga Jaam peatus? Kuidas reisijad peaks selliseid otsima?

 

 

Iga autoga aga poe parklasse ei mahu...

 

 

Ratturitele on aga kogu piirkonnas vaja rohkem rattateid.

 

 

Ja buss tulebki.

 

 

Kurvaks teevad aga reisijaid, kes liikluseeskirju ei tunne ja oma eludest ei hooli!

 

 

Kogu siinne kant on ilus. Randa minekul on aga sageli probleemiks parkimisruumi puudumine, bussidega, aga nagu näha sõiduplaanidest, tulek pole just meelakkumine.

 

 

Jalakäijatel ja ratturitel siin aga väga ohutu ei ole.

 

 

Kloogarannast rong juba saabuski ja kuigi bussijuht tegi head sõitu, siiski hilinesime mõned minutid, kuid rongi väljumiseni jäi siiski piisav 5 minutit.

 

 

Ammu peaks oelma juba ka uus rongipeatus, n.ö. Saue 2, sest asula on väga pikaks veninud. Muidugi, kui tulevikus ka kiirrongid sõidavad, siis kõik siin ei peatuks, aga enamus ikka.

 

 

Uus maanteegi valmis, haljastust selle ääres veel pole nagu ka vist rattateid?

 

 

Padulastki saab varsti oluline peatus?

 

 

Jaamas aga tööd käivadki, kuigi Eesti raudtee muudkui paisub, lisandub kümneid uusi palgalisi, aga tööga hakkama ei saada. Ei ole näha ühegi pöörangu lisamist siit Lilleküla poole, ammugi sinna perroonide ehitamist!