Veel kord bussipeatustes ja segadusest Laagris ning Kohilas. Jaan`20

 

Laupäev, 11. jaanuar 2020

Veel kord bussipeatusest Laagris.

Mis on bussipeatuse nimi, ei tea. Igal juhul sellega on lood ikka segased. Teoreetiliselt võiks ka rongipeatuse nime muuta, seda ennegi tehtud. Aga traditsioonid on pikad mõlema puhul, nii Laagri rongipeatuse kui Vana-Pääsküla bussipeatusega. Kumb võtta aluseks? Kui jääb Laagri, tuleks bussipeatusele anda nimeks Laagri Jaam. Kui aga vastupidi, siis Vana-Pääsküla rongipeatus ja Vana-Pääsküla Jaam bussipeatus!? Mõlemal ju omad põhjendused? Kuigi Laagri asundus siin päris pole?

Igatahes nüüd bussipeatuse remondi ajal on õige aeg see läbi arutada ja muuta!

Varem oli siin ka söögikoht, kus hädakorral sai ka halva ilma eest varjuda. Ametlikult keegi ei püüdnudki otsida võimalust see ametlikuks teha, omanik soovis jätkata, aga Nõmme linnaosa lõpetas selle asja ära. Jah, söögikohti läheduses on, nii et sellega ei ole probleemi. Ja kuigi leidub neid, kes arvavad, et  normaalseid ootetingimusi polegi vaja (saab ju telefoni näppida ja minna Selverisse vm - lubage südamest naerda!), pidanuks ümberehituse käigus tekkima mingigi inimlikumate ootetingimustega katusealune. On ju teada, et uuringutega on ka välja tulnud, nagu oleks ühistranspordi kasutajate jaoks ootetingimused (ümberistumised) üsna olulised. Ja lihtsalt niisama, sõrmenipsust, arvata, et pole neile midagi vaja?
Nii arvavad muidugi ka lindilõikajad. Need, kes siia linti lõikama tulevad. Kasvõi sümboolselt, sest kui ka linti ei tooda, siis küllap leidub poliitikuid ja ametnikke, kes endale viitavad kui jutuks "suured teod"! Aga needsamad olidki just need, kelle jaoks inimlikkuse asemel on oluline linnuke.

Enne kui põhipeatuse juurde minna, saab näha, et soovi korral saab teha küll sügavamaid ootekodasid ehk siis selliseid, kus ka tuule puhul vihma eest varjudes õnnestub kuivemaks jääda. Üldjuhul aga linnaliinide peatuses ootamisega väga muret ei ole, nii et kuigi tehti tavapärased "pekkis" katusealused, ajab ehk asja ära.

Siinse ohtliku ülekäigu puhul nüüdseks paigaldatud foor. Kui hea ja ohutu see lahendus on, näitab aeg.

Siin aga hästi näha, kuidas soovi korral mahtunuks ära ka hoopis korralikum katusealune! Ja mis veel oluline, küsimus polegi selles, et see peaks midagi hiigelsuurt olema, vaid eelkõige selline, kus alumine osa ja katusealune oleks kinnine, tuult mitte läbilaskvad! Ning n.ö ukse juurest saaks ka varjulisemasse nurka istuma? Ma saan aru, et linnaosa vanem jt istuvad kabinetis ja ei oota erineva ilmaga bussi. Aga mõistus peaks ju ikka säilinud olema?

Seda, et ajusid liigutatud ei ole, näitab ka sisemus. Vana malli järgi üks stend kaardi jaoks ja mitte ühtegi alust sõiduplaanide jaoks! Ehk siis nagu eelmisel sajandilgi, riputatakse info üles suvalistele postidele ja nende jälgimiseks peab iga posti juures "jalga tõstmas" käima!?

Siinses kaugliinide peatuse juures eripärane olukord kõrgemal kohal kasvavate puude tõttu. Kas aga saab see kuidagigi olla põhjuseks, et ei saa teha korralikumat ootekoda? Muidugi mitte. Võimalused erinevad. Kas veel 1-2 puud maha võtta või tõsta ootekoda kõrgemale, paarile postile ja põrandaga ning asukohaga puude vahel? Nõuaks lihtsalt veidike nuputamist ja vaeva. Praegused käkerdised kindlasti ei sobi 20. sajandi tänasel päeval paigaldamiseks!

Ei ole ma selle pooldaja, et puid mõttetult maha võetakse, siin aga just vastutustundlikult käitutigi. Sellegiplest, vajadusel saanuks ühe ehk veel maha võtta? Et paigaldada "tagatoaga" ootekoda.

Üllatusega avastasin, et paar kohta ka autodele lühipeatuseks jäetud. Väga tore, aga neist jääb väheks.Samas on siin, rongipeatusesse mineva jalgtee ja sõidutee vahel ruumi küll. Olgugi et bensukas jm on siin eraettevõtted, see ei ole siiski põhjuseks, miks asju läbi ei peaks mõtlema. Ärme unusta ka seda, et ka maakonnaliinide jaoks vaid paar kohakest, samas saab tulevikus olema liine, mis siin võivad aega parajaks teha, lühikest puhkeaega kasutada jm sarnast. Kuidas nende seisuruumiga saab?

Tore aga, et mingi katusealune hoidla ka rataste jaoks.

See lõiguke jäi asfalteerimata, aga minu teada linnaisad isegi ei tulnud selle peale, et jupike teed jalakäija jaoks teha ja selle tegi Circle K? Linnaisade ja Nõmme puhul vist ka -emade, arvates, läheb reisija rongilt tulles bensukasse sööma ringiga kuskilt kaugel? See pole sul autuksest välja, burksi järgi astumine.
Kusjuures, Nõmme linnaosavalitsus peaks olema kursis vajadusega siin jupike kõnniteed teha? Aga ükskõiksus ja arrogantsus nii suur?

Ja näe, OLE plakat siin, inimesed käivad raudtee veerel, aga jällegi, ei mingeid kõnniteid? Või piisab plakatist, et oleks mugav ja ohutu?

Rongipeatuse juures olev parkla aga ammu kitsaks jäänud....

 

 

 

Teisipäev, 14. jaanuar 2020

Segadus Kohila jaama bussipeatuses.

Tüüpiline näide, kus ametnike mõtlematus ja ükskõiksus toob kaasa segaduse!

Mainin algatuseks ära ka selle, et Kohila vallast ei ole ma saanud ühtegi selgitust, miks peatuse nimi on siiani muutmata!? Kohila Raudteejaam asemel Kohila Jaam! Muutmise eesmärk on ühtne nimestandard üle Eesti, lühem ja konkreetsem. Lisaks on peatuse nimel olulisus ka liinikirjelduses, aga sellest tiba hiljem.

On väga tervitatav ja rõõmustav, et Kohila jaama juurde on rajatud nii palju parkimiskohti. Ning rajatud ka bussipeatus. See olnud olemas muidugi iidamast-aadamast, kuigi peatuse silt on suhteliselt uus asi. Vanasti oodati bussi ja mindi bussile seal, kus buss peatus. Nüüd on selleks koht.

Kuid:

* bussipeatus on väike ja suurtel bussidel sinna sissesõit võimatu. Bussipeatuse silt aga paigaldatud nii, et reisija seisab bussi oodates murul ja talvel ..... lumehanges? Nüüd saabub buss Hagerist (pildil ei ole nähtav, saabumistee jääb paremale kaadrist välja) ja see peaks pöörama peatusesse. Kuid eriti suure bussi puhul on see võimatu.

* Ma pole ammu sõitnud maale hommikuti. Ja üllatusega avastasin, et liine on muudetud. Kui täna (arvutivariandis, "Reisiplaneerija" kategoorias) panna otsingusse nt Kohila - Raudteejaam - Juuru, siis selgub, et hommikune, 50 aastat käigus olnud buss, on "kadunud". Põhjuseks see, et liininumbreid on nüüd kaks, 13 ja 10. Liin 13 sõidab liinil Kohila - Hageri - Aespa - Kohila Jaam - Kohila. (Märkus: väga tore, et liinikirjelduses on sees just Kohila Jaam). Liin 10 Kohila - Järlepa - Juuru - Rapla.

Pannes otsingusse Kohila, leiab liini 10. Vanast "rasvast" tean, et buss väljub jaama juurest mõned minutid varem kui mainitud Kohila ehk bussijaam. Seega, ootan jaama taga, ettenähtud peatuses juba varakult. Umbes õigel ajal saabubki SUUR buss, täis kooliõpilasi ja üks laps astub ka bussi. Kuna buss oli suur, siis peatusesse see keerata ei saanud, vaid jäi seisma minu "selja taga". Mille järgi peaksin eeldama, et tegu liinibussiga, mitte näiteks koolilaste bussiga? Buss sõidabki minema, kuigi olen PEATUSES vast nähtav ja eeldatavalt seisan seal selleks, et sõita!?

Täiendavalt lisan, et kui mobiilis otsida liini, siis Kohila Raudteejaam - Juuru otsing näitab ÜMBERISTUMIST Kohila bussijaamas. Vähemalt selline arusaam jääb. Nii et sel juhul saaksin bussile, kuid kui taas ei ole asjadega kursis, astun bussijaamas bussist välja ja .... hiljem mõistan, et sama buss sõidabki edasi.....?

Ja lisaks, kui L ja P on liin olemas teisel kellajal, siis sel juhul näeb seda ka Kohila Raudteejaama otsingusse kirjutades, kuid liini nimi ei alga KOHILA JAAM, vaid lihtsalt Kohila. Kuigi algpeatus on jaamas.

* Mil moel saada infot, et raudteejaamast on üldse buss olemas, sõitmaks sihtkohta? Loomulikult puudub ka raudteejaama bussipeatuses info, et selline buss üldse olemas. Tegelikkuses peaks ses peatuses olema muuhulgas ka Kohila bussijaamast väljuvate busside sõiduplaan nagu peaks Kohila bussijaamas olemas olema ka rongide sõiduplaan. Aga seda on juba selgelt LIIG tahta!

Lisaks märge Kohila valla töömailt: 

Kohila asulas sees on ühel suunal olemas peatus Vabaduse, teisel suunal ei ole seda tehtud ja vald ei kavatsegi seda teha. Kuigi väga ja väga palju reisijaid (sh vanureid) soovivad pidevalt seal väljuda. Kui bussijuht seda võimaldab, võib .... ta selle eest suure trahvi saada! On see normaalne? Üleüldse, üle Eesti?

Ma saan aru, et möödalaskmised algavad suurtest "ninadest" nagu Juhan Parts jt, kes isegi lõiganud linti läbi sealsamas, kus läheduses ehitati bussipeatus valele poole teed. Ja oma viga ei tunnista keegi tänase päevani ega paranda ka neid vigu! See on Eestile "tüüpmudeli" käitumine. Ning samas vaimus, eeskuju järgi, lähevad ka väiksemad ametnikud! Aga pagan küll, miks te siiski kasseerite endale palka igakuiselt, kui te ei ole seda ära teeninud?

Kes kooskõlastas Kohila valla poolt sellise planeeringu? Kes ja kas üldse vastutab ning laseb asja ümber teha?

Lisainfoks:
Kohila vald üks neist, kelle seisukoha tõttu jäi Raplamaal tulemata ka eeltasutud bussiliiklus. Siinkohal suurimaks "veduriks" Isamaa erakond. Kelle paljude poliitikute sõnul oli vaja hoopis "parandada bussiliiklust, optimeerida liinivõrku" jm. Sellest hoolimata ei ole ma Kohila vallalt aastaid saanud ühtegi vastust bussiliikluse probleemidele ja ettepanekutele!