Lepassaare. Kagu-Eesti ääremaa, kuhu nii lihtsalt ei pääse.
Kagu ÜTK on jaganud väga tänuväärt statistikat ja sellist peaks jagama kõik ÜTK-d. Et lihtsam jälgida oleks, pildistasin kõiki peatusi.
Esialgu märgin ära ka selle, et peatuste nimed on ikka korrastamata. Bussijaamadega pole muret, nendel peatustel on kohanimi ees. Halduskeskus, Jaama, Kooli, Postimaja, Raudteejaam jpt peatused ei anna mingit aimu, kus need asuvad ja see kehtibki just linnades ning asulates sees olevate peatuste kohta. On ikka tore mõelda küll Raudteejaama bussipeatusele, kui neid Eestis palju? Aga see selleks.
Juhin tähelepanu ka sellele, et Räpinas peatus Halduskeskus lisati hiljuti liini pikendusena Räpinast Tartu suuna bussidele ja see on igati normaalne. Noh, umbes sama, kui Võrus oleks sama Turu või Seminari Väljaku peatusega.
Aga mida statistika näitab? Seda, et linnades ja asulates sees olevad peatused on väga olulised ja neid kasutatakse väga palju. Näiteks Lina bussipeatust Põlvas kasutatakse vägagi palju. Muidugi, kõik numbrid ei pruugi ka tõele vastata, sest lähtepeatusena on andmed pigem õiged, sihtkohana, aga võivad bussijuhid rohkem või vähem kasutada Bussijaama peatust pileti fikseerimisel, sest inimesed sageli tulevadki bussi, soovides "sõita linna" ja kõik bussijuhid ei suuda väsimatult pärida üle, kuhu täpselt!
Imelik on aga erinevus siiski mõne peatuse puhul Lähtepeatusena Värska sanatooriumist 304, sihtpunktina 1 540 reisijat? Minnakse, aga tagasi ei tulda? Siin peab küll uurima, miks piirkonna elanike arv väheneb?
Oma mõju on loomulikult ka busside liiklussageduses erinevate peatuste puhul. Paljudes peatustes on aga sõitjate arv väiksem KORDADES, kui hea bussiliikluse puhul olla võiks. Lina, Jaama, Lao, Pauluse (sic, Tartumaa ÜTK!), Kabeli, Kooli, Põlva Keskus, Seminari väljak, EPT jt peatused oma kasutajate arvuga tõestavad peamist - NEID PEATUSI PEAKS KASUTAMA KÕIK BUSSILIINID. Erinevus seisneb vaid selles, kui Põlvas bussid sõidavadki linnas ühte teed pidi, siis Võrus on neid mitu ja seetõttu jagunevad ka reisijad linnasiseste peatuste vahel erinevalt. Kuid see ei muuda järeldust ebatõeseks. Vaadakem või Turu peatust Võrus, suur osa busse pöörab ju enne Nöörimaa peale.
Muidugi peab silmas pidama, et Võru linna sisesed peatused on justkui väga väikese kasutusega. Vale mulje põhjuseks on see, et tegu Põlvamaa liinidega mis osaliselt puudutavad ka Võrumaad ja kajastatud ei ole eraldiseisvaid Võrumaa liine. Kuid seegi ei muuda põhijäreldust.
Imelik on aga erinevus siiski mõne peatuse puhul Lähtepeatusena Värska sanatooriumist 304, sihtpunktina 1 540 reisijat? Minnakse, aga tagasi ei tulda? Siin peab küll uurima, miks piirkonna elanike arv väheneb?
Oma mõju on loomulikult ka busside liiklussageduses erinevate peatuste puhul. Paljudes peatustes on aga sõitjate arv väiksem KORDADES, kui hea bussiliikluse puhul olla võiks. Lina, Jaama, Lao, Pauluse (sic, Tartumaa ÜTK!), Kabeli, Kooli, Põlva Keskus, Seminari väljak, EPT jt peatused oma kasutajate arvuga tõestavad peamist - NEID PEATUSI PEAKS KASUTAMA KÕIK BUSSILIINID. Erinevus seisneb vaid selles, kui Põlvas bussid sõidavadki linnas ühte teed pidi, siis Võrus on neid mitu ja seetõttu jagunevad ka reisijad linnasiseste peatuste vahel erinevalt. Kuid see ei muuda järeldust ebatõeseks. Vaadakem või Turu peatust Võrus, suur osa busse pöörab ju enne Nöörimaa peale.
Muidugi peab silmas pidama, et Võru linna sisesed peatused on justkui väga väikese kasutusega. Vale mulje põhjuseks on see, et tegu Põlvamaa liinidega mis osaliselt puudutavad ka Võrumaad ja kajastatud ei ole eraldiseisvaid Võrumaa liine. Kuid seegi ei muuda põhijäreldust.
Igal juhul on põhjendatud kõige odavam ja samas efektiivsem arenguvariant - liinid tuleb kokku panna! Olen seda ka varem erineval moel põhjendanud, aga arvatavasti on ametnikel hirm kahe asja ees - ei saa täpselt aru, mida see kaasa toob ning ei olda kindlad, kas see viimati üle jõu ei käi! Noh, tööga hakkamasaamise koha pealt just. Sest üle jõu rahakoti mõttes see ei käi, kuna laias laastus ei muuda liinide kokkuliitmine üldkulusid suuremaks.
Muidugi on see ka mõningate erakondade poliitiliste vaadete vastu, sest ei saa arendada ühistransporti, kui eraettevõtjad, majanduse "areng", vaated ja kõik muu on tähtsamad!? Valija petad ikka lobeda jutuga ära ju, see pole probleem!
Muidugi on see ka mõningate erakondade poliitiliste vaadete vastu, sest ei saa arendada ühistransporti, kui eraettevõtjad, majanduse "areng", vaated ja kõik muu on tähtsamad!? Valija petad ikka lobeda jutuga ära ju, see pole probleem!
Põlvas on see eriti lihtne, RÄPINAS SISULISELT JUBA TEHTUD, keerulisemad on lood Võrus, kus bussid kasutavad erinevaid teid. Aga eks siingi annab mõnevõrra aimu peatuste kasutajate arv (vaja liita Võrumaa liinide omad), teisalt tuleb muidugi vaadata, kuidas ajaliselt bussijuhtide tööaegadega jm asjad sobitada. Liitmine ei pea alati tähendama kahe Põlvast lähtuva pika liini kokkupanekut, kasutada saab ka lähemaid asukhti nagu Himmaste, Ahja, Mooste jt
ÜTK ja loomulikult ka omavalitsuste töötegemine on väga viletsal tasemel. Kui ikka Varbuse Mõisa, Ahja, Mooste jpt peatuste puhul kasutajate arv on nõrk, siis suuresti põhjuseks kadunud liinid, millele asendust pole eriti püütudki leida.
Veel olulisem tähelepanek tuleb raudteejaamade poole pealt, sest busside ja rongide sidumine ongi aastaid olnud üks kõige tähtsamaid asju. Põlva jaamas pole reisijaid, sest a) pole maakonnaliine rongidega seotud, b) pole ronge! Tartu jaama peatust pole aga üldse sees, sest Põlvamaa omavalitsustel on selge vastuseis ja teadlikult, olla vastu reisijate võimalusele saada Tartus rongile. See EI OLE JUHUSLIK VAID KORDAN, TÄIESTI TEADLIK VASTUTÖÖTAMINE bussiliikluse arengule! Sama võib öelda ka selle kohta, et suur osa maakonnaliine ei läbi Põlva linnas olevaid peatusi, sest kui aastaid tagasi sai öelda, et "me ei osanud sellele mõelda", siis tänaseks on see korduvalt põhjendatud. Et aga olukord pole muutunud, on seegi teadlik tegevus, sest nii kapitaalset rumalust omavalitsuste juhtidest ka ei usu!
*********************************************
Infoks:
Olen alates oktoobrikuust kopeerinud postitusi Eestimaa Blogi 2. ja 3. osast siia, seepärast vabandan, et neid nii palju.
Kuidas midagi leida?
1. Blogi avalehel on paremal pool SILDID ja nendega seotus postituste arv. Klikates vajalikule, näete neid seotud postitusi järjest, kerides allaserva välja ja vajutades "vanemad postitused".
2. Alates 2021 oktoobrist leiab esimese postitusena (ajaliselt see siis iga kuu viimane postitus) vastava kuu postituste pealkirjad linkidena. Piisab sobivale pealkirjale klikkamisest, mis viibki otse postituseni. Need nimekirjas postitusaja järgi reastatud.
3. Paremal olemas ka otsingumootor, aga suure mahu tõttu ei pruugi üldsõnaline otsing head tulemust anda.
Vabandan veel kord! Ümbertõstmised sõltuvad aegade jooksul toimunud muudatustest, nii näiteks ei osanud omal ajal mõista blogspot süsteemiga kaasnevaid piiranguid mahu osas jms.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar