Tallinn - Kiviõli - Lüganuse - Püssi - Tallinn.

 

 

 

Tänaseni pole ilmad ja libedused just soodustanud liikumist ja küllap see paljude jaoks nii. Nüüd aga, kuuldes muredest Lüganuse kooliga, otsustasin minna. Ja nagu võtnuks taevataat kuulda, keeras ilma ilusaks. Must maa Tallinnas julgustas arvama, et ka mujal on nüüd hoopis turvalisem ja mugavam liikuda.

 

 

 

Laupäevasel päeval vähemalt selle rongi ajal Tapa ühispeatuses rongidega seotud liinibusse ei paistnud. Küll aga paistis, et kuuldustel, mille järgi pakseim lumi on tänavu Virumaal, on tõepõhi all. Sest vaevalt et edasi sõites see pilt kuidagi "kõhnemaks" muutuks.

 

 

Valgejõe veed olid valge lume kõrval vägagi sinised.

 

 

Ilm aga tõesti imeline!

 

 

Imelised ka metsad või isegi nende jäänukid.

 

 

Ekspressiga sõites läheb aeg tõesti lennates, aga mitte sellepärast, et kuskil on juba 120 km/h asemel teekiiruseks 135 vaid seetõttu, et peatusi on vaid mõned. Tõsi, just see rong peaks peatuma ka Kohtla-Nõmmel, aga paraku ei peatu. Nii et kui nt koolid ka planeerivad sinna ekskursioone, siis saadetakse koolilapsed üldjuhul teele ikka maanteedele, bussidega algusest lõpuni. Mis sest, et hoopis mõistlikum oleks pikendada Kohtla-Nõmme bussiliine läbi Aidu kandi Püssi ja Kiviõlini.
Kiviõlis mingi buss küll seisis, aga minu teada Lüganuse oma see ei olnud. Nii pidin tänuga mõtlema neile, kes autoga vastu tulid. Küll aga on siinkandis nii palju busside ja rongide sidumisel ära tehtud, kui mujal Eestis ehk kokku. Vast muudeski asjades suudetud leida lahendusi, liites koolilaste vajadused teiste võimalike sõitjate vajadustega.
Tagasi rongile ma bussiga tulla siiski ei riskinud. Teades, mida tähendab ajavahe vaid üks minut, tean, et siiski oli mul ka õigus, kui alati öelnud, et bussi ja rongi peatuskohtade vahel on iga meeter oluline, selle näeb pildiltki ära. Sisuliselt peaks bussid peatuma perrooni trepi juures.

 

 

Selles majas on täna kunstikool.

 

 

Autoga sõit ja eks ka sõit bussijuhtide jaoks on siin aga täna pigem kangelastegu. Sest ei olnud sugugi kõik teed teps nii puhtad!

 

 

Peale suuri lumesadusid ja tuisku jaanuaris pole siin suurt midagi vist juurde sadanud. Küll aga tundub, et oluline ongi kulutada kütust veidi vaid lumesaju ajal, sulailmadega, kui saaks oma viletsa töö tagajärjed ehk lume ja jää ÄRA lükata, istuvad sahamehed kodus? Kas see tuleneb ekstreemsest talvest, raha vähesusest ja ebaratsionaalsest kulutamisest või millestki muust? Et riigifirma asemel tuleb loota hangetele ja erafirmadele ja seda ka siis kui vald tellib, aga lepingupartner mingil põhjusel ei ole tasemel? Raha ei maksa alati kõige põhjuseks tuua. Seda enam, et on teada, et kõik talved ei ole lumevaesed, seega peab olema alati ka reservfond. Nii nagu soovitatakse inimestelegi, kes harjunud elama palgapäevast palgapäevani - säästa ja pane kõrvale! Nui neljaks!

 

 

Muidugi on Kiviõli üks omapärane linn. Paljud majad on siin juba lammutatud ja et elanike arva ülimalt suure kiirusega aina kahaneb, siis ootab lammutamine ees veel mitmeid maju. Ühest väikelinnast saab, hoolimata mitmete hrushtsovkade allesjäämisest, pigem küla? On see pluss või miinus? Kuigi maksutulud aina vähenevad, siis ometi on minu arvates siin ka plusse! Linn muutub puhtamaks ja rohelisemaks (eriti kui roheluse heaks vaeva nähakse), tekivad lagedad alad, kuhu ehitada midagi vaid siis kui on vaja midagi ehitada. Ja kui väga palju polegi midagi vaja ehitada, siis rohepööre tähendabki hoopis rohelisemat vaadet, otseses ja kaudses mõttes.

 

 

Samas ma usun, et siin saaks luua hoopis kaunima linna! Mis sest, et osaliselt võib siinsest kujuneda ka teatud määral vanurite linn, sest kui on elamispindu ja maju õnnestub ka renoveerida, võib hea keskkonna puhul nii mõnigi pensionär müüa oma kodu maha suurlinnas ja teenitu eest hoopis priskemalt oma elupäevi veeretada.

 

 

Tänavad oli daga nii kohutavad, et ega ei õnnestunudki sõidu ajal ühtegi "sirget" pilti saada.

 

 

Majad, mida plaanitakse lammutada, seisavad nukralt, aga on ka inimesi, kes neist välja kolida ei taha. Oleks riigil raha, ma pean silmas säästlikumat kasutamist vajalike asjade tarbeks, saaks ehk neile "uutes" majades siiski inimlikumaid olusid pakkuda?

 

 

Muidugi võib siin tekkida ka mõtteid, et kaugtöö pidavat olema peagi valdav tööviis ja seega, pole ehk väga vahet, kus elada. Aga siiski, siia ei tulda ju? Ükskõik, mida ka ei pakutaks? Teisalt ka mõistetav. Küllap on selline ilusatest tellistest maja ka peale soojustamist ikkagi üpris kulukas? Eriti kui ei tea, millega tulevikus kütta, mida ilmaelu üldse toob ja kuidas edasi? On ju Virumaal palju kortereid ostetud ka venemaalaste poolt, aga tänaseks selgus majas selleski, et neid siia juurde parem pole vaja. Vist. Kui tullakse, siis putjad varsti ka leiavad põhjenduse, et neid siin "genotsiiditatakse"?

 

 

Hiigelsuur vene kool. Kas see ehk hoopis sulgeda ja õpilased leiaks omale teised koolimajad, kus neile rohkem meeldib õppida? Sest usun küll, et selline lahmakas on igal juhul täna ja ka homme hoopis kulukam kohalikule võimule!? Eriti kui arvestada elanike arvu kiiret vähenemist?

 

 

Keskväljak? Tas kivid ja asfalt? Või midagi vahvamat?

 

 

 

 

Lipuvabriku "katsepolügon" tugevamate lipukangaste testimiseks.

 

 

Mis saab Lüganuse koolist? (Vt järgmist teemat).

 

 

Lüganuse on tõesti ilus koht.

 

 

 

 

Ka mitmed vanad hooned, hoolimata seisukorrast, annavad tänu kohalikele lootust, et ärkavad taas kasutusele.

 

 

Puhkemaja Purtse jõe kaldal.

 

 

Püssi.

 

 

Viit näitab avalikule internetipunktile, aga siin saab vist aimu, mida internet täna tähendab - tohutuid kulusid! See, mida me eest varjata püütakse, sest kui üks punkt vajab juba sellise korstnaga elektrijaama (hahaha...)...

 

 

Aeg aga andis märku, et rong on tulemas ja vaja jaama suunduda.

 

 

 

 

Siinne pilt ei anna tegelikult aimu, kui jämedate puudega siin tegemist. Ümbert kinni hoidmiseks läheks siin vast vaja oma 5-6 inimest!

 

 

Bussipeatust Püssi Jaam pole siin aga tänini.

 

 

Küll aga sai siin uute perroonide planeerimise aegu Eesti Raudtee raha kokku hoida - üks kõrvaltee, mida vaja polnud, kadus. Tõsi, veel parem olnuks kui peateed oleks veidi nihutatud ja perroon teedevaheliseks ehitatud, aga läks nagu läks. Muide, Eesti Raudtee põhjendas tollal, et "sõiduplaan tehakse jaamade, mitte jaamad sõiduplaani järgi" ehk et kõikjal pole vajagi tagada kahe rongi peatumise võimalusi üheaegselt. Ja kui koomiline see ka pole, ei suutnudki Eesti Raudtee ühel remondiperioodil leida paremat lahendust kui ühel Narva rongil siin peatumine ära jätta. Mage, aga reaalsus!

 

 

Veetorn taamal aga katuseta juba pikka aega ja vaevalt, et keegigi soovib seda viga parandada.

 

 

Kaubarongid "unustatud", küll aga saaks siin kõvasti reisiliiklust arendada, sh nn kohalike rööbasbusside toel. No sellised ühevagunilised, mida eestis ei ole.

 

 

Taas Kiviõlis.

 

 

 

 

Teel lugesin Maalehte, kus siis Erik Moora väga segaselt siinsest kirjutas, küll aga sai aimu, kus VKG püüab võtta viimast, ähvardades rohepöörde korral nõuda isegi investeeringute kinnimaksmist. Ma küll ei tea täpselt, mida nii olulist VKG Eesti riigi jaoks toodab.

 

 

Tehasehooned muidugi väga fotogeenilised ja neid äge pildistada.

 

 

Kabala.

 

 

Kadrina. Rongipeatus pidanuks olema siin, aga taas, Eesti Raudtee lapsik jonn seda ei lubanud.

 

 

Jägala jõgi.

 

 

Kehra Paberivabrik.