EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: Puhkuse järgmised päevad - Tervis, lörts ja Kabelist Otepää bussile. Mai`20.

Pühapäev, 10. mai 2020

Puhkuse 7. päev - tervis.

Pole veel kuumustki, aga ei istu see palavus, mis parata. Eks siis peab puhkama.

Esmaspäev, 11. mai 2020

Puhkuse 8. päev - turg ja lörts.

Eilsele soojale päeval järgnes prrr-päev! Seega, ei mingit kaugemale minekut!

Neljapäev, 14. mai 2020

Puhkuse 9. päev - Kabelist Otepää bussile

Muidugi olen seda varianti ennegi kasutanud. Raudteel mitmeid peatusi, kus saa rongilt bussile ja vastupidi ümber istuda. Muidugi klapivad asjad harva. Kuna aga Tartu linn ja vallad ei vaevu teemaga tegelema, siis peab jätkuvalt neile meelde tuletama, et Tartu bussijaama asukoht on raudteejaamas, kaubateede asemel. Erit tänase uudise valguses, kus räägitakse liikluse vähendamise võimalustest kesklinnas.

https://www.err.ee/1090047/spetsialistid-soovitavad-tartu-kesklinnast-liikluse-eemale-juhtida-karlova-tunneliga

Pikk jutt ja ikka kulude kasvatamise suunas! Üllatusega aga lugesin, et mees, kes jättis vaksalisse isegi bussipeatuse tegemata, on seekord öelnud välja kõige mõistlikuma mõtte!? Tõepoolest, just seda teed peab minema! Kui linnaarhitekt seda näha ei oska, siis tuleb talle näitlikult selgeks teha.

Ja üheks osaks on siin uue võimaliku rattatee kõrval just bussiliikluse tänapäevaseks muutmine. Bussijaam tuleb kolida raudteejaama, kaubapargi asemele. Muidugi ei tähenda see, et nt Tallinna bussid peaks ilmtingimata sealt alustama, vaid võivad sobivaid tänavatpidi ka läbi linna liikuda ja sobivas peatuses kesklinnale lähemal ka peatuse teha. Samas, kui autodevoolu saab läbi linna vähendada, saaks bussid seda paremini kesklinna läbida. Kommertsliinide puhul otsustab asja ettevõte ise, maakonnaliinid aga tulebki läbi linna sõitma panna ja see omakorda vähendabki põhjusi autoga linna sõitmiseks. Näiteks Luunja - Ilmatsalu jm, Elva bussid aga linna mitut teed pidi kuni Kõrvekülani, Lähteni, Annelinnani vm.

Muidugi, Mati Raamatul ses mõttes õigus, et liiklemine peab olema inimestele lihtne, aga seda saabki teha ka muul moel, kui suurelt kulutades.

Muidugi jääb õhku ikka kahtlus, sest aeg on näidanud, et sõnad ja teod kokku sageli ei lähe. Vähe sellest, nähtud küllaga sedagi, et ise ka ei saada aru, mida räägitakse! Nii ka eksmaavanem Laidre puhul. Ma ei tuleta siinkohal meelde seda, et mees ise veel uhke ka, et maakonnaliinide peatuse vaksali juurde tegemata jättis, vaid pean silmas seda, et lahendused, mis võivad sündida, on valed.

Aga võib-olla võtame hoopis uue suuna

Reno Laidre viskas üles hoopis teistsuguse mõtte. Ta rääkis, et üldplaneeringu koostamisel tuleb lahendada palju keerulisemad ja laiemad dilemmad, kui mõni üksik sild, tunnel või tänav.

"Liiga ennatlik ja rutakas oleks täna väita, et me ilmtingimata soovime ja tahame tulevikus näha Tartut sellisena, kus meil on soov kohaneda kasvava liiklusega just niimoodi, et me tõesti ehitame hoogsalt sildu ja tänavaid juurde."

Laidre sõnul on võimalik ka see, et linn liiklusvoogude kasvamiseks uusi võimalusi ei loo.

"Vaid pigem otsime alternatiivseid võimalusi, tegeleme põhjustega, mille tõttu inimesed on sunnitud autoga liiga palju sõitma ja leevendame neid. Ja loome ka võimalusi ohutuks ja võimalikult sirgjooneliseks jalgsi ja jalgrattaga liiklemiseks."

Tegelikult märgitakse ka OÜ Alkraneli uuringus, et uued teed ja tänavad toodavad uut liiklust. "Paranenud liiklusolukorrad tänavatel kutsuvad autodega liiklema ka neid inimesi, kes varem autoga sõitmist liiklusseisakute tõttu vältisid," täheldas ettevõte. Alkraneli hinnangul võib see olla ka üheks seletuseks, miks Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. aastal suurem, kui silla rajamise aegu 2030. aastaks prognoositud liiklussagedus.

Linnainsener Mati Raamat ütles, et paremad liikluslahendused meelitavadki autosid juurde sealt, kus liiklus on ebamugav. Aga see ei tähenda, et need liikluslahendused kohe mõttetuks muutuvad. Ta tõi näite Sõpruse silla Annelinna-poolsest otsast. Sealne ringristmik oli alalõpmata umbes, kuni Sõpruse sillalt Kalda teele lisarada ehitati.

"Tekitasime ühe raja juurde ja kadusid igaõhtused ja igahommikused tipptunni ummikud."

Mati Raamat märkis, et mida lihtsamad on inimeste igapäevased liikumistrajektoorid, seda lihtsam on ka nende elu.

"See eesmärk võiks olla ikka niisugune, et linn toetab oma inimesi nende igapäevastes tegemistes, mitte ei takista."

Minu plaan oli aga seekord uuesti teha ümberistumine Kabeli peatuse kaudu. Seepärast ma ka Tartust rongist maha ei läinud.

Väljusin Aardlas. Polnud aega vaadata, aga olen kindel, et endiselt on siin ka linnaliini peatus ümber nimetamata, Suur-Kaar pole ikka veel muudetud Aardla jaamaks.

Muidugi ei sõida kõik linnaliinid sealtkaudu, aga see polegi peamine. Küll aga peab arvestama, et Tartu aina paisub, ümberkaudset piirkonda ehitatakse aina rohkem ja rohkem täis. Nii on tulevikus ka siin ehk olemas rongide linnalähiliiklus. Nii oleks aeg juba täna raudteele muide ka Külitse peatus ehitada, Lennuvälja tee ülesõidule. Ja mujalegi.

Muide, kui rääkida kesklinna liiklusest, siis miks peaks alati autoga rongile tooma sõitjaid peavaksalis? Miks mitte ka Tähtvere ülesõidu juurde peatus teha? Aga see selleks.

Paar minutit hiljem möödus siit ka Piusa rong. Mitte küll Võrru, aga....

Kabeli peatusesse jõuab kiiresti.

Läbi kalmistu ja vasakule, siinsamas see peatus ongi.

Küll aga pole siin endiselt maakonnaliinide sõiduplaane üleval, tabloo neid samuti ei näita. Imekombel oli aga siin midagi ka positiivset - linnaliini sõiduplaanid on ootekojas, mitte pagan teab kus, nagu Tallinnas.

Mida annab maakonnaliinide läbi linna suunamine? Näiteks seda, et ka Lähte, Pataste, Koosa jt suundadelt võib saada ILMA ÜMBERISTUMISETA Kabeli, Aianduse vm peatustesse, Külitsest, Tõrvandist ja Ülenurmest rääkimata ning vastupidi.

Siin aga õpetlik pilt RB toetajatele - saab raudteed ehitada ka maantee kõrvale ja Pärnu suunal see ongi parim võimalus. Ma ei räägi muidugi mingist kiirraudteest, sest meile piisab ka kiirusest 160 km/h.

Muidugi on vaja rongipeatust ka Kirsi ja Ülenurme vahele. Ja mitte ainult seetõttu, et Eesti Raudtee peatuse valesse kohta tegi....

Ilmnes aga ka uus probleem. Koroonakriisi tõttu enamasti maakonnaliinidel enam esiust ei avata, seega suunduvad väljujad tagumise ukse juurde. Ja kui bussijuht nõuab, et vajutataks nuppu? Pole selles ju midagi valesti, kuid ometi tekitab see mitmeid küsimusi.

1. mõnel pool ei soovitata liigselt igasuguseid nuppe näppida?
2. Samal ajal pole nuppe istmete juures. Suuremal kiirusel on igal juhul ohtlikum püsti seista, varakult ukse juurde siirduda? Ning kimpsude-lompsudega opereerides nuppu vajutada?
3. Kuna teema "värske", siis kui bussis on vastav silt vaid ukse juures, siis kuidas seda bussis istudes teada, et nuppu peab vajutama?
4. Kuidas vähesõitev inimene või ka võõras teab pimedal ajal, et tema peatus on just nimelt järgmine? Vajutades liiga vara, mis juhtub?

Kui sageli räägin sellest, et parkimiskohti ei tehta, ehk et sõnad ja teod ei lähe kokku kõikjal, siis vahel arvatakse ka, et peatumiskohti pole vaja. Tõesti või?

Siin oli mõnda aega segadus bussipeatuste nimedega. Kas Ülase on nüüd parim valik või võinuks siin olla Kambja 2?

Oi kuidas mulle meeldib vaadata sõites ümberringi!

Kevad!

Möödasõitja näeb ka kauneid vaateid!??

Hea tunne oli näha, et Nõuni pood on ikka elus! Külastage ja te ei kahetse!

Talv pani paljude turismiasjalistele põntsu, koroona aga järgmise! Täna peab Otepää, nii võimud kui ettevõtjad, tõsiselt mõtlema, kuidas oma inimesi siia puhkama meelitada! Muuhulgas ärme siis unusta bussi Palupera Jaam - Otepää!

Hetkel imekombel isegi üks, hommikune Otepää - Elva buss sobib rongile minekuks! See vist mingi apsakas....

Millal aga saab Otepää normaalsed ühendused? Pärnuga, Viljandiga, Põlvaga? Miks vallas ei peeta ühistransporti oluliseks? Millal hakatakse aru saama, et ei ole vaja sadade viisi lühikesi külaliine, vaid bussid peavad ühendama kahte ja ROHKEMATKI keskust korraga? Millal tegeletakse sellega, et Tallinna saaks 3 tunniga? Ja et Tartusse peaks saama tippajal ca 40 min intervalliga? Et osa busse sõidakski Tartu - Elva - Otepää?

Ohoo, ka Otepääl uue linnaväljaku rajamine! No vaatame siis ringi.

Väike õpetus teistele Eestis - saab küll pinkide tegemisel ka mugavusele mõelda!

Küll on aga ka siin ikka kivi ja betoon? Kas siia, lampide vahele, tõepoolest ei saanud ka puid istutada? Üksiti aitaks sellised, teise kivilahendusega, ka vihmade ajal vett vähendada. Rääkimata tulevikus võimalusest ka viludamas istuda.

Pingid on aga liigutatavad.

Üks küsimus tekitas minus aga kohe huvi. Siingi saab valmis purskkaev, aga tõenäoliselt ei siia ega ka mänguväljaku juurde joogivee kraane ei tule? Ikka veel ei suudeta mõelda? Vähe sellest, et tegu MITMEL põhjusel vajaliku asjaga, räägitakse aina enam ka sellest, et .... peske käsi!?
Või tuleb linnavalitsuse maja seintest mõni kraan välja?

Küll aga tundub siia mõnus mänguplats tekkivat! Varjulisemate kohtadega, puidust jm head! Muide, ühte pisiasja peaks arvestama, pingid ja kõik muu peaks võimalikusel olema ilma teravate nurkadeta!