Teisipäev, 1. oktoober 2019
Pimedus kortermajade ümber.
Ametnikud ja projektijuhid lasevad lendu oma üpris tavapäraseid ütlusi.
Aga tegu on asjaga, mis tõenäoliselt juba lähitulevikus väga paljusid
puudutama hakkab. Eriti kui ninali asfaldiga kokkupuude saab olema....
ASJA ISEENESEST PEAN MA AGA ÕIGEKS!
Tõsi, siis on palju asju, mis peaks olema seadusega paika pandud ja mille täitmist KOV peaks ka jälgima. Olulisim asja juures on mitmetpidi keskkonnahoid! Aga enne kui selliste kortermajade teema juurde minna, toon näiteks hoopis teist tüüpi tänavad. Enamus meist tunneb Kalamaja, Pelgulinna jt kohtade tänavaid, kus (puit)majad otse kõnnitee kõrval. See alumine pilt Kalamajast Balti jaama lähedal. Niisiis, on sõidutee ja kõnnitee. Ning on teada seegi, et majal on ka teised küljed, mitte ainult üks. Igal juhul peab üldjuhul kinnistu tagama elementaarse valgustuse teistel külgedel oma elanike jaoks? Kui mõttekas on siis SELLISTEl, enamasti väiksematel tänavatel, üldse n.ö. sõidutee valgustus? Seda nõuavad määrused? Noh, määrusi kehtestavad ikka inimesed ja otseselt ei ole alati väga tugev valgustusnõue ka otstarbekas. Autodel on siiski tuled, eelkõige vajab valgustus kõnnitee ja .... maja uks!?
Kui nagunii on majal oma valgustus, siis ehk ongi mõttekam, kui seadusega pannakse paika, vastavalt iga tänava oludele, nõue, kuidas ja kelle poolt peab olema valgustus tagatud. Mingil määral muidugi ka valgustustugevus jm.
KUID, kuna tänaseni on meil ikkagi olemas harjumus, et valgustuse
kõikjal tagab KOV, siis see, et järsku see kaob, on ju kuidagi
ebaõiglane? Eriti kui jälle jõuame selleni, et ei suudeta isegi tagada
teavitus ning keegi jälle ei tea, kes peaks tagamagi!? Ma pean õigeks,
et piirkondades, kus majad eemal tänavast (kõnniteest), peaks tänava
(sõidutee ja kõnnitee) valgustus olema tagatud KOV-i poolt. Teistel
tänavatel aga kinnistute omanike poolt. V.a. muidugi kohad, kus
eraomanduses kinnistu pikemat maad puudub ja ei piirne kõnniteega.
PRAEGUS SÜSTEEMI KADUMISE n.ö. "kompensatsiooniks" peaks aga (pole minu
jaoks vahet, kas eurorahad mängus või mitte) kogu tänava vm projekti
tegema KOV, ning seda koostöös kinnistute omanikega. Ehk et on üks
projekt, mis tagab uue tänavavalgustuse ning samal ajal sisaldab see ka
valgustuse lahenduse ja paigutuse kinnistule. Üks tegu, kümme kärbest!
Ning kogu selle töö maksab kinni KOV! Kuid tulevikuks tähendabki see
seda, et selle "eurovalgustuse" maksab kinni KOV, kinnistu oma aga
kinnistu omanik. Peamine nõue seejuures on, et valgustus projekteeritud
ulatuses peab olema tagatud, elektrikulu, lampide vahetuse,
hämaruseanduri - kõik need jäävadki kinnistu omaniku mureks.
Ebaõiglane? Minu jaoks mitte. Seda enam, et kinnistuomanik sai ju KOV-i
kulul valgustuse ka hoovi ning seesama valgustab siiski mitte ainult
asula/linna elanike liikumisteid, vaid ka kinnistu elanike oma!, sh
parkimiskohad jm?
Mis olulisim minu jaoks, on keskkonnasääst. Olemata postid, kaablid,
kallid lambid, see kõik ei ole pisiasi! Pealegi, nii saab kinnistu
omanik võimaluse valida hoopis ilusamat valgustid, linnaruum muutub
"soojemaks" kui on praeguse kõleda valgustusega, valgustid saab
paigaldada maja, aia vm külge madalamale, nii, et see segaks vähem ka
liiklejaid, valgustus paistab vähem majade akendesse jms.
Omaette probleeme võib igas kohas tekkida, nagu (ülemisel pildil) tihehaljastus, aga pole kahtlustki, et lahendused on olemas!?
Küll aga ei tohi mingil juhul juhtuda nii, nagu Lihulas, et rubilnik
välja, kui omal tööd tehtud ja teised pimedas! Seda enam peab asju
tegema ja planeerima üheskoos, et need asjad oleks välistatud!
Enamuse majade hoovides on ju nagunii valgustus juba olemas ja pole ju
paha kui ühise lahenduse käigus saab ka selle uuemaks, säästlikumaks?
Muidugi peaks ka röövärikad tagama valgustuse oma kinnistutel. Mitte nii, et ühed teevad ja maksavad, teised koonerdavad?
**********************************
Neljapäev, 3. oktoober 2019
Igal eestlasel oma mätas - tänasest meediast.
Foto Fideelia-Signe Roots`i maalist.
Täna oli huvitav ajalehti lugeda.
Üpris sisukas, nagu alati, Postimehe lisa Maa Elu kirjutas ka erinevatest logistikateemadest:
Kahjuks on aina rohkem artikleid tasulised ehk et ajalehed nagu
laadakorraldajad, püüavad raha küsida külalise käest mitu korda....
Scandagra sõidutab üksi meie teedel aastas ca 40 000 tuhande auto
ringis! Päris uskumatu, kui hakata mõtlema? Et seda teeb vaid üks firma?
Mõelgem, kui palju on siis kõikide firmade peale kokku? Mida teha, et
neid oleks vähem?
Artikkel räägib sellest, kuidas riik tegutseb usinasti selle nimel, et
rohkem vedusid raudteele suunata. tegelikult see usinus tundub väga
nadivõitu olevat, ka selle loo järgi.Juttu sellest, kuidas Edelaraudtee sama firmaga suhelnud, aga väidetavalt polnud firmal huvi. ;iks see huvi peaks üldse tekkima?
Viljandi Naftabaasi selgitus annab aimu. Autodega on paljudel puhkudel erinevatel põhjustel mõttekam vedada autoga. Üks nüanss, mis välja koorub, on meie (turu) väiksus. Muide, seda tasub meeles pidada siis kui RB-d kiidame...
Aga samal ajal kui riik "püüab", siis teine osa riigist, KOV-id, siblivad oma mätta ümber.
Küsimus: Miks tööstuspargi loojad ei huvitu raudteest, mis üpris
lähedal? Sest .... mugavam on mida iganes autodega vedada? Põhja-Sakala
vallas on raudtee olemas ning Võhma linn samuti. Kas haru sealsest
jaamast tööstusparki planeeritud ja ehitatakse? Muidugi mitte. Ju siis
tööstuspark pole nii väga tööstuspark kui nimetuse järgi kõlab?
Sama lugu ka MUJAL Eestis?
Järgmine lugu Pärnu sadamast:
Eks siingi võib tekitada kümneid küsimusi. Näiteks, et kui sool tuleb
Venemaalt, siis miks tuleb see meritsi, mitte raudteed pidi? Või kui
juhatuse liige Mati eimann toob välja ebavõrdsuse: "... maanteed hoiab
riik tasuta lahti, aga mereteel peab vedaja maksma ehk antud juhul
jäämurdja eest..."!? Ma ei tea, mulle tundub küll, et maanteedel on
kaubavedu ainult osa liiklusest, kus põhiosa moodustavad ehk erasõidud,
mere peal aga kümned tuhanded riigi kodanikud ju iga päeva tööle ja
kooli ei sõida?
Aga see selleks. Loos loodetakse ka selle üle, et RB valmimisel peaks ka
sadamas veod "hoogustuma". Nii mõlemad juhatuse liikmed arvavad. Et
pole ju mõtet Tallinnast tuua kaupa autoga "siia". Aga kas rongiga on
mõttekas? Mida siis ikka nii väga kaugelt tuua ja poole RB peal
Tallinna veoks ümber laadima? Et siis meie elu ongi hästi palju
ümberlaadimisi ja vahendajaid?
Välja veetakse siis peamiselt turvast? On see riigi jaoks väga hea äri?
Lõunaleht kirjutab aga sellest, kuidas inimesed kolisid Räpina kanti maale elama. Hiljem selgus, et mitte maale vaid "turbale"!
Paljude arvates ehitatakse RB-d, muutmaks meie maad Nauruks. Kindlasti
see osaliselt ka põhjuseks on, mitte küll peamiseks. Peamine on raha
liigutada ja ehitajatele ning hiljem vedajatele meie taskust igavest
anda. Aga nagu eelmisest loost saime teada, veetakse palju meie turvast
välja. Mida me endale hoida ei taha tulevikuks ja ega me ju soid ka ei
taha? Ju siis ei taha...
Turvast Räpina kandis kaevandab välismaise enamusosalusega firma. Ja
nüüd plaanib vallavanem anda neile aina rohkem voli. Selle nimel, et
vald saaks aastas ca 10 000 eurot!? Tõsi, riik saaks lisaks 50 000. Kas
see muudab valla tunnuslause "Hea kodu koht" rohkem tõelisuseks?
Vallavanem Enel Liin põhjendabki uuringutele ja keskkonnamõju
hindamisele rohelise tule andmist kohalikele elanikele töökohtade
tekitamisega. Hea kodu muutub halvemaks ja .... elanikud tahavad siia
tulla, sest siin saab tööd? Kuidagi vastuoluline!? Ma ei taha kuidagi
näida töö vastasena, aga alati õhus küsimus, kas ikka peab ühes kohas
kaevandamise asemel vaatama nii kaugele, et antakse load tegutseda
Meelva, Määraste, Tuurapera ja Meenikunno rabades? Juudaseeklite eest
justkui rikuks ära mitmed kohad?
Loo juures juttu ka tulevikus ala taastamisest, mille peaks ettevõtja tegema? aga kas teeb või käitub nagu sillamäel toimetanud ettevõte? Ja kas siis teenitud ja juba kulutatud summakestest jätkub selleks?
Loo juures juttu ka tulevikus ala taastamisest, mille peaks ettevõtja tegema? aga kas teeb või käitub nagu sillamäel toimetanud ettevõte? Ja kas siis teenitud ja juba kulutatud summakestest jätkub selleks?
Aga ju siis arusaama tase selline? Vallavanema arvates saaks tööd 30
inimest, ettevõtte sõnul vaid VÕIB-.OLLA pikemas perspektiivis, esialgu
jätkatakse OLEMASOLEVA 17 töötajaga ehk et .... UUSI töökohti ei pruugi
tekkida MITTE ÜHTEGI? Või saan mina valesti aru? Ja sellise vastuoksliku
jutuga tahab vallavanem kohalike hirme ümber lükata?
Keskkonnamõju hindamist teeb ettevõttega seotud inimene? Kohalike
arvates on murekohti veelgi. Iga-aastane väljavedu pidavat plaani järgi
olema 10 000 tonni, aga vedama pidid seda vaid 170 rekat. Ehk siis ühe
auto koorma kaal ligi 60 tonni? Kas vallavanem ei oska arvutada? Ehk et
hirmude peletamiseks on vaja sellist ümbernurga plära?
Murekohti ja kaksipidi asju on loos väga mitmeid. Lisaks meenub "suured
sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas"! Vähemalt kohalikud
vaatavad viltu eestlasest osanikule, kellele kuulub 30 ettevõttest.
Miks? Sest nad peavad teda süüdlaseks AS Põlva Maaparandus
pankrotistumises. Ettevõte jäi võlgu paljudele, sh riigile ca 135 000
eurot. Aga teema, mis igal pool paljudele murekoht, pole oluline. Jääd
võlgu riigile ja teistele võlausaldajatele, aga ole mees, tee uus firma
ja kasseeri edasi vanaduspõlveks? Nagu RB puhul, et lubame, teenime ja
pärast meid tulgu või veeuputus? Nii otseses kui kaudses mõttes.
Kliimaneutraalsus? Mille puhul aina rohkem kaevame, ehitame, laristame,
lõhume? Majanduskasv?
Väiksematest sulidest aga lugu:
Siit selgub ometigi, et ".... inimeste arvates tekib muidu karistamatuse
tunne ja igal inimesel tuleb aru saada, et igal teol on tagajärg ja
kuriteo või väärteo sooritaja peab vastutama"! Selline huvitav võrdlus?
Jah, peakski vastutama! Aga kas alati vastutavad ja kes vastutavad? Kas
aknalõhkujad, vallaametnikud, ettevõtjad vastutavad ühtemoodi?
Ja nii võib näiteid tooma jäädagi. Aga ehk on ikkagi midagi õppida? Tark
õpib teiste, loll oma vigadest! Eestlane lollim kui loll? Istume oma
mätta otsas, nokime nina ja...?
Väga tahaks, ootaks ja loodaks, et hakkame asju märkama!. Mõistma. Ja vastavalt ka käituma ning talitama!.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar