EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: Jõhvi - Valaste juga

Pühapäev, 3. november 2019

Jõhvi - Valaste Juga - Jõhvi, uus ringliin 105.

Jõhvis siis suur ehitus bussijaamas. Kaesin ka, kas üksiti uus perroon ehitataks bussijaama juurde, aga ei, loomulikult mitte.

Siin, autode taga pidanuks rongipeatus olema, aga Eesti Raudtee asjatundmatuse ja MKM-i ükskõiksuse tõttu seda ei juhtunud. Igati püüti väita, isegi omavalitsuste poolt, et see suisa võimatu! Meenub küll Eesti raudtee poolne valetamine ja hämamine, aga mis sest tagantjärgi ikka väga rääkida. Rikuti ära ühistranspordi paremad võimalused, aga ega vastutust pole siin lootagi.

Ohoo, selline uhke maja müügis?

Hea oli aga näha sõiduplaanis vähemalt peatust Jõhvi Vaksal ja hea, et see ka Jõhvit otsingusse sisestades peatus.ee portaalis välja tuleb.

Liiklus Jõhvi bussijaamas meeldivalt tihe.

Vabandan sõidu ajal tehtud piltide viletsavõitu kvaliteedi pärast!

Eks põhjus vast ka sügises, aga Ida-Virumaa linnades ei teki hubast tunnet just eriti kergesti. Üpriski tööstuslinnade maik asjal küljes, aga küllap seda püütakse ka muuta!

Küll aga võis märgata, et aherainega kaasnev killusti, Kunda Tsemendi lähedus jm toonud kaasa üüratu betooni ja metalli kulutamise!

Jalakäijatel ja ratturitel annab siin alles "ronida"!

Ohoh, nii roosa maja!

Bussi ootekojad samad ka siin nagu mujal, ei midagi inimlikku!

Siiski torkas silma, et tänaval toimub müüke ka sügisel. Tore.

Sõitjaid aga jagus.

Liin 105 on üpriski talutavalt toimimas, kuigi puudusi on. Küll aga ei vii need bussid inimesi Saka Mõisa juurde? Ei oleks sõitjaid? Kindel? Äsja küll lugesin, et selle koha omanik küll ootab busse ja külalisi!?

Minu siht oli aga seekord Valaste.

Harva siia sattunud, aga meeldib. Eriti muidugi juga ja paljanduv pankrannik.

Kauguses paistab ka Venemaale kuuluv Suur-Tütarsaar. Kuhu võinuks ka ehk turistina saada, aga Venemaa militaarplaanide tõttu selline võimalus kadunud.

Eesti kõrgeim juga on aga imeline! Mis sest, et Niagarani ei küüni, aga suurus pole oluline!

valmis saanud ka uus trepp ja matkarada siit. Hilise aja tõttu rajale ma muidugi ei läinud. Aga plaani võtan küll.

Muidugi ei tea, mida trepi jm jaoks toovad kaasa võimalikud varingud ja talvised jäätonnid! Loodame parimat!

Otsustasin ka kohvikut külastada, kus mõned aastad tagasi polnud just parimad mälestused.

Meeldiv oli aga tõdeda, et leidub kohalikke, kes optimistlikud, soovitavad kohalikke kohti ja nii tunned, et arengud kohati täiesti olemas.

Tegu väikese kohvikuga ja seega pole lihtne midagi suurt pakkuda. Seljanka küll purgisupp (parem oleks Grossi seljanka), aga siiski päris hea. Ka nostalgiaburger oli tõepoolest maitsev nostalgia.

Pea paaritunnine aeg oli paras. Tagasiteele.

Nii palju käinud, aga ometi paljud kohad täiesti kogemata. Nagu Narva-Jõesuu, nii tuleb ka Toila ette võtta. Eriti nüüd, kui kohale saab rongi ja bussiga.