Elroni ja ÜTK-de nõrkus ning kahtlane analüüsivõime. Märts`20.

 

Pühapäev, 15. märts 2020

Vaheülevaade. Elron ja ÜTK-d.

Hetkel koroonaviirusest tingituna on palju muutusi. Välismaalased riiki ei saa, bussiliikluses lõpetatud valideerimine ning mitme uksega bussidel esiuksest ei lubata reisijaid siseneda, koolid ja avalikud asutused suletud jpm seotud. See kõik on mõistetav ja vajalik ning peab lootma, et asjad ikkagi hästi laabuvad. Niivõrd-kuivõrd. Et ka reisile minna praegustel puhkepäevadel pole mõtet, tasub tagasi vaadata tehtule ja tegematajätmistele. Mina oma toimetamised, pildid ja kirjad olen ära teinud ja nagu ikka, edastanud. Esitanud ka küsimusi, aga enamasti ei saa üldse vastuseid või pole neis mitte midagi lugemisväärset.

On rõõm aga tõdeda, et midagi on tehtud. Pildil olev bussipeatus Turba Jaam hea näide. Saue vald viinud bussipeatuste nimed vastavaks normaalsusele, esimesena Eestis. Tubli töö! Valminud Turba raudteelõik, mis on ülimalt rõõmus sündmus kohalikele. Nende jaoks on see ikkagi niivõrd suur elukvaliteedi muutus, et nii mõnegi sõnul pole täielik arusaam justkui veel kohale jõudnudki! Kuid juba peaks edasine töö käima. Raudtee taastamise lubajad, eriti Keskerakond ja EKRE, on aga lähiaastateks andnud vaid paar miljonit projekteerimiseks, 4-realistele ja RB-le aga sadu miljoneid. Vähemalt on selge pilt kui palju ühistranspordist neis erakondades mõigatakse...

Teisalt on Turb näide, kuidas ikka kuulda ei võeta mõistlikku kriitikat. Pildil näha Tervisetee "peegeldust", ükski ametnik ei võtnud kuuldagi juttu vajadusest tammi kõrvale rajada lihtne pinnasetee. Ometi on sellised rajad samuti osa elukvaliteedist ja selle tegemine vähemalt Kivitammini olnuks sisuliselt tasuta. Olgu siis kuskil vaid rattasõiduks (teenindustee?), aga kuskil kindlasti ka lapsevankritega, tervisekõnniks jm liikumiseks. Ka on kohalik jaama lahendus puudustega. Pole ootetingimusi, tualetti ega joogivett, et ehk on jätkatud asjade tegemist pigem linnukese jaoks. Peatuses aga peatuvad vaid ühes suunas Lehetu bussid, lahendus seega vigane. Ning kõigele lisaks ei ole vaevutud liine siduma piisavalt. Ometi sai sellest kõigest korduvalt enne räägitud, paraku ei pea ametnikud neid asju kübetki oluliseks.

Nii on ka mujal üle Eesti. ÜTK-d on nüüdseks tegutsenud üpris pikka aega. Igaühe tase erinev, aga midagi ülisäravat, olulist ja kardinaalset ei ole ära tehtud. Enam-vähem igakuiselt tehakse bussiliikluses muudatusi, väidetavalt antakse ja ollakse valmis selleks ka lisaraha andma. Samas on muudatused enamjaolt olnud kosmeetilised, taas rohkem linnukese jaoks.

Siiski on ka rõõmustavamaid märke. Ida-Viru ÜTK on lähenenud suhteliselt kindlalt teemale - kui muudetud mõne suuna plaane, siis üpris selgelt arvestatud ka jaamadega ehk rongiliiklusega. Nii on olemas nüüd bussiliinid Jõhvi Vaksalist Vokale, Toilasse jm, Kiviõli Jaamas samuti, Narva jaamast saab bussidega rongide aegadel Narva-Jõesuusse jne. Üks olulisemaid asju, ühendada Sillamäel Jõhvist ja Narvast bussiliinid, on aga tegemata. Kohtla-Nõmme Jaam bussipeatust pole suudetud ikka veel valmis teha, seni pole ka bussiliiklust peatusest Vaivara Jaam.

Võrumaal plusspoolel kindlasti see, et maakonnaliinidel saab ka Võru linna sees sõita. Samas on maakonnaliinid Tartu, Põlva jt suundadelt läbi linna pikendamata ehk siis Kubijani vm kohani. Põlvamaal muudatused samuti pigem kosmeetilised, on vaid üks Ilumetsast buss nüüd Värskasse, muid liine hoopis vähemaks jäänud. Muide, liini 99F kirjelduses puudub Põlva Jaam.

Vahelduseks tasub vaadata ka värskemat tegevust Elroni poole pealt. Positiivse poole pealt on kadunud pikk paus läänesuunal lõunasel ajal. Kuid nagu arvata oligi, ei ole Elron ära parandanud ühtegi suuremat viga, mis sõiduplaanides kohati juba aastaid sees on. Tegu on puhtakujulise jonniga, olgu siin siis läänesuuna puudused, Tabiveres mittepeatumine, Aruküla-Raasiku hommikune sõiduvõimaluste puudumine nv, õhtuse kiirrongi peatumine Lelles, vm. Loomulikult pole tihendatud ka Põlva suunda. 

Bussiliikluse üldiselt aga suurt rõõmu pole. Raplamaal on parim muutus liinide ühendamine, nii et nüüd liin Alu - Rapla Raudteejaam. Peatuste nimed korrastamata. Ning üldiselt eiratakse igasuguste muudatuste puhul busside jaama saatmist. Hiljuti ilmunud RS ka artikkel, millest selgub, et olukorda jälgitakse, aga bussijaama üle viima ei hakata niipea.

Harjumaal on suuremaid muudatusi, nt pikendati bussiliine Kloogani, aga taas valesti, vale peatuseni, Kloogal rongidega sidumata jms. Samal ajal kirjutas seda, kuidas asju teha, vallalehes ka abivallavanem. Kirjutas, aga kas isegi mõistis? teised igatahes ei mõistnud. Muuhulgas muidugi enesekeskselt soovisid nad ka kiirronge Paldiskist jm. Enesekeskselt ses mõttes, et jutuks justkui täiesti peatusteta rongid, saamata aru, et nii asjale ei läheneta. Elron keeldus ja eks praegu kui kogu raudtee Keilast pole kaheteeline, ongi seda keeruline teha. Kuid samas on ka Elroni tase nii vilets, et pole ka ime, et mitte ühtegi kiirrongi ei katsetatagi!?

Jõgeva ÜTK on eriliselt hea näide viletsast tasemest. Busse siduda rongidega ei suudeta absoluutselt. Samutui ei mingeid vajalikke muudatusi, s.o. liinide pikendamine ja ühildamine, lisapeatused jne.

Ka teistes maakondades on siis tegu vaid pisukeste sähvatustega. Eriti paistab silma Tartumaa, kus pea mitte ühelegi olulisele faktorile ei pöörata tähelepanu,tehes näo, et neid polegi! Jõgeva ÜTK aga pole siiani suutnud oma kodulehel hakata muudatustest teavitama, Pärnumaa ÜTK ei pea seda aga üldse oluliseks. Kõige tähtsam on see, et vaid üks liin on ümber kujundatud tulevikku vaadates. Alu - Rapla Jaam. Kuid rohkem ei ühtegi, mis läbiks kogu väikelinna. Tegelikult on neid aastakümneid juba palju olemas. Raplamaal  samuti kümneid, lihtsaim näide on Kehtna - Rapla. Asub ju praegune bussijaam linna servas. Kuid ei ole ühtegi liini Juuru - Rapla Jaam ehk sellist, mis ka teistpidi läbi linna sõidaks. Endiselt on tegu BUSSIJAAMAKESKSETE liinidega ja seda igas linnas.

Nii et eks edaspidigi tuleb pilku asjadel peal hoida, hetkel midagi suurt oodata ei ole. Kahjuks! Kuid tänud igal juhul neile, kes on midagi selle aja jooksul siiski paremaks muutnud!

Ehk vaid üks kava, mis kuidagi avalikkuse ette imbunud ja vajadusest mille järele viimasel  olen kirjutanud. Nii võib Kohila suunalt tekkida mõnevõrra tihe bussiliin Tallinna läbi Kiili. Aga siingi on silmad suunatud ühele trassile, nägemata kõrvalteid ja asulaid. Seega, vahel tehaksegi midagi, aga aru saamata, mida tehakse?

 

 

Kolmapäev, 25. märts 2020

ÜTK-de analüüsivõime kahtlane.

Tänase seisuga soovib mõnigi bussifirma, et kommertsliinid seisma panna ja kindlasti ka rongid. See näitab nende arusaamade taset muidugi, aga samas võimaldaks alustada kardinaalset avaliku liinivõrgu ümberkorraldamist. Kas tasemel? Kahtlen. Näiteks ei ole tänasekski hakatud plaane põhjalikumalt avalikkusele selgitama. Üks näide: kuuldavasti võidaks sügisest käivitada bussiliiklus Kohilast Kiili ja Peetri kaudu Tallinna. Kas Raplast/Kehtnast/Rapla raudteejaamast alates? Miks just Viljandi maanteed pidi? Kus on Tallinnas lõpp-peatus? Mitte midagi ei räägita ega ei põhjendata. Kuskil räägitakse, et ÜTK-d teevad liinivõrgu analüüsi. Endiselt möödunud sajandi tasemel?

https://www.err.ee/1068668/linnadevaheline-bussiliiklus-puutakse-asendada-avalike-liinidega

Igatahes see raadiouudis mingit olulist infot ei anna. Kui mitte arevstada seda, et ÜTK-de analüüsimine seni pole vajalike tulemusteni viinud ehk et palk pole välja teenitud!

Mainitud Võru ja Tartu busside mittepanekut saab selle üheks tõestuseks pidada. Muide, tekib küsimus, mis on Kagu ÜTK arvates OTSEBUSS? Heakene küll, kommertsliinidele sarnast bussiliini ehk veel pole vaja, aga otsebussiks saaks pidada ju ka liini 21B? Või Võru - Põlva - Vastse-Kuuste - Roiu - Tartu. Ning just selliseid liine peaks täna Kagu ÜTK koos Tartu ÜTK-ga käivitama, minimaalselt 4 korda päevas!? Miks sellest aru ei saada? Küsida aga ei saa, sest adekvaatset vastust ju ei anta!

Karksi-Nuia - Tallinn iseenesest vägagi mõttekas, kuid samas ei pea ju kõik sõitma Tallinnani? Pärnu rongi kadumise järel korduvalt põhjendanud, miks 333 on liiga vähe ja vaja oleks Pärnust ka Lelleja/või Rapla jaama busse. Miks siis mitte Karksi-Nuia - Pärnu - Tori - Järvakandi  - Kehtna - Rapla Jaam?

Tulge ükskord kabinettidest välja ja sõitke ringi!