Laupäev, 7. september 2019
Bussiga liinil Võnnu - Tartu Jaam - Ilmatsalu
Tartusse ikka rongiga. Aga eesmärk tajuda seda, kuidas leida lahendusi
bussiliikluse ühes olulises küsimuses. Kuidas saada inimesi autodest
ühistransporti! Nagu enamus ÜTK juhte arvasid, siis eeltasutud
bussiliiklus seda ei tee. Tõsi, selle eesmärk see ei olnudki. Et
eesmärki täita, on vaja aga mitmeid muudatusi. Ühele sain Tartus
kinnitust.
See rongiaknast tehtud pilt on Rakke ja Kiltsi vahel. Seal, kus oleks vajalik Äntu peatus.
Tegelikult sain kinnitust mitmelegi muule asjale. Aga asjadest järjekorras.
Sel kellaajal oli tasuta liin 25 kesklinna kenasti kohal. Kuidas aga
bussiga lood siis, kui rong mõned minutid hilineb? Kuidas bussijuht
selle kohta infot näeb? Uusi ekraane siia nina ette pole veel pandud ja
ega pole meil ka hakkama saadud reaalse info edastamisega nendel. Nii et
sisuliselt oleme ikka olematul tasemel! Aga bussiga sain see-eest sel
korral kiiresti bussijaama, vajalikule maakonnaliinile.
Muidugi tuleb Tartumaal hakata ka rongipeatusi juurde ehitama. Tartu
paisub ja mõne aasta pärast võib juba oma linnalähiliiklus väga vajalik
olla. Peatused Tiksojal (Tartu Näitusedjm), Vorbusel ning mujal ikkagi
vajalikud?
Tartu uued liinid mõnda aega juba toiminud, aga eks sõitjatest paljud
ole need, kes harva sõidavad. Nii ei teadnud enamus bussiistujatest,
kuhu liin sõidab. Küsimist oli palju.
Logistab küll, aga ääretult hea, et munakivitee on alles.
Otsustasin seekord valida Võnnu bussi. Seda teed küll ka varem sõitnud,
kuid Võnnus käimata. Ja kuna seal oli ka seisuaeg, siis sai ka natuke
ringi vaadata.
Ideele kinnitust annab ka see, et Tartus asuvad paljud töökohad ringina ümber linna.
Samuti kaubakeskused. On ju ikka nii, et keegi tahaks siia Prismasse tulla, keegi Lõunakeskusesse jne.
Enne seda pilti oli hoiatusmärk "Loomad teel". 4-realistele keskendumise
asemel peaks sellistes kohtades esmajärjekorras piirama teed aedadega
ja tõstma tee postidele, tekitades loomadele läbipääsu.
Tee peale ei näinud ühtegi viita, rääkimata talukauba märgist. Nii
peatuvad sellistes kohtades vaid need, kes kohta teavad. Kus on
teeäärsed müügikohad?
Miks kartulimüüja siia ei taha tulla? Miks ei suudeta koostööd teha ja
leida kaupadele ühine müüja? Mõistetav, et mõnel puhul on lihtsam ja ka
odavam taluväravas müüa, aga on ju ka selge, et kohas, kus peatumine
mugavam, oleks ostjaid kordades rohkem? Tõsi, siin see väga mugav ei
ole, nagu eelnevalt pildilt näha, aeglustusrada ju pole? Muide,
huvitaval kombel siia tehtud reka jaoks peatustasku ja ka selle TAGA
bussile. Nii et veok varjab peatuses olevad reisijad?
Aga vaated on imelised nagu Eestis ikka.
Kuskil siiski tee ääres parklaid on. Mitte just häid, aga vähemalt olemas. Ja alati mitte ka parimais kohtades.
Mõnusalt suurte puudega teelõik.
Enne Võnnut oli taas rõõm näha kergteed.
Võnnu pole sugugi väike koht.
Peamise kohaliku info saab kätte bussijaamas?
Sellest apteegist tõesti ei taha mööda minna! Oleks tore, kui selliseid, hingega, oleks rohkem. Mitte külmi äriruume...
Võnnu paidsjärv, millest vesi suundub Luutsna jõkke.
Väga roheline vesi.
Poes napsasin paar pirukat. Ja tore näha, et püütakse limonaadides
suhkrusisaldust vähendada. Kuid kurb, et joogis vaid 1% mahla!
Pargi & Sõida.
Nagu näha, ka suurema söögikoha puhul puudub aeglustusrada.
Kohati siiski viidad nähtavad. Aga kartuli pärast peatub vaid teadja,
kel plaanis suurem kogus osta. Ja kindlasti ei hakka siin hiljanähtava
märgi juures 90 pealt ju maha pidurdama!?
Kaagvere.
Sõitjaid tuli bussi erinevatest kohtadest päris palju.
Kohati piisab aga ehk ka sellistest ootekodadest.
Üks asi, mida tuleb kindlasti muuta, on Tartu bussijaama asukoht. See
peab siiski asuma raudteejaamas praeguste kaubateede asemel. See aga ei
tähenda, et bussidega enam kesklinna ei saaks. Kuidas siis aga kesklinna
saada? Luunja jt suundadel ju bussid sõidaks endiselt läbi kesklinna,
lihtsalt on vaja leida kohad, kus need peatuda saaks. KUI ei ole muud
võimalust, siis võib ju bussijaama kui sellise alles jätta, aga need
sissepööramised on ajakulu.
Näiteks Kõrveküla, Kärkna suunalt saab peatuda siin!? Ehk on vaja küll
peatuste nimed muuta Tartu 1 vm sarnast, ei oska praegu öelda.
Loomulikult pole lihtne kesklinnas leida piisavalt suuri kohti, kus
rohked maakonnaliinid peatuda saaks. Aga mõelda sellele tasub.
Mida siis eelkõige muuta? Bussiliine tulebki hakata planeerima KOGU
LINNA LÄBIVATENA! Ehk et kui tahta autost inimesi bussidesse meelitada,
siis üks olulisim faktor on see, et REISIJA SAAKS SOOVITUD KOHTA ILMA
ÜMBERISTUMISETA. Ja võimalikult kiiresti muidugi. Pole vahet, kui hea
oleks Tartu linnaliiklus, töölesõiduks ümberistumised valdavalt ei sobi!
Põhisuundadel kindlasti mitte, iseasi on kõrvalejäävad suunad. Seega
olekski vaja bussiliine, kus TARTU oleks liinikirjelduses enamuste
liinide puhul mitte alguses ega lõpus vaid KESKEL. Nagu seesama Võnnu -
Tartu - Ilmatsalu. Mitte konkreetselt ja tingimata just nii, et need
Ilmatsallu sõidaks, vaid peaasi, et läbi linna, kuni kümmekonna
peatusega. Võib suunata Ülenurmele, Puhja, Nõosse vm. Ja kui liiklus
mingilt suunalt on tihe (näiteks Luunja, Külitse vm), siis tuleb
võimalusel leida ka võimalusi, et osa busse sõidaks linna sees erinevaid
suundi pidi. Näiteks kui kl 7 ja 10 vahel on linna saabumas rohkem kui
6-7 bussi, võiks osa ka teist kaudu suunata?
Siin peab muidugi lähtuma iga suuna bussiliikluse tihedusest. Kui
eesmärgiks on, et reisija saaks erinevate piirkondade töökohtadesse jm,
siis peab tal tipptunnil olema see võimalus mitte harvem kui 30 min
vahega. Kui liiklus hõredam, ei saa busse ka erinevatele suundadele
saata.
Kõige olulisem aga on,. et maakonnaliinidega saaks olulistesse
kohtadesse otse. Ehk siis bussiliine tuleb hakata siduma ja pikendama.
Ning muidugi suunama läbi raudteejaama, seega .... peabki bussijaam
asuma raudteejaamaga koos!
Ja kui ka täna oli minul kui "Võnnu elanikul" võimalus jõuda rongilt
sobivale bussile, siis alati see nii pole. Ning isegi kuni
paarikümneminutilise ooteajaga ümberistumine rongilt on norm, seda enam,
et jätab ka väikese varuaja.
Muidugi tähendab see ka, et linna piiridel võivad tekkida n.ö.
bussijaamad. Ses mõttes, et vahel võib ju Luunja suunalt tulev buss
lõpetada ka Lõunakeskuse juures vm, alati ei pea linnast välja sõitma.
Bussivõrk peab olema varieeruv ja arvestama erinevatesse piirkondadesse
sõitmise vajadusega. Nii peaks olema ehk ka bussiliin Lõunakeskus -
Tartu - Luunja - Aardlapalu - Lõunekeskus? Sest ei hakka ju keegi
rõõmuga sõitma Luunjast tööle Lõunakeskusesse, kui tuleb bussijaamas
ümber istuda? Valitakse auto?
Kurzeme stroogonov? Ega maitsel viga olnud, aga siiski stroogonovi maitset väga ei olnud.
Et aga saaks Võnnu suunalt Ilmatsalusse, tuleb ikkagi ümber istuda. Praegu
Õhtupoolikul bussil linnas mitu peatust, peale tuli siiski neist vaid
üks inimene. Raudteejaamast läbi ei sõitnud, aga ka rongiaegadega neid
sobitatud ei ole. Miks? Hädakorral jõuab rongilt ka Pauluse peatusesse,
aga see pole ju lahendus? Seda enam, et kui buss tuleks kaugemalt, siis
näiteks kl 17.30 ajal ehk soovitakse ka Valga ja Koidula suunale istuda?
Ning vastupidi, rongilt bussile? Tartumaa ÜTK juht Piir pidavat teadma,
kuidas asjad toimivad ja kui ta teab, siis miks selle järgi ei
talitata?
2 kommentaari:
Eks kadedust ja viha ikka ole. Las jauravad. Ega ma ei jäta sõpradele kontosid tegemata, kui nad ise seda ei oska. Ikka aitan, kui seda silmas pead.
Neeme, sul paistab olevat toredaid sõpru siin vahel kommenteerimas? Omad joped? Kel mingi viha?
Vasta