Saue vallaametnikud raudteematkale, bussiinfo viletsus ja PP lugu liinist 333. Juuli 2019.

 

Kolmapäev, 24. juuli 2019

Vallaametnikud raudteematkale?

Mis juhtunuks siis, kui uus vallamaja oleks ehitatud sinna, kus asub suletud raudteeülekäik?

https://sauevald.ee/documents/17893729/18388598/2019.07.22_Saue+Valdur.pdf/24047d9d-b038-48be-a4b3-f2d77a1cf98e

Sulgeme raudtee ülekäigu. Sulgeme maanteel ülekäigu. Ehitame aiad. Tagame ohutuse. Unustame märgata inimest.....

Millised neist asjadest on head ja rõõmustavad?

Inimesed ei oska peale seda lollust enam koju minna, otsivad pisarad silmis kuskohast üle saab ja mismoodi minna. Kui kool hakkab siis hakkab inimeste hordid mööda kuuse tänavat Nõlvaku peatuse poole liikuma. Seal pole kõnniteed ega mingeid tingimusi kõndimiseks ja on ajaküsimus kui keegi alla jääb ja viga saab. Teiselt poolt üle Urda tunneli on Laagri peatusesse vähemalt Kuuse 27 maja juurest üle 2 kilomeetri! Ma isegi ei oska ette kujutada mis kuradi joobeastmes pidid tegelased olema kui selle tarastamise läbi lasid ja jätsid peatuse sinnapoole teed kus keegi ei ela ehk siis tööstusrajoonis. Aga noh mis seal ikka elame ju Eestis ja selline käitumine inimeste suhtes on täiesti "normaalne" ja siis imestatakse miks inimesed ametkondi ja poliitikuid vihakavad ja sõimavad. Inimesed pandi fakti ette ja enda jaoks lahendati probleem ära, üle 30 aasta pole see ülekäik Kuuse tänava juures ohtlik olnud ja nüüd järsku sai ohtlikuks, seda enam, et uued rongid sõidavad ka juba mitte üks aasta. Kui mõni loll tahaba alla jääda või jookseb alla siis pole vahet kus ta alla jääb või jookseb kas siin või seal ja see on looduslik valik ja inimesed ei pea sellepräast kannatama. 
Uuuuh sain ennast eestlaslikul kombel välja elada,

Selline arvamus FB-st. Teema puhul oli aga arvamusi siiski kordades rohkem! Nojah, valla asjamehed oskavad mõõta ühelt poolt raudteed vahemaaks 500 m tunnelini. Seda, et ka teiselt poolt tuleb kuhugi jõudmiseks taas "ringiga" jätkata, arvesse ei lähe?

Ohutuse vajalikkuses ei kahtle keegi. Ja nagu Saue vald teatab, siis "kaaluti tuhandet varianti ja asjaolu". Ma ei suuda isegi punnimisega siin kuidagi tuhandeni jõuda, kuid nõustun, et erinevaid nüansse tõesti palju. Ometi on halb tüüpiline suhtumine - väidame mida tahes, aga inimeste arusaamad ja selgitused "meid" ei kõiguta! Küsisin, kas nende tuhandete kõrval oli arutelu all ka signalisatsiooni ja tõkestuse paigaldamine!? Vastust ei saanud. See tähendab suure tõenäosusega, et ei olnud. Või siis kui oligi, siis Eesti raudtee saatis p.... Sest nagu teame, "tänu" hea Jüri Aarma hukkumisele, on Eesti Raudteel väga suuri raskusi arusaamisega ja, teadmistega ning sooviga tööd teha! Millegi (uue)tegemisel, nagu aed vm, avastab Eesti Raudtee, et ohutus on oluline! Veerennis pole nad seda siiani avastanud! Vähe sellest, kiirust ei olda nõus seal, palju ohtlikumas kohas, isegi piirama!

Saue Valdur:

Võimalik kolmanda tunneli rajamine, mida on välja pakutud, ei ole vahemaid arvestades mõistlik, aga isegi kui arutleda, on realiseerumine aeganõudev ja kallis ning kindlasti ei paku olukorrale lahendust lähiaastate perspektiivis.

Üks nüanss on veel - see, et justkui peaks samatasandilisi ülekäike likvideerima, oli ju ammu teada? Ah et aeganõudev ja kallis? Projekteerimisel polnud aega tööd teha? Ning küsimus, millele tõenäoliselt jälle ei vastata, aga küsin siiski: MIKS TUNNEL? Kui ruumi on vähe, siis võinuks teha hoopis trepiga väikese viadukti? Maa-ala, mis sellega seondub, on ju hoopis väiksem? Ei pea ju tingimata kõik ülepääsud tagama puudega inimestele liikumisvõimalust jms?

Ning isegi kui seegi osutuks (kellegi arvates) mõttetuks, siis siinseid küsimusi eirates näidatakse, et ei ole KÕIGEGA asja juures arvestatud!

Asjad on kallid? Kuidas võtta. Mõnel pool kulub hiigelraha mitme tõkke ehitamiseks? Selleks raha on?

Et takistada inimestel enda ja teiste elu ohtu seadmast vales kohas raudteed või maanteed ületades, rajatakse lähiajal piirkonda kolm turvatakistust: raudtee äärne piirdeaed, Pärnu maantee ja jalgtee vaheline torupiire ning Pärnu maantee kahe sunnavööndi vaheline piirdeaed. Fooriga ristmik Jälgimäe vasakpöörde juures suletakse 1. augustist.

Sulgeme ka siin ülepääsu? Loomulikult! Ega vallamaja ju siin asu.....

*********************************************************************

Teisipäev, 23. juuli 2019

Bussiinfo - rist ja viletsus!

Foto: Lemme Niibo.

Kuna Eestis sisuliselt puudub üks ja ühine infoportaal, just muudatuste leidmiseks ja ka täiendava info saamiseks, siis olen seda ise püüdnud teha FB grupis Eestimaa Transport & Turism. See pole küll aga lahendus, sest kõigele lisaks ei suuda ma ka kõige kohta infot leida.

Vaatasin Ekspress-Auto L kodulehele. Värskelt muutumas liini 181 Tallinn - Kiviõli - Jõhvi - Oru sõidplaanid. Kodulehel puudub igasugune info, mingil leitud FB lehel aga igasugune tegevus. Saatsin meili.

Lipulaev, Lux Express.

Nende kodulehel leidsin lahtri "Uudised", aga seal vaid üksik kribu. Ometi, ka neil lisandub uusi liine alates 1. augustist. Ma ei oska kodulehelt leida või pean uudiskirjaga liituma? Nonsenss?

FB lehel kerisin, aga leidsin vaid infot lisabusside kohta nädalavahetustel.

Taisto.

Kodulehel vähemalt värske, Pärnu-Jaagupi Tee bussipeatust puudutav info olemas.

Go Bus.

Kodulehel info leitav.

MK_Autobuss.

Kodulehelt mingitki viidet muudatustele või uudiste kohta ei leidnud. FB leht puudub.

ÜTK-de lehtedel üldjuhul leiab infot vaid kohalike ehk avalike liinide kohta. Jõgeva ÜTK  EI AVALDA ÜLDSE MINGIT INFOT! Uskumatu, aga nii see on!

Mil moel üldse eeldatakse, et info HÄSTI reisijateni jõuab? Mingi uudiskirja fenomeni usk? Kas peatustes ka arvuti selle vaatamiseks? Uskumatu ükskõiksus tundub ajuti olevat!? Ja mitte ainult osade ametnike poolt vaid ka kommertsvedajate puhul?

***********************************************************************

Kolmapäev, 24. juuli 2019

PP & RS koos bussiliiklust kraavist jälgimas?

Pärnu Postimees on üllitanud huvitava artikli. Tavapäraselt ÜTK-d ei soovi eriti reisijate arve avalikustada, aga siit midagi koorub.

https://parnu.postimees.ee/6737166/parnu-rongiliini-kadumise-jarel-on-inimesed-ules-leidnud-bussid?fbclid=IwAR3Kip1WP74osS9ElyQNKnC1Jq8tefQsRksLiCP7nal7YFikFA6OHxCvymg

Tegelikult avaldas loo Raplamaa Sõnumid, aga seda ei saa järjekordselt lugeda. Kas PP kogu loo välja toob, pole mulle teada. Lugu algab lausega, et Rapla ja Pärnu vahel sõitmiseks kasutatakse bussi hoolega. Väga tore uudis! Edasi nii tore pole.  PP sõnutsi "kellelgi sõit sõitmata ei jää". Jääb ikka küll!

“Pärnu–Rapla bussiliini number 333 kasutatakse väga hästi. Tagasiside inimestelt on väga hea, eriti Tori ja Vändra kandist,” ütles Pärnumaa ühistranspordikeskuse (PÜTK) vanemlogistik Avo Rahu.

Pole kahtlustki, et väga paljud on rahul! Kuigi mulle väga paljud inimesed kippusid vastu vaidlema, siis ikkagi on mul taaskord õigus. Loo lõpus tuuaksegi esile Avo Rahu sõnad, et liini olemasolu on hea mitmete asulate inimestele, kelle juurest rong mööda sõitis. Ja sedasama väitsin ma varemgi korduvalt. Enamasti siiski täpsustades, et on ka kahjukannatajaid nagu rattamatkajad, lapsevankritega liikujad ning seegi osutunud õigeks, aga sellest ei poeta PP silpigi.

Keskmiselt sõidab kuus selle liini bussiga ligikaudu 5000 inimest, näiteks juunis 4797. Enamik valideerib end Pärnus: juunis oli neid 839. Samal ajavahemikul oli palju sõitjaid veel Vändrast 553 reisija, Rapla raudteejaamast 519, Rapla bussijaamast 477, Eidaperest 403, Tootsist 390, Kehtnast 326 ja Torist 228 sõitjaga. Teistest peatustest oli neid juba alla 200, ka Lellest, kus rong endiselt käib, 141 reisijat.

Numbrid on aga oluline talletada ja seda vaja ka hiljem teada. Nii saab võrrelda seda, et hetkel on ühe transpordivahendi keskmine sõitjate arv umbes tasakaalus. Rongis sõitis veidi üle 30, bussis veidi alla 30 reisija. On see nüüd edusamm või mitte? Nii ja naa. Bussi täituvuse koha pealt on asi kindlasti efektiivsem, kui pikad need sõidud on? Kui rongis olid need enamasti pikad ehk siis enamasti vast alates Tallinnast, siis bussis see nii ei ole. Easke on muidugi täpset numbrit öelda, sest Pärnus valideerimine midagi infot ei anna. Võtame umbes, rongis sõitis kuus ca 3800 inimest. Kui enamus neist pikka otsa, siis .... Raplast veidi üle tuhande? Aga miks me siis ei saa isamaalaste lemmikult, ülikallilt piletisüsteemilt täpseid andmeid? Armastasid ju eeltasutud bussidele üleminekul IRL-i poliitikud väga tihti korrutada, kuidas "on vaja odavaid pileteid ja säilitada piletisüsteem ning tihendada liiklust". teame, et Isamaa esindaja Pärnumaal oli maavanem Andres Metsoja ja oli ka teisi. Millega nad siis hakkama said?

PÜTKi piletimüügisüsteem ei võimalda täpselt öelda, millisesse peatusesse sõidetakse, saab esile tuua näiteks selle, et Eidaperest ostetakse pileteid üsna võrdselt mõlemasse suunda. Kuu esimeses pooles tehti Eidaperest Rapla poole 100 sõitu, Pärnu poole aga 92. Kõige rohkem kasutavad eidaperelased lõunast reisi, juuli esimeses pooles 106 korda. Hommikusel reisil oli 62 sõitjat ja õhtusel märksa vähem – vaid 24 sõitjat. Buss sõidabki mõlemas suunas kolm korda päevas.

Kuidas palun??? Veel kord küsin, KUIDAS PALUN? 

Et siis kulutame ÜÜRATUID RAHASID piletisüsteemile, mis sisuliselt ei anna rohkem teadmisi, kui bussi uksele paigutatav lihtne ja ODAV loendaja?

PP peaks aga olema teadlik küsimustest, mis vajavad vastuseid? Nagu ka RS? Miks siis ei saa lugeda neile antavaid vastuseid?

1. Kehtnast ainult 326 sõitjat? Miks? Üheks põhjuseks, et PÜTK ei arvestanud ettepanekuga tagada Lelle Jaamas ooteaeg, mis võimaldaks sõita ka Kehtnast Viljandi suunale ja vastupidi. Siiani pole seda viga parandatud. Miks?

2. Portaalis peatus.ee on maakonnaliinide otsing. Kui sinna sisestada "Pärnumaa" ja "333", siis 6 bussi asemel annab portaal välja vaid ÜHE bussil!? Miks?

3. Liinikirjelduses puudub endiselt nimed Rapla Jaam ja Lelle Jaam. Miks? Kui paljud Pärnumaa piirkonna inimesed ja paljud teisedki üldse teavad, et selline võimalus olemas?

4. Raplast väljumisel ei peatu buss endiselt Mahlamäel. Miks?

5. Pärnus ei peatu buss Veeparadiisi juures. Miks?

6. Tootsi Jaama juures peatust ei ole. Miks?

7. Tootsis kuus 390 sõitjat, päevas 13, bussi kohta ümmarguselt 2. Kas selline sõitjate arv ikka nõuab bussi Tootsi sõitmist ja ligi veerandtunnist ajakadu? Või on mõttekam Mannares ümberistumised võimaldada? Kui paljud Tootsi sõitjatest üldse sõidavad Tallinna suunas?

8. Eongi kadumine eeldanuks heade võimaluste tagamiseks vähemalt 4-5 bussi ning lisaks veel minimaalselt 3 bussi Pärnu - Järvakandi - Rapla Jaam liinile. Miks neid ei ole?

9. Elron keeldub oma kodulehel viitamast rongbussile. Miks?

Muidugi on küsimusi veelgi, aga ega neile adekvaatseid vastuseid loota ei ole. Ärgem unustagem, et PÜTK pole mitme kuu jooksul üldse mingeid muudatusi liinivõrgus teha!