PEÜTK ei kasutanud võimalust ja MKM-i kaasamine RB puhul on kui pullikaka. Aug 2019.

 

Kolmapäev, 7. august 2019

PEÜTK ei kasutanud võimalust?

ATKO ajastu mööda saamas, kohati juba uued firmad tulemas. Seda, et ATKO-saaga tõestab ühtse riikliku bussifirma vajadust, ei hakkagi seekord lahkama. Selge niigi.

 Lääne-Harju vald

12 tundi

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse pressiteade lepingu sõlmimisest.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus sõlmis riigihanke nr 203132 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lääne 2 suuna bussiliinidel" tulemusel parima pakkujaga, AS SEBE, avaliku teenindamise lepingu. Leping jõustub 02.02.2020.

Tulenevalt eelnevast lõpetatakse alates 01.02.2020 järgmiste liinide tellimine Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu 2-8.1/25 (2012) alusel ATKO Liinid OÜ poolt:
• Liin 107 Tallinn - Harku - Keila - Vasalemma - Ämari - Munalaskme
• liin 119 Tallinn - Harutee - Riisipere - Turba - Lehetu
• liin 133 Keila - Harutee - Riisipere - Turba - Ellamaa – Lehetu
• liin 136 Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Madise – Paldiski
• liin 145 Tallinn - Harku - Keila – Paldiski
• liin 148 Tallinn - Harku - Keila - Ämari – Rummu
• liin 149 Tallinn - Harku - Keila - Rummu - Audevälja - Harju-Risti
Alates 02.02.2020 alustatakse nimetatud liinide teenindamist Lääne2 suunal, SEBE AS-ga sõlmitud lepingu alusel.

Kuid PÜETK jättis ikkagi võimaluse kasutamata. Ometi, mida räägib, PEÜTK juht:

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektori Vello Jõgisoo sõnul Harjumaal napib raha juba tänavu. "Põhja-Eesti ÜTK on  algusest peale edastanud maanteeametile info, et 2019 aastaks planeeritud summast bussitranspordi rahastamiseks ei jätku. Meie poolt koostatud taotluste aluseks on nõudluse järsk kasv ning vajadus tagada avaliku teenuse kättesaadavus nii, et sõitjad ei peaks jääma bussidest maha," sõnas Jõgisoo.  

 https://www.err.ee/956859/tasuta-soit-pole-ainus-busside-taitja

Räägib, aga laseb  mõisa köiel lohiseda? Ka teised räägivad RAHAST, kuid väga ei ole märgata muutusi? Täna on parim maakonnaliinide arendaja vast Ida-Virumaa ÜTK, teised on kõik teinud midagi, üks rohkem, teine vähem, aga säravat tulemust pole. Nagu Eesti spordiski sageli...

Mida aga vaadata Harjumaa osas? Kõigepealt torkab silma, et enamus Lääne2 liinidest kulgeb läbi Harku. Ehk siis PEÜTK surub piltlikult öeldes päevas lausa sadu busse Tallinna ummikutesse! Ja samas puudub paljudest kohtades mingigi võimalus sõita ka teisele suunale! Ometi on teada, et päeva igal hetkel ei ole kõik bussid täis ja ruumi on. Ei ole ka päevased läänesuuna rongidki täis. Muide, siinsega seostub taas ka üks vana probleem - Elroni rongidepoo vale asukoht, mis jätab Laagri, Urda jm kohad viletsamasse seisu kui võiks! Depoo ümberkolimine võimaldaks Keilani ja kui vaja, ka kaugemale, liiklust tihendada! Ja kui vaja, ka hilisõhtul lisada liinile Keila - Turba ronge, kasvatades sellega reisijate arvu Paldiski või Keila rongides Keilani ning andes samuti võimaluse ehk ka mõni lisarong panna. Samas ei pea sugugi iga rong hilisõhtul sõitma kogu liini.

Ütlen aga kohe ette ära, et mõistan väga hästi - ÜMBERISTUMISED EI OLE KÕIGE MUGAVAMAD ASJAD! Kuid samas, kui need on tasemel kavandatud, ei ole neis ka midagi hullu! Ning läänesuuna ümberistumiste jaoks on mitmeid erinevaid kohti - Vana-Pääsküla, Urda Jaam, Keila Jaam, Vasalemma Jaam, Klooga Jaam, Saue Jaam jm. Ning mitte ainult rongidele, vaid eelkõige Keilas saab ju istuda ka Harku suuna bussidele?. 

Keila puhul on siinkohal kaks olulist aspekti. Nimelt tuleb tagada peatuses Keila Jaam võimalused ümberistumisteks nii rongidele kui (Harku kaudu) sõitvatele bussidele. Teiseks, sh osa busse suunata Tallinna Tutermaa ja Saue kaudu Harku suunale. Seda enam, et osa busse (näit Paldiski - Tallinn) sõidaks ju sama teed pidi ja nii saaks mujalt tulevatelt bussidelt otse neile ümber istuda. Sauelt muide, pole mingit ühendust Harku suunaga!

Lisaks saaks liinid 14 ja 191 ühendamisel ning kaks korda tihedama graafikuga likvideerida ka liini lõpposas pooltühjad bussid ja needki annavad võimaluse Keilani sõites (läbi Tutermaa) lisavõimalused peatuses KEILA JAAM ümber istuda.

Esialgu võinuks ümberistumistel keskenduda aegadele väljaspool tipptunde, eriti hilisõhtusel ajal. Aegadel, kus nii bussid kui rongid on suhteliselt tühjad. Oluline on ka see, et bussid ääremaalt Tallinna  igal liinil täituks võimalikult vara, mitte ei oleks maakohtadele lähimad otsad tühjad.

Vaatame esimesena vaid üks kord päevas sõitvat LEHETU - Tallinn bussi. Sellises mahus puudub liinil eriline mõte, eelkõige Lehetu piirkonna jaoks. Peaks olema täiesti optimaalne, kui ... jätta liinist alles vaid sisuliselt kümnendik, Riisipere Jaam peatuseni, kohati ka vaid Turbani, sest Turba rongiliiklus peagi käivitub (vajalik maht u 13 rongipaari ööpäevas + 3-4 kiirrongi). Aga jätkuvalt läbi Nissi? Isegi kui ühe bussi asemel panna liin käima 5-6 korda päevas, oleks rahaline võit olemas! Oluline mõtteaine - Riisiperest Urdani sisuliselt ei ole kohti, kuhu Lehetu suunalt sõidetaks? Ja kui sõidetakse, saab sinnasõiduks kasutada ka Riisiperest kommertsbusse?

Teine aspekt - nagunii on vajalik juurdevedu kaugemalt tagada. Rapla - Alu - Varbola - Nurme - Turba Jaam (Nissi ja Riisipereni) peaks liini järgi vajadus täiesti olemas olema (töökohad Varbolas, samalt suunalt ühenduste puudumine Tallinnaga jm). Seega, selle asemel, et suurel arvul liine dubleerida Tallinna lähedal, peaks keskenduma regionaalsetele vajadustele.

Muidugi on nüansse tohutult. Nagu see, et Lehetust Riisperesse on E-R siiski 3 bussi päevas. Ja kunagi ei tea, kui hästi õnnestub liine sobitada, Varbola, Lehetu jt vajavad erinevaid aegu jm. Unustada ei tohi aga sedagi, et ääremaa jaoks ei piisa 1-2 bussist, sest ei ole eesmärk inimestel sõita vaid terveks päevaks Tallinna, soovitakse ka päevaseid võimalusi ja lühemaid sõite. Vallakeskus kaasa arvatud. Seega, siinkohal saab kaaluda, kas 5-6 bussi Lehetust või ühe bussi asemel 3 bussi Varbola suunalt. Ja ärme unusta, osaliselt on liinid juba täna olemas, kilometraazhilt. Nagu Rapla - Varbola jm. Piisab vaid erinevate liinide ühendamisest.

Siin veel üks aspekt, miks maksumaksja raha kokkuhoiul oluline. Mida rohkem tagame reisijaid põhisuundadel, seda rohkem on lootust, et neist huvituvad KOMMERTSFIRMAD? Ehk et maksumaksja koormus langeks veelgi!? Või eksin? Näiteks Paldiski - Tallinn või mõni muu liin peaks neile olema sel juhul atraktiivne?

Liinid 136 ja 145 PALDISKIST arvatavasti võiks olla põhisuuna bussid? Või sobiks selleks hoopiski Rummu ja Harju-Risti suund? Paldiskist on ka rongiühendus, kuid oluline seegi, kui palju sellest LINNAST on sõitasoovijaid just Harku suunale? Nii tundubki, et mõttekam on OSA Rummu, Harju-Risti, Vihterpalu ja Nõva (pikendus Haapsalu - Dirhami - Peraküla) suuna bussidest suunata mitte Tallinnani vaid taas lähemale, peatustesse Vasalemma Jaam, Keila Jaam, Vana-Pääsküla Jaam? Nendelt suundadelt on erinevate alguspunktidega Keilani päeva jooksul käigus ca 20 bussi. Tundub hea? Ei, võiks olla parem. Vaatame kaugemalt. Nõvalt on päevas vaid 3, Vihterpalust 4, Harju-Ristilt 6 bussi.

Kas nüüd tajute, kui heas seisus on lähipiirkond ja kui halvas ääremaa? MIKS SIIS IMESTADA, ET ÄÄREMAASTUMINE ON IGAS NÜANSIS AINA SÜVENEV!? Ei taha ju keegi elada pangaautomaadi vm-ta ja ei taha elada ka viletsa ühistranspordiga!? Lisaks kohad, kus peaaegu midagi ei ole, nagu Audevälja, Variku, Kuijõe jt. Loobuks egoismist ja annaks enda mugavuse arvelt midagi ka neile? Eriti, kui SAAME SEETÕTTU KA ISE SÕITA Nõvale, Perakülla, Dirhamisse jm?

Eelnev siis Harku suunda (V.a. Lehtu bussid) vaadates. Kaks liini aga sõidavad Harutee kaudu. Haruteelt sõidab Tallinna umbkaudu 40 bussi (osa neist kaugbussid ja nende puhul võib küsida, kus on lisapeatused Urdal, väljuval suunal Järvel, Hiiul ja ka Kanamal jm!?)! Kui palju on aga busse Haruteelt (Ääsmäelt) busse Keilasse? E-R kaks, puhkepäevadel, ei ühtegi! Muide, põnev oleks teada, kui paljud pakuvad õigesti, mitu Pärnu - Tallinn bussi päevas Haruteel peatub?

Siia lisandub tegelikult ebaotstarbekate liinide nimistu kaudu veel liin 163, Haiba -Tallinn. Taas, miks kõik ühte teed pidi? Miks Kernu suunalt MITTE ÜKSKI BUSS EI SÕIDA VALLAKESKUSESSE? Tagades seal ümberistumisvõimalused Keila ja Tallinna suunale? KAHELE suunale minimaalselt?

Mõistan, et üliraske on hoomata, millised "päikesekiired" ehk needsamad SEBE kätte lähevad bussiliini ühes suunas uhavad. Aga võtke liinid peatus.ee kaardil järjest lahti ja vaadake!? Üliraske on ka tajuda, kui ebaotstarbekas see on! Ometi, PEÜTK kõrgelthinnatud asjatundjad peaks ju teadma, et lisaks liinivõrgu kujundamisele peaksid nad ka maksumaksja raha otstarbekalt kasutama?

 

*****************************************************************

 

 

Teisipäev, 27. august 2019

MKM-i kutse arutelule - s.o. kriminaalne pullikaka!

Olen teadlikult vältinud viimasel ajal RB teemal kirjutamast. Lihtsalt seepärast, et selline planeeritav raudtee on kuritegu riigi ja rahva vastu! Kuna aga selge, et selle taga jõud, keda huvitab vaid raha, siis oleks kirjutamine lihtsalt asjata energiakulu. Muudel teemadel võib vähemalt muutusi loota, siin paistab aga nüüd asi ikka päris kriminaalseks minevat!

Rail Balticu raudteele plaanitakse Pärnumaal viis peatust

Riik otsib kohalikele peatustele lisamiljoneid

Rail Balticu Eesti raudteekoridori põhiprojekteerimise käigus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel oluline paika saada piirkondliku rongiliikluse peatuste asukoht, rääkida läbi taristu otstarbekus ja alustada arutelu selle rahastuse üle.

Loe lähemalt: https://parnu.postimees.ee/6762806/rail-balticu-raudteele-plaanitakse-parnumaal-viis-peatust?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=6762806&fbclid=IwAR2FUCqRbk4bS_hNhqO9Bwx8CDvIJr6ubhsdSSsu670BRQ_14BZGhI8MECE

Nii ongi värskelt lausa kaks artiklit ilmunud. Esimeses siis kutsutakse üles aruteludele otstarbekuse, peatuste asukoha ja rahastuse üle. Võtame järjest. Trassi planeeringu puhul arutelu oli vaid linnukese pärast, ühtegi olulist viga ei parandatud. Siinkohal täna ei saa arutada rahastuse ega otstarbekuse üle, sest sellisel RB-l ise puudub otstarbekus! Seega ei tohi seda ka rahastada sest sellisel raudteel kohalik rongiliiklus on igasuguse loogika vastane! Seda peaks teadma une pealt igaüks, kes natukenegi valdkonnast jagab!

Miks ma üldse otsustasin seekord kirjutada? Sest üllatun ikka veel, et keegi peab RB otstarbekaks, aga veel üllatavam see, et ikka leidub neidki, kes arvavad, et kohalik liiklus sel mõttekas! Ning ükski viide ei mõika, ükski sõnastus ei pane süvenema!?

Kunagi ammu mindi kitsarööpmeliselt raudteelt üle laiarööpmelisele. See oli suur õppetund, mis näitas, et raudteeta jäänud asulad suuresti kängusid. Üks rohkem, teine vähem. On muidki tegureid, kuid see mõjutas kõiki asulaid, mis raudteest ilma jäid. Ja kui keegi toob põhjenduse RB kohalikule liiklusele, et "asustus, tööstus jm "tuleb uuele asukohale järele", lähemale ja suureneb nende ümber" on minu jaoks uskumatu ...., ma isegi ei tea öelda, mis see on! Kui aga arvata, et Raplast ja Kohilast näiteks kaugel asuvatel peatustel on mõte, siis üks põhireegleid unustatakse ära? Ma ei räägi sellest, et siin raudtee juba ühendamas, kuigi mitte parimal moel, tänu Rapla jaama asukohale. See on piisav! Tõsi, Pärnuga ühendus puudub, aga halvima stsenaariumi puhul saab siiski ka Rapla ja Pärnu vahel ekspressbussiliikluse käivitada. Praegugi Rapla jaama asukoht mõjutab negatiivselt reisijate arvu. 

Kui aga mõlemas kohas uued peatused kaugel, siis see mõjutab ju veel rohkem? Ehk et IGA TRASSI PUHUL TULEB VAADATA MITTE VAID PAARI LINNA, vaid ka VAHEPEALSETE PEATUSTEVAHELISE LIIKLEMISE MÕTTEKUST! See puudub RB-l aga praktiliselt üldse. Ja kui ollakse valmis kulutama 2 miljonit per peatus, siis saab selgeks, et absoluutselt mõttetu asja tarvis soovitakse kulutada pea 20 MILJONIT!? Kusjuures, et sellise vahemaa puhul, Ülemistel Iklani oleks kohalikul liiklusel mingigi mõte, peaks peatuste arv olema lausa 15-20. Seega, vähegi OTSTARBEKA kohaliku liikluse jaoks peaksime kulutama 40 miljonit! Lisame siia kulu nende rongide ostuks, hilisemad ekspluateerimiskulud jm, siis SELLEST RAHAST SAAKS EHITADA VALMIS ROHUKÜLA RAUDTEE! Mille OTSTARBEKUS on kordades suurem! Vähe sellest, tõenäoliselt jätkuks raha ka Võru raudteele!? Esimest planeeritakse, taevale tänu, aga Võrust isegi ei räägita!

Õppetunnikd peaks olema ka praeguse Pärnu raudtee saatus! Keegi võib arvata, et RB kiirus nii hea, et hoolimata asulatest kaugele jäämisele, tullakse sõitma, siis see on vaid osaliselt tõde! Sest Pärnu raudtee suletigi seetõttu, et sõitjaid vaid suvel ja mõnevõrra nädalavahetusel. See aga ei toida ja sellest peaks igaüks aru saama. Uue raudtee, Rail Balticu, kohaliku liikluse tulemus saab olema sama. Sest kuigi liiklust plaanitakse tihedamalt, saab sõitjaid rongide arvu ja kulutatud raha suhtes olema vähe! Raudtee on aga toimiv vaid masside puhul ja kui see pole eesmärgiks ega tulemuseks... Halvasti mõjub kindlasti veel kõrge piletihind, seega sõitjate sihtgrupid on sellised, kus igapäevane töölesõit jääb ära valdavalt ja "maale vanaema juurde" lapsi samuti saatma ei hakata!

Järgmisena võiks vaadata kohaliku rongi olukorda sealpool Pärnut. 

Häädemeeste vald arvudes

Rahvaarv 4982 (01.01.2018 seisuga), pindala 493,74 km²

, volikogu liikmeid 19.

Ühinesid Häädemeeste vald ja Tahkuranna vald.

Volikogu esimees on Andrus Soopalu, vallavanem on Karel Tölp.

Elanike arv 1 km2

kohta on 10,09.

Kui suur aga Häädemeeste aleviku elanike arv? Ometi soovitakse panna kohalikud rongid sõitma Häädemeesteni? Iseenesest selle piirkonna vaatevinklitest imetore mõte ja MÕISTUSPÄRASEL raudteel peakski nii olema. Peaks olema aga hulganisti rohkem peatusi, nagu Lottemaa (et sellega üldse pole arvestatud, näitab juba niigi otsustajate taseme ära!), Uulu, Tahkuranna, Võiste, Rannametsa, Häädemeeste, Penu, Kabli, Orajõe, Treimani.

 Peatustega kaasnevad rongide möödasõiduteed ja perroonid rajatakse Rail Balticu projekti kulu ja kirjadega, kinnitas Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave. „Rail Balticu opereerimiskava ja liiklusgraafik näitasid, et esialgu mahub kavandatud 8 rahvusvahelise reisirongi ja kaubarongide kõrvale iga päev sellele trassile liikuma samuti 8 reigionaalset reieirongi,” lausus Sillave.

 https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kuhu-tulevad-uue-raudtee-peatused-kilksama-elanikud-paasevad-tanu-rail-balticule-otse-riiga?id=87243649&fbclid=IwAR0Ycguk4w-6KzaXnHZY9O3wdjPbfQVG6pWOgarBTdO6QGtx0sGEC_41BY8

Selles Andres Reimeri naiivsevõitu loos siis juttu ka sellest, et iga peatus vajavat kõrvalteed, ehk siis muutub peatus jaamaks. SEE ongi see, mis taas ajab kulud ebamõistlikult suureks. Raudteel kiirusega kuni 160 km/h, saaks aga perroone ka peatee äärde teha, kõrvalteed teivaspeatustes pole vajalikud. Need võivad olla üherajalisel teel vaid pikkade lõikudena möödasõidu hõlbustamiseks vastassuuna rongide puhul. Seega, SAMA RAHA eest saaks ehitada 2-3 korda rohkem peatusi normaalraudteel. See aga loomulikult Reimerit ei huvita. 

Kes kutsub üles kuritegelikule rahakulutamisele? Ministeerium! Ja minister aitab kuriteole kaasa? Meedia samuti? Siinkohal on veel teine ülioluline nüanss! Isegi kui eeldada, et asulates kõik hakkab liikuma nagu trifiidid, siis mis on selle HIND? Kõik minevikus tehtud kulutused muutuvad vähem või rohkem EBAOTSTARBEKAKS, sest kui ka tekivad uued elamud, ettevõtted jm uute peatuste juurde, siis mis saab olemasolevatest? Üpris paljud muutuvad kohalikus mõistes osaks ÄÄREMAAST! Ehk et me ääremaastame lisaks kõigele praegusele ääremaale veel midagi! Muudame rohkem või vähem mõttetuks kulutatud rahad ja materjalid jm? Aitame kaasa autostumise kasvule üheltpoolt, kuigi teiselt poolt justkui võitleme selle vastu?

On selge, et RB peaks olema vene laiusel, valdavalt üherajaline ja kuni 160 km/h. Vaid siis on meil olemas OTSTARBEKUS ja me suudame seda ka üleval pidada. Kulud oleks sellisel puhul põhjendatud rohkemal või vähemal määral. Ning kogu raudteelähedane piirkond võiks võita nii kaug- kui lähirongidest. RB puhul ei ole võitjaid, muide! Peale ehitusfirmade! Pärnu suunalise raudtee jaoks on olemas vaid 3 võimalikku trassivarianti.. 

Riisipere - Märjamaa - Pärnu-Jaagupi - Pärnu - Reiu - Häädemeeste - Kabli - Ikla, 

või 

osaliselt Risti - Virtsu - Pärnu ... 

või 

Lelle - Vändra - Sindi - Pärnu ....

Veendun selles aina rohkem, sest tänu "asulate liikumise teooriale" saan veel rohkem aru, et koos VB-ga (millega koos ehitamine veelgi säästvam) kulgemisel võiks Märjamaa, Pärnu-Jaagupi ja veel mõned asulad tõepoolest selle teooria järgi arenema hakata! Elamupiirkonnad ühel, tööstus teisel pool RB+VB trassi! Keskkonnast olen juba varem kirjutanud. Ning sellise valiku puhul on tõesti nii, et ei kannata olemasolev raudtee oma taristuga ja areneb ka uus trass koos juurdekuuluvaga. Eriti tänu sellele, et mainitud kohtadele tekib KAKS HEAD ÜHENDUSVIISI! Ükskõik kes või mis soovib liikumist, siis just sellisel puhul on parimad võimalused!

Kas meil siis õppetunde liiga vähe olnud, et me ei näe ega suuda õppida? Siinkohal ma tooks veel ühe õppetunni välja, kuigi neid kümneid ja lausa sadu!

Mäo! 

Me solkisime ära kvaliteetsed ühendused Paide jaoks, sest sinna enam bussid praktiliselt ei sõida. Nüüd teeme sedasama Puhu Ristis Põltsamaa jaoks, kus ka praktiliselt ühendused puuduvad? Märjamaa on samuti muudetud põhimõtteliselt ääremaaks. Ja kuigi Põltsama ja Märjamaa jaoks hakkasid (nagu ka väiksemategi kohtade jaoks) mured maantee kaugelt MÖÖDA viimisega, siis taas lausa kuritegelikult kulutati raha Mäo jaoks! Sest see on neist TIPP! Ning seda kõike on tehtud riigi käsul ja mahitusel! Kellegi huvides muidugi. Nüüd siis RB näol sooritame tõelisel "tipptasemel" kuriteo riigi ehk rahva (maksumaksja) vastu? Me ei võta õppust sellest, et INIMESTEST mööda minnes me sedasama inimest peletamegi maalt minema? Sest halvendame igal võimalikul moel nende elukeskkonda!?

Muide, Puhu risti, Paide jt kohtade puhul ei tee riik tänaseni MITTE MIDAGI, et olukorda parandada (omi vigu), hoolimata sellest, et mingid võimalused on olemas? Üheski kohas pole kiiret juurdevedu. Et ühel pool räägime kiiresti kohalejõudmise olulisusest ja teisal liigume teosammul, solkides kogu mõtte? Kas me hoiame kedagi või midagi? Ei, hoopis tapame rahva ja looduse?

Kui see ei ole kuritegu, siis mis on kuritegu?