laupäev, 1. jaanuar 2022

Avalikud liinid kommertsliinidest halvemale marsruudile? EKRE lubas aga anda RB-le tagasikäigu. Sept 2019.

 Eestimaa Blogi 3. osast üle toodud.

Neljapäev, 19. september 2019

Avalikud liinid kommertsliinidest halvemale marsruudile?



   Jõgisoo peab suurimaks pommiks Saku suunda. Jah, kui kommertsvedaja seal loobuks, oleks vajalik asendatav liinimaht üüratu! Kuid neil pole põhjust loobuda, sest puudub sisuliselt konkurents. Avalikud liinid seda ei paku vähesuse ja pea olematu hinnavahe tõttu. Rong samuti mitte, sest kuigi rongiga sõidetakse, on sel vähem peatusi ja liiklus hõre.
Üks võimalus on siin muidugi veel - Sakul on ühendus Viruga, aga see on ka kõik! Ühendus läänesuuna ja Haaberstiga on olematu. Seega, KÕIK avalikud liinid Sakust peaks suunama just sinnapoole! Hetkel näiteks on olemas mingi hädine liin 113 Vana-Pääskülla, mis ei arvesta isegi rongidega. Saku vald selle koha pealt vaikib, ÜTK ei saa aru, miks peaks!?
Palun, käivitage ammupakutud avalik liin Aespa - Kiisa Jaam - Kasemetsa Jaam - Saku Kingu - Vana-Pääsküla - Nõmme.

1. Kiisa Jaam, s.t peatus ülesõidu juures, mida veel pole ja see mõeldud ümberistumiseks kiirrongidelt.
2. Kasemetsa Jaam, mida ka veel pole ja tagab ümberistumise rongidelt, mis seal peatuvad.
3. Kuhu bussid sõidavad, Nõmmele või mõnesse muusse sihtkohta, on valikute küsimus.
Ümberistumised kahepoolsed, ehk et buss jõuab enne rongi ja völjub peale rongi.

* Selle lahendusega kaob igasugune igasugune konkurents kommetrsliinidega.
* NB! Liini 113 asemel saab käivitada liini, kus on ka reisijaid. Jõgisoo peaks aga väga hästi kursis olema, milline raharaiskamine see liin praegu on. Vastutust ei ole?

  Kose- Ardu liiniga on lood keerulisemad. Kõrvaltvaadates ei saagi aru, milles otseselt probleem? Koselt on päevas Tallinna kümneid busse, miks peab üldse kommertsvedaja sel liinil sõitma? Võimalusi on ju mitmeid?
NB! Kui bussides on vähe reisijaid, pea
b eeldama, et nende tihedus veidi ehk liig?
1. Kui H-liinid lõpetab, siis mõnede Kose liinide pikendamine on võimatu? Eriti kui arvestada, et bussides vaid mõned inimesed? Seega täispikkuses asendust pole vaja?
2. Kas Koselt sõitvad bussid peavad sõitma Balti jaamani?
3. H-Liinid väljub hommikul Koselt näiteks 6. 52, 7.20, 8. 09, 9.21, 10. 00.
Avalikud liinid samal suunal 6. 10, 6.40, 7.00, 7.15, 7.35, 8.00, 8.35, 8.50.
Miks peab isegi tipptunnil sõitma peaaegu koos, samal ajal kui Kosel nagu Tallinna ümbrusel üldse, puuduvad ühendused teiste kantidega? Avalik liin odavam? Ja mis siis? AVALIKE LIINIDE ÜLESANNE EI OLE KONKURENTSI PAKKUDA VAID SÕIDUVÕIMALUSED TAGADA AJAL JA SINNA, KUS ON PROBLEEME!
Seega, suuname 6.40, 7.15, 8. 00 bussid mujale? Ka 8. 50?
Et sel ajal sõitasoovijate jaoks oleks kommertsliin, aga neil aegadel pakkuda võimalust sõita liinil ... - Kose - Patika - Jüri - Lagedi Jaam - Tallinn? Kose - Oru - Tuhala - Sõmeru - Kiili - Tallinn? Miks kuskil Kolu ja Tuhala kandis nähakse siht silme ees vaid Tartu maanteed pidi sõitmist? Miks ei võiks paraneda Tuhala liiklus? Miks pole ühendatud siiani Lagedi Jaama ega Jürit?
Ja miks eeldada, et piisab Jüri puhul vaid busside korraks sissepõikamisest? Asula on ju hoopis suurem, töölesõiduks ei meeldi kellelegi kui peaks veel kilomeeter või rohkem kõndima?
Erinevate võimalust puhul paraneks erinevate kantide sõiduvõimalused. Ehk saaks ühendada bussiliine nii, et kahe asemel jääbki üks, nt Kiili kaudu sõites?


Sellised mõtted looga seoses. Ja värskelt FB-s leidus üks "asja sees olev" inimene kommertsliinide ja avalik liinide seostest samas võtmes, aga samal ajal oli aru saada, et asja mõte kohale ei jõua. Kas Harjumaal jõuab? Või on mu sõnastus tõesti nii keeruline?

Aga eks teatud määral peab ka Võrumaal ja mujal neid asju läbi mõtlema. Ehk peakski Võru - Tartu bussiliinid olema valdavalt kommertsliinid ja riik oma avalike liinidega vähendab n.ö. konkurentsi? Ehk kujundab oma liinid kõrvalisemaid teid pidi? Igas juhuks ka lisan, et ma kuidagi ei soovi, et Kose või Võru vm inimesed peaks rohkem maksta, küsimus ongi vaid selles, et kui kommertsliinid tõesti kuskil kaovad, siis ei pruugi me suuta kõiki neid asendada!? Samal ajal aga selle lahendusega saavad väiksemad kohad paremad ühendused ja suurtest kohtadest saab metropoli sõita teiste piirkondade kaudu!?
 
************************************************
 

Kolmapäev, 25. september 2019

EKRE lubas anda Rail Balticule tagasikäigu.


Lubas, aga selle asemel, eesotsas rahandusministriga teeb risti vastupidi!

Äsja levis info, et lähima nelja aasta jooksul saab 
Kose - Mäo lühike maanteelõik koos muude lõikudega ca 100 miljonit eurot.
Rail Baltic ca 350 miljonit (siin pole arvestatud euroraha?)
Haapsalu raudtee 2 miljonit.
Võru raudtee 0.
Raudteelõikude kaheteeliseks ehitamine ja ka elektrifitseerimine 0.

Nii et pidurdamise asemel hoopis raisatakse ja nagu oli teada, ei hoolita ka keskkonnast! Aga jätame hetkel keskkonna rikkumine maanteedega seoses kõrvale ja vaatame, mida saaks 350 miljoni eest? Rail Balticu projekteerimine ise võtab juba esialgsetel andmetel ca 50 miljonit. Ülejäänud 300 eest saab ehitada reisiterminali ja mõned viaduktid? On ju teada juba, et Lätis mõnigi asi kaks korda kallinenud, eks nii lähe ka meil!

Kui aga vaadata asja selle nurga alt, et RB alustamise raha läheb sisuliselt UUE ja TEISE LAIUSEGA raudtee ehitamiseks, siis esimesed sajad miljonid kuluvad kõige kallima piirkonna "raudteestamiseks" ehk Tallinna lähiümbruses. Seda ajal kui pole selgelt tõestatud, et meil üldse kaks raudteelaiust mõttekad on! Eriti kui üks kulgeb teisega paralleelselt ning kogu see projekt, mille pealt riik tulevikus ei tohi teenida vaid peab peale maksma, võib kaasa tuua paljude arvates ka muu raudtee rahastuse vähenemine. Täiesti võimalik!?

Samas on meil olemas Riia suunalise raudtee jaoks juba rööpad (renoveeritud raudtee vene laiusel) ca 70 km. Ei ole ses mõttes vahet, kas Tallinnast Lelleni või Riisipereni. Sest tegelikult on vaja ka Rapla - Lelle lõik remontida. Ehk et kõige kallim tegevus ehk suurim kulutus võiks jätta tegemata!?

350 miljoni eest saaks valmis raudtee Rohukülani ja isegi Iklani. Valmis hetkeks, kui RB pole veel saanud esimesi kilomeetreidki! Muide, ka Lätis on olemas vene laiusel raudtee, Skultest Riiani. Väga kasutatavas piirkonnas. Kas vene laiusel on mõtet? Siin peab meenutama, et sellel raudteesuunal on meie jaoks kõige olulisem ÜHENDUS LÄTIGA! Kogu Lätis on täna tegu vene laiusega. Isegi kui neil on mingi mõte edasi minna lääne laiusega, siis see saab olema vaid ühel suunal. Vene laius aga võimaldab meil reisida kõikjale Lätis.  Ja nende jaoks on Euroopa suunalisel raudteel juba rohkem mõtet, sest mida lähemal Kesk-Euroopale, seda mõttekam. Ometi on olemas ka muudetava rattavahega veerem? Nii et kui VÄGA VAJA, saame OTSE ka Riiast kaugemale sõita. Ahjaa, siiani pole Eesti (ma ei räägi Tallinnast) jaoks ju Lätiga ühendus üldse oluline? Kui kaua juba oleme ilma Tallinn - Riia rongita? Isegi raudteel, mis olemas, ei peeta sõitu oluliseks!?

Seega, 350 miljonit. Raudtee Rohukülani ca 70 miljonit, Iklani (Riisiperest või Lellest) ca 200 miljonit, natuke siia sinna, oleneb kummat trassi mööda. Ja SEE on reaalne asi, mis võib tõesti 4 aasta pärast valmis olla! Lisaks saaks sama projekti raames ka Keila - Pääsküla täies ulatuses kaheteeliseks ehitada, mida ju ka mokaotsast lubatud!?

Kas rahandusminister oskab raha lugeda? Tundub, et mitte. Pole sõnagi kuulda, et näiteks Tartu või mõnel muul maanteel püütaks olemasolev maantee ühe suuna jaoks ära kasutada!? Nagu pole sõnagi kuulda ka sellest, et RB miljardist saaks teha MITU korda rohkem vajalikke asju. Ei, selle asemel petetakse valijat, s.t. oma rahvast ja jätkatakse Reformierakonna teerullitaktikat!  Ärgem unustagem ka seda, et Haapsalu raudtee jaoks antud 2 miljonist soovitakse projekteerida Ellamaa viadukt ja raudtee Haapsaluni. Ehk siis projekteerime ja jätame asja seisma? Rahandusminister aga siin lähtuvast loogikast peaks teadma, et KOOS PROJEKTEERIMINE tuleb odavam, aga ometi ei mõtlegi võimalusele projekteerida raudtee KOOS Pärnu - Ikla maanteega! Või tahab rahandusminister väita, et pole vahet või ei saa?

EL ei anna raha muu kui RB jaoks? Kas kordagi on püütud seda muuta? MIDAGIGI teha? Ei, kunagi öeldi ju, et EKRE on RE "vend". Tundub küll, et on!? Jätkatakse sama malliga, millega alustas transpordivolinik Siim Kallas? Vend-vend!?

Miks pakun lisaks Lelle variandile ka Riisipere või Keila varianti? Just seepärast, et kahe variandi plusse-miinuseid kaaludes saab alati parema tulemuse. Pole ju Reformierakonda valitsuses, kes "kaalus" vaid ühte trassi!? Tõsi, Keskerakond nagu kutsikas sörgib sama rada ja isegi pole kaalunud eelmise valitsuse ajal alternatiive. Lisaks kõigele on läänesuunal rohkem elanikke ja ka läbilaskevõimet, nii et ka kohaliku liikluse jaoks PÄRNU KONTEKSTIS on potentsiaali rohkem!?

Miks jätkuvalt üritame üüratuid summasid kulutada mingi vähese tegemiseks, selle asemel, et teha sama raha eest MITU KORDA ROHKEM? Vajalikku ja olulist? Seda ajal, kui pensionäride "palgatõus" vaid 7 eurot? Kui kõik valdkonnad alarahastatud? Kui peab tänavu ja ka tuleval aastal 50 miljonit säästma? Aga magama paneme MILJARDI või KAKS???

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar