2022. On ootetingimuste teema Eesti Raudteel rumalus või teadlik hämamine?

 

 

 

Norra. Pääs ühelt perroonilt teisele. Meil ei eelistata seda lahendust vaid tunneleid. Ometi saaks mõlema variandi puhul tagada ka mingigi ooteruumi, nagu siinsel ülal galeriis (Ülemiste) või tunneliosas omaette ruumikesega (Tabivere).
Muidugi on hulgi ka teisi võimalusi.

https://www.err.ee/1608453527/raamas-rongipeatused-riivavad-silma-ja-jatavad-vihma-katte

 

Kaksteist aastat tagasi, pärast uute peatuste püsti panekut, hakkasid rongireisijad nurisema, et kuskile pole enam minna vihma- ega tuulevarju. Toona pani Eesti Raudtee peatustele lisaks paar pleksiklaasi. Nüüd ütleb firma, et see on üheks põhjuseks, miks peatused näevad nii räämas välja, sest mida suurem on pind, seda rohkem soditakse.

"Tegelikult neid hooldatakse, aga sodimisega võitlemine on tuuleveskitega võitlemine. Täna soditakse, homme puhastatakse ja ülehomme uuesti soditakse," ütles Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Šmiltinš.

Šmiltinš möönis, et nüüd on kätte jõudnud aeg platvormide korrastamiseks.

Mullu kulus 400 000 eurot Lõuna-Eesti ooteplatvormide korrastamisele, lähiajal peaks korrastamisjärg jõudma Tallinna. Räämas peatus riivab küll silma, kuid rongireisijaid häirib märksa enam see, et nad on jäetud tuule ja vihma kätte.

"Kui tuul tuleb, siis see tõmbab ikka täiesti läbi või sa oled ligumärg, kui vihma sajab. Ega just väga mugav rongi oodata ei ole," tõdes Tondil rongi oodanud Iris. Küsimusele, millest ta peatuses enim puudust tunneb, oli kiire vastus – seintest.

"Siin võiksid olla bussiootepaviljonid. Need ei pea ju olema kinnised, piisab klaasseintest, et seistes oled tuule ja vihma eest kaitstud," rääkis Iris.

Eesti Raudtee kinnitusel pole ootepaviljonide rajamine võimalik, sest praeguste perroonide keskel on selleks ruumi vaid 50 sentimeetrit.

 

Aga meil on kuidagi vildakad need asjad. Oli ka Norras lihtsaid tingimusi väiksemates peatustes, kuid siiski pigem paremad.

Tegelikkuses saaks isegi nende pleksiklaaside puhul midagi välja mõelda, et sodida nii lihtsalt ei saaks. Halb muidugi see, et meil algusest peale löödi kogu riigis käega neile asjadele ja pole püütudki sodijaid topelt maksma panna. Ja ometi, mind ei huvita, miks te hakkama ei saa, mind huvitab, miks teil inimlikkust pole? Ja miks te valetate?

Ootepaviljonid ei pea olema perroonide keskel! Kuigi isegi saaks, kui tahaks, hädakorral teha perroonile klaasist ootekoda, sest oluline on läbipaistvus ja seda saab tagada. Aga ei pea ju ootepaviljoni perroonile tegema, püha rööbas!? Kas Taevaskojas on see keset perrooni? Praktiliselt igas peatuses saab teha kas perrooni välisküljele või hoopis trepi lähedale ja veidi eemale? Nt Laagris on perrooni ja parkla vahel rattahoidla. Miks mitte selle otsa, trepi juurde midagi teha? Nähtavusest ärge hakake siin rääkimagi, endal takistab seal nähtavust aastaid juba ka raudteel käimise keeluplakat!

 

 

"Need rajatiste laiused platvormi keskel tulenevad nõuetest, mis on ooteplatvormide standardis, see omakorda lähtub gabariidinõuetest, vaba läbipääsu nõuetest. Raudteede vahed on meil üsna kitsad," selgitas Eesti Raudtee tehnikadirektor.

Ooteplatvormide konstruktsioon on suurusjärgus viis meetrit ja nii jääbki perrooni keskel vaid pool meetrit ruumi, kuhu paviljoni paigaldamine võiks kõne alla tulla.

Šmiltinši  sõnul ei saa öelda, et reisijad oleksid täiesti ula peale jäetud, sest perroonil on nii varikatus kui ka vahesein. "Et oleks tagatud vihmavari, veidi ka tuulevari, nii palju kui seda on võimalik tagada selle poolemeetrise mängumaa sees, mis keset platvormi jääb," lisas ta.

Siin ongi nüüd koht küsida, kas tegu rumaluse või tahtliku hämamisega? Sest nagu ütlesin, vabandus on äärmiselt loll või ..... loll! Juba tollal, uute perroonide ehitamise aegu oli sama teema korduvalt õhus. Tollane pressiesindaja Urmas Glase ei õppinudki mitte midagi. Imeli, et Eesti Raudtee, kes ennast väga edumeelseks ja kaasaegseks peab, hoiab tööl inimesi, kes ka 10 aasta jooksul pole targemaks saanud? Maksumaksja raha eest valetajaid ja hämajaid palgal hoida?
Reisijatel nurisemiseks aga sageli täiesti õigus. Sest tõmbetuul tekib ka enamasti ikka piki raudteekoridori. Jah, ääreperroonil peab raudtee-poolne külg praegustest libresse-tiivakestest olema vaba läbikäiguga, aga miks seda peab olema tagumine külg? Ja kes keelanuks neil perroonidel seesama keskosa laiem teha?

Loomulikult saanuks leida ka muid lahendusi. Mingi ootepaviljon trepi lähedal, parkla kõrval vm kohas kinnisena, üksiti ka infostendide jm jaoks? Või hoopiski pakkuda võimalusi, lahendusi ja tuge mingi kioski või kohviku tekkeks, millel oleks siis ka ooteruumikese tingimus? Muidugi ei saa neid tekkida siis, kui olla kõige selle VASTU! Muide, Elron siinkohal lükkab alati vastutuse Eesti Raudtee kaela, kuigi ka nemad, riigiettevõttena ja vedajana, peaks olema vastupidisel seisukohal. Ja kas Balti jaama hoone on ka liiga väike, et see lasti küll turuks, küll Tallinki veinipoeks teha?

 

Edelaraudtee juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul on palju nüansse, millest paviljoni paigaldamine sõltub.

"Meie oleme lähtunud sellest loogikast, et me standardis seda punkti ei näe, mis otseselt keelaks või takistaksid paviljoni rajamist. Seal, kus ei ole ootesaali, sinna oleme paviljoni ikkagi püüdnud rajada," rääkis Kaarjas.

Ka tema möönis, et Eestis on raudteede vahed kitsad. Raudteeplatvormi miinimumlaius on neli meetrit ja sinna pole paviljoni võimalik panna. Samas tõi  Kaarjas näiteks Tallinnas asuva Liiva jaama, kus 4,8-meetrisele perroonile paviljon rajati.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeri sõnul on paviljonid paigaldamise puhul põhitakistuseks kitsad perroonid. Nii nende laiendamine kui ka ka kahe rööpapaari vahelise ala laiemaks tegemine nõuab lisaraha. Laineveeri sõnul on rongireisijate elu mugavamaks tegemiseks ka muid lahendusi.

"Eeskätt on meil olnud raudteepeatuste ühendamise meede, kus 31 peatust said täiendava juurdepääsu teiste transpordiliikidega," rääkis ta.

Nutitelefoni omanikud saavad rongide liikumist reaalajas jälgida Elroni kodulehelt. "Ta ei pea tulema nii varakult sinna raudteepeatusse," lisas Laineveer.

Ka Šmiltinš märkis, et kuna rongiliikluse täpsus on tublisti üle 99 protsendi, siis ei peagi inimene perroonil pikalt aega veetma.

"Ooteplatvormile tuleb inimene suhteliselt vahetult enne rongi saabumist, et see ei oleks koht, kus võiksid tekkida  vaba aja veetmise grupid," rääkis Šmiltinš.

Eestis on 132 ooteplatvormi ja mullu registreeriti 250 vandalismijuhtumit.

 

 

 

Võimalus on kasutada ootepaviljone erinevate asjade jaoks, nt pakiautomaadid,  kohviautomaadid, üksiti annaks see võimaluse kasutada ka tualetti, saada joogivett, võimalus laadida elektrirattaid jm. Kõiki neid teenuseid on nagunii vaja, olgugi, et lähtudes iga peatuspiirkonna nüanssidest..

 

Mnjah....  

Eesti raudteel ja Edelaraudteel on ühed nõude, aga ühed on sujutnud mingite variantide puhul lahenduse leida, teised on lahjad mis lahjad!?

 

Aga nüüd lugege järgmist teksti:

Kapitaalsemaid ehitisi perroonidele ei võimalda Glase sõnul Eestis kehtivad standardid, mis ei ole Eesti Raudtee välja mõeldud, vaid tuginevad ELis kehtivatele standarditele. «Me oleme meile ette antud raamid maksimaalselt ära kasutanud,» kinnitas Glase.

Ta lisas, et kapitaalsemate pealisehitiste rajamine platvormidele pole otstarbekas, sest platvormide eesmärk on võimaldada reisijatele turvaline ja mugav rongile minek ja maha tulek, mitte pikemaajaline ajaveetmine.

«Euroopa riikide praktika näitab, et kui
platvormidel muuta ootepaviljonide olme liiga mugavaks, tõrjuvad noortekambad või asotsiaalid reisijad neilt välja ja tekkib palju avaliku korra probleeme,» selgitas ta.

Glase sõnul võib reisijate skepsisest praegu aru saada, aga tema kinnitusel lähtub raudteefirma tegutsedes sellest, et kahe aasta pärast on raudtee korras, platvormid ümber ehitatud. «Kõik see koos peaks hakkama toimima sääraselt, et kõik toimub plaani järgi ja kellast kinni pidades,» kinnitas ta.

Omavalitused pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama. «Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma, mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»

See tekst on pärit aastast 2013! Ja kogu tollase jama sees rääkis ka Glase sma pläma nagu Laineveer ja Shmiltins - et pole vaja varem tulla ja bla-bla-bla. Punaseks tegin ühe eriliselt lameda ütluse, mis tegelikult mind tükk aega naermas hoidis. Ka siit saab järeldada vaid üht, et tolleaegsetest sadadest kommentaaridest ei õppinud Eesti Raudteel mitte keegi. Huvitav, kui nad uusi töötajaid palkavad, kas nad töövestlusel enne uurivad, ega tegu pole juhuslikult hoolivate inimestega? Et siis saab need tagasi saata! Või on asi hoopis selles, et Eesti raudtee teeb oma töötajatele maksumaksja rahadega kalleid koolitusi, õpetamaks, kuidas peab vastama aastast aastasse, et mingi hinna eest mingeid kohustusi ei lisanduks? Koolitajaks Laineveer?

http://eestimaablogi.blogspot.com/2021/10/ootepaviljonid-rongisoidu-romantilised.html

Õudne kui oleksin ka 10 aastat samal tasemel või lausa taandarengus! Ja siis imestatakse, miks ma olen "kuri"! Lausa peabki olema, kui ametnike puhul on arengupeetus!

 

 

Neid raudteejaama hooneid, mis Eesti Raudtee lasknud põlema panna või maha lammutada, enam arvestada ei saa. Küll aga, oleks neil pisimatki tahtmist ja huvi, oleks nad ammu helistanud, ole hea, aita hädast välja.....