Kagu ÜTK asub asja kallale ning uue aasta ootuste ja soovidega Lõuna-Eestis. Dets 2018.

Neljapäev, 27. detsember 2018

Kagu ÜTK hoiab ikka sarvedest?

Ilumetsa Jaam. Värskast ega mujalt tulevaid avalikke bussiliine siin ei kohta.

http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=23242

Sattus ette üks artikkel, mis ilmus õige pea täpselt aasta tagasi! Kagu ÜTK muidugi võis ju sarvist haarata, aga kui ei tea, isegi mida teed, siis võid ju maadlema jäädagi!? Aga vaataks nüüd tolle aja kirjutatut-öeldut tänases võtmes?

Kuid ütlen ka ette, et ma siinsega ei pea mitte kuidagi silmas seda, et Kagu ÜTK mitte midagi pole teinud. Kosmeetilisi silumisi ikka, kuid kardinaalseid, tänapäevaseid lahendusi, ei ole!

Aasta alguses tööd alustanud Kagu ühistranspordikeskus haaras kohe suurtel mureteemadel sarvist, kõige kõvemaks pähkliks on inimeste tegelike sõiduvajaduste väljaselgitamine. Miks?

Esimesed tööpäevad on olnud väga tegusad ja väljakutseterohked,” tõdes Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar.
Keskusel on palju rabelemist käigust ära võetud kommertsliinide aukude katmisega avalike, doteeritud liinidega. Mõned liinid asendati, aga mõned ka mitte.
Põlva inimesed on avaldanud sotsiaalmeedias teravat pahameelt, et kell 6.40 ei saa enam bussiga Tartusse sõita – paljudel on vaja jõuda Tartusse kella 8ks kooli, tööle või arsti juurde.
„Samal ajal sõidab riigi poolt doteeritud rong, väljub Põlvast kell 6.43,” soovitas Sander Saar pahandajatel sõiduvahendit vahetada. „Inimesed lähevad aga bussijaama ja vaatavad, et otsebussi Tartusse ei lähe – ju ma sinna ei saagi. Tegelikult läheb bussijaamast buss ilusti rongijaama, jõuab sinna viis minutit enne rongi väljumist.”
Sander Saar möönis, et bussijaama piirkonnas elavatel inimestel on küll ebamugav ümber istuda, aga Tartus haiglas töötavatel inimestel ja Maaülikoolis õppivatele tudengitele on raudteejaam jällegi lähemal kui bussijaam. Rong sõidab ka kiiremini: jõuab Tartusse 40 minutiga.
Õhtul tagasi Põlvasse saamisega oli ka probleeme, kuid need lahendas paljude jaoks kell 19.40 väljuv buss, millega hakkas sõitma märkimisväärselt rohkem reisijaid kui kadunud hilisõhtuse bussiga.

No mis sa oskad kosta!? Nagu näha, siis aru ei saada põhilisest: sisuliselt ongi uuringutega võimatu teada saada, millised võivad olla vajadused. Tõsi, kogu piirkonna elanikud erinevates FB gruppides avaldasid väga palju erinevaid arvamusi ja on selge, et iga soovi puhul ei pruugi nende täitumisel ollagi head tulemust. Omn ju tõesti nii, et keegi oskab olla oma ideede juures väga veenev, aga tegelikult tema pakutud asi ei toimi. Aga katsetamata teada ei saa. Tuleb seda teha küll mõistlikult ja tasa ja targu, aga tuleb. Üpris samal ajal püüdis endine eksmaavanem, nüüdne ääremaa elu "edendaja" neid küsitlusi halvustada, oskamata ise neist järeldusi teha. Oskus analüüsida on aga põhiline! Kui aga Kagu ÜTK seda hoopis kardab ning heade ideede tõrjumiseks keeldub väljastpoolt kohalikke KOV-e tulnud ettepanekutega arvestamast, siis pidanuks ju "ekspert" oma sõna ütlema? Kuid ta vaid jahus tühja, ilma valdkonda tundmata. See toimus umbes nii nagu selgitusedki, miks muusikakool sobib vallavõimudele ja lapsed mingu suvalisse majja....

Kui aga alustada algusest, siis on kadunud liinide asendamine endiselt ääretult viletsal tasemel. Viimati kadus Valga - Kuressaare. Et see pole Kagu ÜTK asi? Alpool saate aga lugeda nii Võrust kui Antslast. Kui Sander Saar sarvede otsas kõõlumise asemel püüaks analüüsida, võiks vabalt proovida käivitada hoopis bussiliini Võru - Antsla - Mägiste Jaam - Virtsu? Pole jälle teada, kas oleks sõitjaid? No kui seda katsetada samamoodi nagu katseliselt käivitati liin Põlva - Tartu nädalavahetusel, siis muidugi sõitjaid (piisavalt) pole! Ja kuigi ka Saar ise möönab, et bussijaama asukoht pole parim, siis ometi ei soovita siiani pikendada maakonnaliine osaliselt läbi linna jaamani või ka Himmasteni, Rosmani vm. Miks küll?

Tüüpiline on aga (kas tänu "ekspertidest" õpetajatele?) oskamatus aru saada, millist bussi reisijad soovisid ja ka korduvalt ning erinevas sõnastuses põhjendasid! Nii võiks ehk suuta märgata peale Maaülikooli ka Ihamarut, Krootuse, Savernat, Lõunakeskust ja Tartu Jaama lähemal olevat Põlva Jaama rääkimata! Aga õhtuse bussiga siis nüüd rohkem sõitjaid? Loogiline ju! Kas aga Tartus jõutakse rongilt Pauluse peatusesse 3 minutiga, et sõitjaid oleks veel rohkem? Piisaks vaid ühest lükkest, bussi suunamisest tänase graafikuga raudteejaama ja küsimus oleks lahendatud! Aga rongide eiramine on teadlik tegevus. Selles pole enam kahtlustki. Kuid selge, et siin mainitud buss on väga oluline ja vajalik, aga seda pole siiani!

Kohalikud omavalitsused peavad ise sõidusoove selgitama
Kagu ühistranspordikeskusele õla alla pannud Põlva- ja Võrumaa omavalitsused ei saa loota, et keskus nende eest kogu ühistranspordi korraldamise töö ära teeb.
„Kohalikud omavalitsused koguvad inimeste sõidusoove ja analüüsivad neid,” rääkis Sander Saar. „Möödunud reedel istusime Põlva vallaga koos, vallajuhid rääkisid nendeni jõudnud bussimuredest ja otsisime koos lahendusi. Siis jõudsimegi kokkuleppele, et teeme sujuvamaks hommikust linnaliinibussiga rongi peale jõudmist, parandame õhtul Tartust Põlvasse saabuvatelt bussidelt ümberistumist linnaliinidele, avame uue liini neile, kes peavad ka nädalavahetusel kella 8ks Tartusse jõudma jne.”
Põlva vallavolikogu esimees Igor Taro andis sotsiaalmeedias arutatust ülevaate ja soovitas: „Kõikide ühistransporti puudutavate muredega Põlva vallast ja Põlva valda liikujatel on mõistlik edaspidi pöörduda vallavalitsuse üldaadressil info@polva.ee võimalikult üksikasjaliku murekirjeldusega, sealt liigub kiri vastutavale ametnikule ning siis on võimalik arutada, kuidas seda muret lahendada saab. Kagu ÜTK ootab liinide muudatusettepanekuid eelkõige omavalitsustelt, kes koondavad need ühte ning esitavad koos mingi perioodi järel. Hiljemalt kolme kuu pärast saame uuesti kokku, et katseliselt käivitatud lahenduste toime üle vaadata.”
Samuti on ühistranspordikeskusel olnud juba kohtumine Setomaa vallavanema Raul Kudrega. „Setomaa valla inimeste tõmbekeskus on nüüd Võru linn, mida arvestades tuleks liinivõrku korrigeerida,” ütles Sander Saar. „Sama lugu on Võru vallaga liitunud endise Orava vallaga.”

Paraku lükkab aga Saar muuhulgas osa oma tööst omavalitsuste kael. Kuigi jah, nemadki peaks uurima ja analüüsima. Aga kui vald vastab mitmekümnele ettepanekule, et "ei pea neid muudatusi vajalikuks", siis ... mida teha?

Kui "tehakse sujuvamaks" (mis see on???) linnaliiniga jaama jõudmist, siis kuidas on tehtud sujuvamaks Jaama suunalt päeva jooksul maakonna- ja kaugliinidele saabumist? Kas bussid sõidavad nüüd pehmemalt ja sujuvamalt? Tarogi selgitab siin, aga millegipärast ei saanud ka kohalikud aru, kes on see müütiline "vastutav ametnik"?
Kuidas aga edenevad asjad Raul Kudrel? Ka ta pole ka täna veel mõistnud, et peale Võru on Värska jaoks oluline (ka spaa ehk külaliste jaoks) bussiliin, seotuna rongidega? Värska spa - Ilumetsa Jaam? Kuigi FB küsitlusel oli see punkt esimene pika puuga teiste ees!? Selge küll see, et kõiki busse ei saagi ega peagi vägisi rongidega kokku sobitama. Kuid eirata selle olulisust ei saa! Seepärast pole hetkel ka sobivaid busse Värska - Võru suunal. Samas on need liinid ka läbi mõtlemata. Kui isegi tahaks Võru poolt sõita Värska spaasse suplema, siis (nv) see sisuliselt pole mõeldav. Bussid sõidavad harva, erinevaid teid pidi ja ka suure ringiga. Ma ei väidagi, et külasid läbida pole vaja, aga on ju sellest ka vähe kasu, kui Vastseliinast saad Värskasse, aga tagasi mitte?

Nokk kinni, saba lahti ...
Kes hellitas lootust, et Kagu ühistranspordikeskus lahendab probleemi, et kella 8ks hommikul ei saa tööle ei Põlvast Võrru ega vastupidi, peab aga pettuma.
Kagu ühistranspordikeskusel pole nimelt ikka veel andmeid, kui palju inimesi sel kellaajal bussiga sõitma hakkaks.
„Kell 8.30 Põlvast Võrru jõudvat bussi kasutavad suurelt jaolt Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilased,” ütles Saar, lisades, et Võru–Põlva suunalist liikumist on kavas korrigeerida. „Keeruline on jõuda inimeste sõidusoovideni, kes hetkel bussitransporti ei kasuta ning pole mõistlik eksperimenteerides liinivõrku ümber kujundada, eriti veel hommikustel ning õhtustel tipptundidel, kus juba hetkel on olemasolev bussipark 100% ulatuses kasutuses.”
Sama häda on Antsla-Tartu ja Antsla-Võru bussiliikluse parandamisega, milleks kolm valda 2016. aasta lõpus isegi rahvaküsitluse korraldasid. Kuna mõnele inimesele siiski soovitud muudatused ei sobi ja sõitjate arvu uuel kellaajal ei riski transpordispetsialistid ennustada, siis sõidavad ka selles piirkonnas bussid vanal ajal edasi.
Juttu on olnud ka suurtesse, vahetustega töötavatesse ettevõtetesse ühistranspordi korraldamisest. Praegu veavad ettevõtted töölisi taksodega. Sander Saar ütles, et temaga pole ettevõtted ühendust võtnud, kuid suuremate tööstuste tööaegadega arvestatakse. Varasem Võru maakonna ühistranspordispetsialist, nüüdne Kagu ühistranspordikeskuse logistik Rein Rusch oli kontaktis ASiga Barrus. „Koostöö jäi katki, sest Barrus polnud nõus maksma bussi 20minutise ooteaja eest, mis kulub eelmisel vahetusel bussi peale jõudmiseks,” selgitas ta.

Pole ikka veel andmeid? Mida siis senini tegi maaelu "edendaja" juhitud maavalitsus? Või omavalitsused? tehti ju ammu, aastaid tagasigi uuringuid (kui palju maksma läks?), mis ei toonud tulemusi. Aga muidugi on raske jõuda nende sõidusoovideni, kes ei saa busse kasutadagi, sest neid ei suudeta elementaarsete põhitõdedega mittearvestamise tõttu käiku panna!

Antsla - Tartu ja Antstla - Võru bussiliinide kohta sai aga korduvalt ettepanekuid tehtud. Kas midagigi neist arvesse võeti? Ei midagi ja olukord läheb pigem hullemaks. Pole ka ime muidugi. Kui ikka ka aasta jooksul asjadest mingitki aimu ei omata, polegi muud loota! Aga huvitav oleks teada, millistest transpordispetsialistidest jutt on?

Kas tõesti ei saagi välja uurida, kui palju inimesi bussiga sõidaks?
„Meil on andmed selle kohta, kui palju inimesi praegu erinevatel bussiliinidel sõidab,” nentis Sander Saar. Maanteeamet küsitles 2015. aastal ka vaid bussides sõitnud inimesi.
„Teame küll, et Põlva-Tartu vahet liigub palju inimesi, kuid kui paljud neist on nõus hakkama sõitma auto asemel teatud kellaajal bussiga?” viskas Saar küsimuse õhku.
Samamoodi veeretavad transpordispetsialistid nagu kuuma kartulit käes küsimusi, kui palju sõidaks hommikul kella 8ks Põlvast Võrru või kella 8ks või 9ks Tartust Võrru (praegu jõuab esimene buss kell 9.40!), Antsla-Võru ja Antsla-Tartu vahet jne.
„Ma saan aru küll, et on probleem, aga ...” nentis nõutult Sander Saar asjaolu peale, et Kagu-Eesti suurimasse linna Võrru, kuhu sõidab Tartust tööle ka näiteks LõunaLehe reporter, on esimene võimalus sealt kohale jõuda kell 9.40. „No meieni ei ole hetkel jõudnud ühtegi sooviavaldust.”
Rein Rusch on aru saanud, et täpsete uuringute tegemist takistab isikuandmete kaitse seadus. „Isegi pendelrände uuringut ei tohi enam teha – kuidas sa tohid uurida inimese telefoni?” ütles ta.
Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots vastas, et päris nii siiski pole. Seadus ei luba küll üksikisiku tasandil andmeid välja anda, aga saab tellida näiteks uuringu statistikaametilt.
„Kui ühistranspordikeskus või kohalik omavalitsus soovib kasutada mõne küsitlusfirma teenuseid, siis sellisel firmal pole mingit takistust tellida rahvastikuregistrist uuritava piirkonna elanike elukohaandmed ning uurida kellaajalise täpsusega nende liikumistrajektoori,” selgitas ta.
Lisaks saab üht-teist teada ka 2011. aasta rahvaloenduse andmetest. „Statistikaameti statistika andmebaasist saab ülevaate pendelrändajate liikumisest kohalike omavalitsuste vahel,” selgitas Anu Ots. Näiteks Põlva linnast käis tol aastal Tartusse tööle 145 ja Võrust Põlvasse 35 inimest. Kanepi vallast käis Võru linna tööle 27, teistesse Võru maakonna omavalitsustesse 21 inimest.
„Õpirände kohta ei ole avaldatud nii detailset infot nagu töörände kohta, aga on samuti tehtud uuringuid, näiteks kantidepõhise õpirände kohta gümnaasiumitasemel,” rääkis Anu Ots.

Kas tänaseks on "küsimuste õhkuloopimisest" ka kasu olnud? Pole ju siiani Põlvast Võrru kl 8-ks saabuvat ega ka mitte Tartust, kuigi viimaselgi puhul on nüüd saabumine 9. 40 asemel kl 9.10. Ja on sõitjaid, sest busse pole veel tavapäraselt kiiresti ära koristatud? Hoolimata isegi sellest, et Tartust Võru suunas tasuta sõita hommikupoolikul ei saa ka täna? Kas ikka tööl käia jõuaks kohalik kallite kommertsliinidega?

Küll aga ei tasu imestada, et ÜTK poole pole pöördunud ettevõtjad ega pole ka ühtegi "avaldust reisijatelt" laekunud. Usku ju ei ole!

Mis veel?

Nüüdseks töö lõpetanud Valga maavalitsus tellis mullu raudteele keskendunud ühistranspordiuuringu, mille üks järeldustest oli, et Võru-Valga vahel pole mõttekas reisirongiliiklust taastada. „Mõistlik oleks see siis, kui liin oleks rahvusvaheline: tuleks Venemaalt läbi Koidula Võrru, Valka ja läheks sealt omakorda edasi,” kommenteeris uuringut Sander Saar.

No see on häma! Rongiliiklusel on selge mõte ja see tuli ka sellest uuringust välja. Aga jällegi, kas imestada, et Saar aru ei saa? Pole ju ka tänaseks aru saanud? Äkki (ka) seetõttu et ei tohigi saada?

Tasuta ühistranspordi idee kaotab toetust
„Vabariigi valitsuse tegevuskavas on küll punkt, aga valitsuse käskkirja tasuta ühistranspordi kehtestamise kohta pole tulnud,” ütles Sander Saar. „Seni, kuni seda pole, on see pelgalt selline katsetamine. Kui vaadata avalikkuse tagasisidet, mida vahepeal päris laviinina tuli, siis jäi kõlama rahva seisukohana, et tehke pigem asja paremaks. Pärnu ühistranspordikeskuse juht tõi tasuta ühistranspordi kehtestamise kohta tabava võrdluse, et see on nagu vana naise üle tee aitamine, kuigi ta ei taha minna.”
Sander Saar ütles, et temagi pooldab tasuta ühistranspordi asemel pigem ühistranspordi piletihinna ühtlustamist. „Põlvamaa avalike liinide kõrgeim piletihind maakonna piires on 2,65 ning Võrumaa liinidel kolm eurot. Selle eest saab sõita vahepeal isegi kuni sada kilomeetrit,,” ütles ta. „Kui veel pole reisijaid ka selle bussi peal, kas on mõtet pakkuda sedasama teenust edaspidi tasuta?”
Samuti võib mõnel kellaajal ja nädalapäeval tekkida olukord, et väga paljud sõita soovijad lihtsalt ei mahu bussi. Sander Saare teada on juba praegu probleeme nädalalõppudel, pühade ajal ja viienda kuupäeva ümber – buss on rahvast puupüsti täis ja kes piletiostmisega hiljaks jääb, see ka maha jääb.
Transpordispetsialistid on veendunud, et inimesed hakkavad rohkem ühistransporti kasutama. „Eks riik tõukab tagant: varsti on bensiiniliitri hind 1,6 eurot ja see paneb asja paika,” nentis Rein Rusch.

Mida arvab ta täna? Kas isamaaliitlaste poolt toodavad (ka täna) "tabavad" võrdlused on kohustuslikud? Muidugi on naljakas lugeda arvamust, et 100 kmk 3 euro eest peaks sõitma kutsuma! Eriti kui ei saa tagasi või kui mõelda sellele, et see distants võib ajaliselt mõttetult pikale minna või kui ajad ei sobi või kui pole asjad seotud?

Ja kus oleme täna? Liiga paljud on bussidest maha jäänud? Või on liiga hästi kasvanud sõitjate arv? Pole muret, oma aeglusega (oodates roosamannat Euroliidust) suudab Kagu ÜTK piisavalt madalal veel ühistranspordi mainet hoida!

Pühapäev, 30. detsember 2018

Uue aasta ootuses ja soovidega Lõuna-Eestis...

Käisin soove kogumas Lõuna-Eestis. Esimesena sooviks, et tegijad (õigemini mittetegijad) parandaks ära oma vead! Ei saanud rongilt Tartus Otepää bussile, sest a) jaamas pole maakonnaliinide peatust Tartu Jaam ja b) linnaliini elektribussile minnes jõudnuks ma bussijaama 1 minut enne bussi väljumist... Ning et Tartu bussijaamas (kõrval)olevas peatus laieneks ja sinna saabuvad bussid peatuks ses osas, mis saaks nimeks Tartu Bussijaam.

Sooviks, et RB vankrit vedavad jahukotid astuks tagasi, sest pole neis sisu ega isegi sooja õhku! Nagu siitki paljudelt piltidel näha, saab raudtee väga edukalt kulgeda maanteega sõbralikult kõrvuti, ning mõistlikus mõõdus! Ning et ühel pool teed kasvaks ettevõtted ja teisel pool teed elamud!

Ning et hakataks Tartu ümbrust vaatama kui linnalähipiirkonda ja suund võetakse uute peatuste ehitamisele ja linnalähiliikluse tekitamisele Jõgevalt Põlvani. Lisan siia vahele ka mõne pilti teiselt poolt Tartut!

Sooviks, et Ülenurme peatuse ehitanuks EVR õigesse kohta. Kasutasin seda seekord ümberistumiseks, sest õnneks oli selle bussini, mis pidanuks Tartu vaksalissegi põikama, veel piisavalt aega. Aga busside ja rongide sidumiskohana on praegune peatus näide sellest, kuidas ei oleks tohtinud tegutseda.
Õige koha puhul sooviks, et Põllumajandusmuuseum aina kasvaks ja areneks ning et siit saaks bussiga ka Lennundusmuuseumisse!

Ja et rongipeatuste juures oleks rohkem elamuid ja rohkemate inimestel oleks hea elukeskkond ja head liiklemisvõimalused! Ning et Põlva suunas sõidaks juba tuleval aastal vähemalt 5 rongi päevas, selle asemel, et porgand seistes "juuri alla ajaks"!

Ning sooviks, et Eestis oleks lapsi rohkem ja siin tahetaksegi elada ja siia jääda!

Siin olnuks peatusekoht! Ja nagu näha, siis kulgeb ka siin maantee ja raudtee edukalt kõrvuti.

Sooviks on ka, et sellised kallid ja mõttetud putkad asenduks inimlikega.

Ning soovin, et ka Pärnumaa saaks omale sellise ja natukene paremagi raudtee. Koos maanteega.

Ning soovin, et bussides olekski palju sõitjaid, nagu siin ja sel korralgi!

Ootaks ka, et tehoole muutuks paremaks ja raha selleks võiks võtta 4-realiste maanteede ehitamise lõpetamise puhul tekkivast kokkuhoitud rahast.

Ning maaelu ja külapoed peaks mõtestatud tegevuse tulemusena mitte hääbuma vaid ikka elule (taas)ärkama!

Muidugi tahaks näha, kuidas puitu hakataksegi päriselt väärindama ja tehakse sellest midagi ilusat ja kasulikku!

Ja et turismi puhul hakataks nägema ka muud Eestit peale Tallinna ning tegutsetaks reaalselt turismi arendamise nimel! Ka need, kes midagi müüvad või pakuvad teenust, peaks hakkama mõtlema sellele, et liiga kallid asjad ei meelita inimesi tulema! Miks siis muidu kuuleb Otepäält, et hinnad kõrged ning paljud tulijad loobuvad uuesti tulemast!?

Muidugi tahaks ka, et uuel aastal hakatakse kogu hingest tegelema bussiliikluse paremaks muutmisega! Sõitjaid ju on, aga on ka kohti, kus pole bussegi! Nagu

Tõrva -Rõngu - Palupera Jaam - Otepää - Kuutsemäe,

Puka Jaam - Pühajärve - Otepää,

Otepää - Kanepi - Võru

jpm puhkudel.
Sest soovin, et oleks üks, riiklik bussifirma ja bussid sõidaks, mitte ei seisaks.

Ja et kui mõistetakse soodsa hinnapoliitika tähtsust, siis oleks Otepääl palju-palju rohkem puhkajaid, sedagi sooviks! Sellele saaks kaasa aidata needki, kellest sõltuks Eestis 4-päevase töönädala tekitamine! Nii on igal soovil juures ka väikesed "lisasoovid"!

Ja sooviks, et tegijad võrdleks neid viitasid linnapildil näha olevatega ja mõtleks, milles on vahe!

Ning muidugi sooviks, et meid juhiks mitte niisama jutupaunikud vaid inimesed, kes Eestimaast ja inimestest tõeliselt hooliks! Ja areenilt kaoks need, kes on juba pikka aega näidanud, et nemad sellised pole!

Ning sooviks on ka, et meil mõeldaks ikka ka välisturistide peale ja me püüaks tagada neile ingliskeelse parima info!

Ja et söögikohti tuleks aina juurde ja sissetulekud kasvaks nii palju, et peale linnavalitsuste jt saaks kõik käia rõõmsalt Eestimaal puhates väljas söömas.

Ja et ametnikud valitsustest peale kõhu täis söömist tegeleks ka sellega, et inimestele ei tunduks kõik (Otepääl) kõnniteed olema kui seiklusrajad, vaid liigelda saaks konte terveks jättes!