laupäev, 4. detsember 2021

Eesti 200 nunnutab valijaid, Eesti arengud ja Meremäe perearstist. Veebr 2019.

 

Reede, 1. veebruar 2019

Eesti 200 nunnutab valijaid!


Neeme Sihv Programmi algus on nagu "Vahitorni" tekst, mis maalib paradiisi! Küll aga saab kohe teada, et meist saab tunneli abil mingi maailmalinn? Ehk siis tulevikus elab Tallinnas miljoneid inimesi?
Halda
Vasta14h
Neeme Sihv Selgeks saab ka, et Eesti 200 pooldab Rail Baltivut. Siinkohal võiks küsida, kas ikka loodusressursside, kütusest kruusani, piisab ja kas materjalide selline kulutamine on otstarbekas? Kuna aga pooldatakse RB-d, siis see tõestab, et loodusvaradele mõeldud ei ole?

Siseriiklike üjhenduste jutt tundub aga esmapilgul reaalsem, kuid jõudes "1,5 tunnini" saab aru, et visatakse ette üks valitud number, saamata aru, et selline sõiduaeg Narvast tähendaks juba kiirraudteed. Lisaks jätab see mulje, et keskendutakse linnadele, kuigi räägitakse ka küladest. Kui tahta tõsiselt head liiklust kõigile, tuleks ka Narva raudtee ehitada kaheteeliseks, et tagada läbilaskevõime?

Iseasi on muidugi see, kellele jätkub siin veel raha nii sealsesse raudteesse sellisel tasemel investeerimiseks, kui RB võlaorjuse tekitab?
Halda
Vasta14h
Neeme Sihv Teeme vajalikud investeeringud rongiliikluse kiiruse kasvatamiseks 135 km/h Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suunal vähemalt aastaks 2025; alustame projekteerimist ja algatame planeeringud kiiruste tõstmiseks 160 km/h hiljemalt 2035. aastaks.
---------
-------------
Kuidas saab 2035 aastal Narvast Tallinna 1,5 tunniga, kui selleks ajaks algataud alles planeering? Kas 160 km/ tähendakski sõiduaega 1,5 tundi? Selline laest võetud programm näitab ära, et tõsiselt võtta ei saa?
Halda
Vasta14h
Neeme Sihv Toome laevad Eesti lipu alla? Paluks täpsemalt, kuidas?
Halda
Vasta14h
Neeme Sihv Selle osa on vist koostanud eksmaavanem Taro, kes Kagu-Eestis tööga toime ei tulnud, midagi ära teha ei suutnud vaid vastupidi, oli vastu Haapsalu ja Põlva raudteele, keeldus läbimõeldud ja vajalikest bussiliinidest jne?

Lisaks saab veel aru, et prior
iteet on nõudebussid ja seda ka seal, kus on vaja regulaarliiklust? Ühtse piletisüsteemi jutt tähendab aga, et endiselt soovitakse kulutada raha väga kallile piletisüsteemile, millele lisandub ülikallis nõudeteenus? Eriti usaldusväärne on siin "me teame", kuigi isegi ei suudeta küsimustele vastata!
--------------------------
Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs.
Koondame siseriikliku raudtee-, bussi-, laeva- ja lennuliikluse korraldamise Maanteeameti alla, muutes selle Liikuvuse Ametiks.
Teeme vajalikud investeeringud rongiliikluse kiiruse kasvatamiseks 135 km/h Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suunal vähemalt aastaks 2025; alustame projekteerimist ja algatame planeeringud kiiruste tõstmiseks 160 km/h hiljemalt 2035. aastaks.
Soetame uued ja mugavad reisirongid ekspressliinide teenindamiseks.
Loome moodsa ühistranspordivõrgu pealinnas, sh eelisarendame trammiliiklust Viimsi/Pirita ja Peetriküla/Jüri suunal, et tuua 30 000 igapäevasõitjat autodest ühistransporti.
Loome ühtse riikliku piletisüsteemi rongi-, trammi-, bussi-, mere- ja nõudetranspordi jaoks.
Säilitame soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt noortele ja vanuritele; me teame, millal ja kuhu on vaja anda soodustusi.
Kaotame tasuta transpordi kõigile kui turu normaalset toimimist takistava ja riigi raha raiskava eksperimendi, tagades samas, et tasuline ühistransport oleks kõikidele kättesaadava hinnaga.
Halda
Vasta14h
Neeme Sihv Edasi lugemisest loobusin....

Põhimõtteliselt tegu aferismiga. Uuesti kommenteerima ei hakka, kopeerisin oma ülevaate esimestest punktidest.
 
 

Kolmapäev, 6. veebruar 2019

Pilk rongis Eesti arengutele paberlehte lapates..



Loo lõpus räägib Garri Raagmaa sellest, kuidas tunnine rongisõit tallinnast Tartusse oleks võluvits ja et 4-realiste ehitamisega oleme juba hiljaks jäänud, sp peaksimegi keskenduma suurtele kiirustele raudteel. Kas aga kümmekond miljonit ühe minuti ajavõidu eest on mõttekas? Sellest Raagmaa ei räägi, küll aga on kindlasti hea tunne olla ideegeneraatorina eeskujuks? Tõsi, 160 km/h, mida ta pakub ka Tartu jaoks, oleks vähe odavam, kuid sellegipoolest ei saaks sellega Tallinna sarnaselt Pendoliino tunniste sõitudega, sest Tallinna ja Tartu vahel on raudtee pikkuseks 190 km! Nii et pigem tegu sellise umbkaudse lajatamisega. Aga milline eeskuju see on?
Kas slline mulin, mis viimasel ajal üpris paljude puhul juba tavapärane ei mõju hoopis vastupidiselt?
Pidin sõna otseses mõttes p... kukkuma (hea et istusin), kui lugesin Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultandi Lauri Jaloneni lugu!


Jalonen kirjutas:

Üks võimalikult kiire mõjuga lahendus oleks Tallinna ja muu Eesti kiirete transpordiühendustega sidumine. Praegu selleks rongiliiklusele silmaga nähtavat alternatiivi ei ole.

Kui Narvast või Tartust õnnestuks tunni ajaga Tallinna jõuda, moodustuks piki selliseid trasse sisuliselt üks tööjõuareaal, mis võimaldaks leida töökohti keskuses, kus palgatase on kõrgem ja valik laiem, ning samas elada keskusest kaugemal, kus kinnisvara hind ja kohapealsed kulud on väiksemad. Eriti võiks see mõjutada noori peresid, kel võib olla rahaliselt raske soetada ja arendada oma kodu Tallinnas või selle lähiümbruses.

No mida? Jah, tal absoluutselt õigus, et alternatiivi pole ja asjal oleks kiire mõju! Kuid kas ta ikka reaalsust adub? Tartust sõidab Tallinna hetkel 2 tundi, Narvast aga 6 peatusega 2 h ja 14 min. Et "piki trassi tööjuareaal" saaks olla kaasatud, on vaja vähemalt 10 peatust peale Ülemiste ja Kitseküla, see tähendaks, et kui soovida tunniga jõuda Narvast Tallinna ja üksiti pakkuda keskmisele ja suurematele kohtadele KA võimalust, peaks raudteel teekiirus ulatuma juba 300 km/h kanti! Selleni punnitades võib kõht lahti minna ja kui isegi ei lähe, oleks see nii hirmkallis lõbu, et suuremast palgast poleks enam mingit tolku! Äkki tuleks utoopilistest pilvedest maa peale ja hakkaks reaalsuse järgi ideid välja käima? Igal juhul ei peagi püüdlema, et Oru või Tabivere muutuksid Tallinna magalaks! Kuigi Narva raudtee remont suures osas alles ees, siis seal tasuke küll ehk mõelda, kas kohati õnnestuks raudtee kiirus isegi mitte 160 vaid 200 km/ tunnis tõsta? Näiteks Narvast Jõhvini? Mitte jälle nii, et teeme remondi ära ja siis tulevad "tippspetsialistid" ja hakkavad taas karjas kraaksuma, et "teeme kohe jälle uue remondi"! Nagu Tartu raudtee puhul mitmed sellised soovivad! Ehk loobuks ikka selliste kuulamisest? Selge on aga see, et üldjuhul piisab kõikjal Eestis kiirusest 160 km/h.
Samas lehes kirjutas Võru piirkonna arendaja Britt Vahter, üsna ümmarguselt, kuigi õigest asjast. ("Kohalikke ideid kägistavad ülereguleeritus ja piirkondade arenguerinevuste ignoreerimine"). Aga nagu Jaloneni jutt arengukavadest ei tekita muud pilti, kui rahajõgesid nende tegemiseks, nii ei aita ka Vahteri õige jutt kaasa sellele, et asi paraneks, seda omakorda siis tõestamas mõttetud arvamusfestivalid jms. Või tunneb keegi mõnda poliitikut või ametnikku, kes peale arvamusfestivali öelnud, et "tema nüüd suunatud õigele teele ja teeb asju teisiti"?

Pärnumaa Arenduskeskuse maakonna arendusjuht Heiki Mägi ("Oleksi lootnud erakondadelt näha julgemaid visioone ja uudseid ideid") tõi aga üpris kenasti välja üht-teist lubadustest. Nagu piirkondadele kasulikud ideed - kiire nett, kruusateede asemel mustkate, puhas vesi, kvaliteetne elektrivarustus, parem ühistransport jm. Õigesti tõi ta aga välja selle, et riigiasutuste maakondadesse viimise kampaaniasse uskuda ei saa. Ei saagi ju, sest kui üldse viia, siis selleks olgu ÜHES koha, kuskil Kesk-Eestis, nn ametkondade uus pealinn!  Igal juhul tähendaks asjal suuremat mõtet, nagu säästvamad lahendused, uue, innovaatilise (igas mõttes) elu- ja töökeskkonna loomist, pealinna ummikute vähenemist, ühistranspordi paremat täituvust ja maksujõulise elanikkonna toomist keskusest suure raadiusega alale. Seda enam, et enne tuleks kokku leppida, mis saab tulevikus, kas on maakondade Eesti või regioonide Eesti, nagu ta küsib!
Kui aga uudsetest ideedest rääkida, siis ühte olulisimat Mägi ei märganud - roheliste soovi kehtestada 4-päevane töönädal. Vaat see oleks juba arengumootor! Ja selle puhul poleks isegi oluline, kas tunniga Tallinna kuskilt saab, vaid tekib võimalus hoopis Tallinnast ääremaadele kardinaalselt rohkem puhkama sõita! Ja see on siseturismi koha pealt eriliselt tähtis!

Pika loo on kirjutanud aga Marek Strandberg ja see lugu tasub lugemist! 99% ju õigesti asju nähtud!


Enam-vähem tabavalt kirjutab ta iga erakonna kohta. Eriti mõnusalt iseloomustab Eesti 200: 
"Eesti 200 positsioneerib end rahumeeli pruuni äri ajajate toetajaks: "Puit, toit ja põlevkivi on Eesti tööstuse suurimad sambad". (Minu märkus: siit selgelt aru saada, et eesmärk on laristada!). Pika perspektiiviga erakonna jaoks üsna lühinägelik avaldus....."
"Reformierakonna jaoks on loodus valdavalt rekreatiivse tähendusega: Mida mitmekesisem ja puhtam on meie looduskeskkond ja mida rohkem on meie inimestel võimalusi ja põhjuseid looduses aega veeta..." ...

No kuulge? RE oli ju selgelt loodust lõhkuva RB eestvedaja, millisest loodusest nad siis räägivad?  ja kas mitte juba nende valitsemise ajal ei alanud röövellik metsaraie? Miks me ei ole siiani jõudnud selleni, et keskkonnasõbraliku ühistranspordiga looduskaunitesse kohtadesse saaks?

Lisaks ütleb Strandberg õigesti ka EKRE kohta: "... On üsna selgelt aru saada, et see (puhas loodus ja mitmekesisus, minu märkus) nende jaoks oluline teema pole...."
Ei ole jah. Muidu ju ei hakkaks heade ideede kõrval lollusi letti peksma!? Nagu seda on lööktööna 4-realisi ehitama! Pannes sellega löögi alla tulevikus palju rohkemad maal olevad elukohad, tuues sinna tolmu ja müra ning rikkudes põhjavee üha rohkem? (Pandivere veehaardest pole nad vist kuulnudki!).

Nii et jah, huvitav lugemine! Rong peaks lausa aeglasemalt sõitma, et jõuaks need lood läbi lugeda!

Ahjaa, üks üsna huvitav lugu oli Mike Collier?ilt, kes kirjutas sellest, kuidas Jüri Ratas lund pelgas ja Riiga minemata jättis ja kuidas seal paar riigipead nämmutasid ja kuidas suursaadik Arti Hilpus kaasa nämmutas, kiites, kui hea on ikka Rail baltic ja tundes hirmu, et äkki rahast ilma jääme. Ehk siis sellest, läbi lillede, kuidas lühinägelikud ja pugejalikud poliitikud on sooja koha nimel valmis rahasid välisettevõtjatele pihku mängima! Summades, mis seniste kõrval kahvatuvad!
Oih, sellega seoses tuli mulle meelde, et ka Eesti 200 "tippspetsialist" Meelis Niinepuu "paneb pika puuga pikka plaani"! (Miks peame sada aastat paremat Eestit ootama". Pannes ise etet, et pikk plaan ongi olulisim. Kogu muu mämmi kõrval, millest ta kirjutab, on ta õnnelik, et Soome paari milliga RB "taha tuli". Küllap plaanib ta võimule tulles raha koguda ja kui Teravmägedel juba kauges tulevikus palmid kasvavad, sinna vanaduspõlve nautima sõita...

Hiljuti tegin transpordi grupis küsitluse, kas on transpordi ja turismi teemadel valimistel häid valikuid. Üks vastusevariant erakondade kõrval oli "head valikut ei ole". Ja nii tundubki olema! EKRE-gi, kellel palju häid mõtteid, paneb puusse oma 4-realiste ihalusega, nagu juba mainisin. Ja kui nende hulgast ühe alajaotus koostaja lubab "kaotada eeltasutud ühistranspordi" ja maaelu alajaotuse koostaja lubab selle säilimist, siis ... mida pean ma uskuma? Mõne nende "spetsialisti" argumenteerimata tõdemust, et see on sotsialism? Ei, tean raudselt, et see on tulevik ja parema ühistranspordi üks võtmetest ja mind pole suutnud ükski spetsialist, ei jutumärkides ega ilma, ümber veenda. Ka mitte Isamaa ja RE tegelased, kes kõige usinamalt räägivad vajadusest ühistranspordisüsteemi paremaks muuta ja kes sellega paarikümne aasta jooksul kuidagi hakkama pole saanud, hoopis halvemuse poole keeranud!
Õnneks on valmisteni veel aega, aga lootust, et keegi olulistes asjades ainult parimate lahendusteni jõuab, jääb aina vähemaks....

Neljapäev, 7. veebruar 2019

Igaüks loeb?


Vaade Meremäe vaatetornist.

Värske "Lõunaleht" kirjutas (Tarmo Saar) sellest, kuidas "igaüksloeb" tervise- ja tööminister Riina Sikkut kohtus inimestega Meremäel.
(Kümmekonna päeva pärast saab lugeda tervet lugu).


On ääretult kurb tõdeda, et sellised väikeste lehtede lood, mis sageli ausamad ja otsekohesemad, kui suure meedia omad, toovad esile poliitikute tõelise palge! Lugu siis sellest, kuidas püütakse suure suuga lubadusi jagada, kuid sisuliselt murekohti ei mõisteta ega püütagi neisse süveneda! Meremäel ei ole enam perearsti ja kõikidest püüdlustest hoolimata ei suudetavat seda ka leida. Probleem nii ammune ja omane tegelikult kogu eestimaale, seega oli ammu aega leida probleemile lahendus. Lahendus, mis toonuks perearste (Soomest) maale elama, imekaunitesse kantidesse, nagu on seda ka Meremäe-Obinitsa kant! Aga ei midagi! Võõrdunud reaalsuset ongi kindlasti raske midagi muuta!

Et asjast sügavuti pilt saada, tasub lugeda vanemat lugu, mille lihtsuse mõttes kopeerin. Tänud, Tarmo Saar ja "Lõunaleht", sisukate lugude eest!


Pea tuhat inimest Setomaal Obinitsa ja Meremäe piirkonnas jäävad uuest aastast ilma perearstita, sest praegune arst lahkub ja uut pole suudetud leida. Halvemal juhul tuleb tõbistel hakata arsti juurde sõitma Osulasse (kuni 50 km), Väimelasse (kuni 40 km) või Lasvale (20–30 km).
Kuivõrd maapiirkonnas elavad peamiselt vanemad inimesed, on arst neile väga oluline. Kohalikud inimesed rääkisid, et Värskasse, Oravale, Ruusmäele või Misso arsti juurde minek on probleemne, sest sinna ei käi bussi. Bussiühendus on hea Võruga, aga Võrru arsti juurde ei saa. Põhjus on selles, et ka Võrus on perearstidest puudus ja üks arstikoht juba pikemat aega täitmata.
Probleemi teeb keerulisemaks ootamatus: teade perearsti kadumisest tuli alles viimasel momendil, eelmisel nädalal, paar nädalat enne aasta lõppu. Praeguses jõulude ja aastavahetuse melus on väga raske asju ajada ja uut arsti otsida. 
Kiirküsitlus Setomaal näitas, et paljud inimesed isegi ei tea veel, kes nende uus arst on. Terviseamet on andnud kolm telefoninumbrit, kuhu tuleb helistada, et saada teada, milline arst ja kus konkreetset inimest vastu võtma hakkab. Osa inimestest on lisatud Lasva perearsti Katrin Mölderi ja osa isegi Osula perearsti Anne Ojakääru nimistusse. Viimase juurde pääsemise teeb veelgi keerulisemaks see, et nimistus on ka 2,5 aastat tagasi oma perearstita jäänud Varstu inimesed ja teisipäeviti võtab Ojakäär patsiente vastu Varstus.
Inimesi tegi murelikuks aga ka palju lähematesse kohtadesse pääsemine. „Millega sa käid Värskale või Oravale? Rattaga või?” küsis Obinitsa elanik Ellen. Temale oli määratud Värska-Orava perearst. Ta ütles, et tohtri juurde bussiga ei saa (Värskasse siiski buss käib, aga ainult korra päevas – LL). Ellen tunnistas, et pole kordagi elus Oraval isegi käinud, ta ei oska sinna minna ja kardab, et eksib ära.
Kohalik elanik Maimu sõnas, et pole isegi veel helistanud ja küsinud, kuhu talle perearst on määratud. Ta loodab, et ehk saab arsti Vastseliina, sest sinna oleks kõige lihtsam käia. Praegu käib naine veel olemasoleva arsti juures, kuni saab. Arst on Maimu väitel väga oluline, kuna temal on näiteks südame veresooned vahetatud ja nende kontrollimiseks südamearsti juures on vaja võtta perearstilt saatekiri. Samuti on vaja välja kirjutada vererõhurohud ja neid saab samuti teha perearst.
Obinitsa mees Kalle pole enda sõnul samuti veel uurinud, kuhu talle arst on määratud. Ta ütles, et kui määratakse Misso arst, siis sinna ta minna ei taha, kuna ühel sugulasel olid sealse arstiga halvad kogemused. 
Kallet häiriski kõige rohkem valikuvõimaluse puudumine: sa oled sunnitud võtma selle, kes sulle määratakse. Kui talle määratakse arst, keda ta ei soovi, lubab Kalle avalduse kirjutada, et ta ei soovi sinna minna. Praegune perearst oli soovitanud inimestel avaldus kirjutada, kui nad pole nõus arstiga, kelle juurde nad määrati, aga keda nad ei soovi.
Kalle rääkis, et kõige mugavam oleks sõita arsti juurde Võrru või Vastseliina. Näiteks Värskasse läheb buss ainult hommikul ja sealt enne hilja õhtut tagasi ei saa. Kalle sõnul on kõige suurem probleem vanainimestel. Näiteks tema 86-aastane ema ei tea veel samuti, kuhu talle arst on määratud. Kalle rääkis, et inimestele oleks pidanud tohtriprobleemist varem teada andma. 
Kalle oletas, et uut perearsti ei leitud ilmselt seetõttu, et noored ei taha maale elama tulla. Noored on ära läinud Soome, Rootsi ja Norrasse parematele jahimaadele. Obinitsa kandist lähevad noored otse Soome ja Rootsi, mitte Tartusse või Tallinna. Mõned on ka tagasi tulnud, aga need on üksikud. Tagasi tullakse peamiselt seetõttu, et kaugel tööl olles jääb pereelu laokile: abielud purunevad ja lapsed lähevad ülekäte.
Meremäel 26 aastat perearstina töötanud Katrin Rahusoov paneb 1. jaanuarist ameti maha. Pereõde jääb pensionile. Endise Meremäe valla antud ruumid, mida arst on aastaid Meremäel ja Obinitsas kasutanud, jäävad tühjaks. 
Terviseameti info kohaselt läheb perearst pensionile. Katrin Rahusoov aga kinnitab, et nii see asi ei ole. „Põhjus on isiklik,” selgitas ta, „tervis.” Täpsemalt ei soovinud ta põhjust kommenteerida. Rahusoov rääkis, et ta on otsustanud remontida oma tervist, mitte lihtsalt ei võta puhkust, ning see võib kesta kuni kaks aastat.
Tohtrile ei saa ette heita teatamisega venitamist: Rahusoov andis oma minekust teada juba kevadel, varemgi, kui ametlikult nõutud kuus kuud. Pärast kaht luhtunud konkurssi andis terviseamet 6. detsembril teada, et Rahusoovi üle 700 patsiendi jaotatakse teiste perearstide vahel ära.
Setomaa vallavalitsus: aitame kodanikke igal võimalikul viisil!
„Olukord on uus ja murelik,” tunnistas Setomaa valla avalike suhete juht Kelly Kittus. „Vallavanem on öelnud, et ilmselt tuleb bussiliiklust tihendada ja sotsiaaltranspordi mahtu kasvatada. Kuna info on alles väga värske, siis ei ole jõudnud vallavalitsus veel vastavaid otsuseid teha.”
Kelly Kittus soovitas perearstita jäänud Setomaa inimestel võimalikult kiiresti välja selgitada, milline perearst on neile määratud. Küsida tuleb terviseametist telefonilt 794 3571 (Grete Must, grete.must@terviseamet.ee) või telefonilt 650 9843 (Margit Toop, margit.toop@terviseamet.ee) või
ameti üldtelefonilt 794 3500.
Kui perearst on teada ja tema juurde pääsemisega on probleeme, siis soovitas Kelly Kittus võtta ühendust kas vallavalitsuse või otse valla sotsiaaltööspetsialistiga (Eve Breidaks tel 785 6640, 508 6461 või eve.breidaks@setomaa.ee).
Setomaa vallavalitsus selgitas ka, et varem ei olnud võimalik rahvale probleemist teada anda. Terviseamet korraldatud kaks konkurssi perearsti leidmiseks venisid. Et arsti ei saa, selgus alles pärast kirjalikku päringut novembris, seejärel toimusid kohtumised ameti esindajatega 21. novembril ja 6. detsembril.
„Esimesest kohtumisest võttis osa ka Räpina haigla esindaja ja teisele kohtumisele tulid Lasva perearst Katrin Mölder ja Misso perearst Evi Luts. Terviseameti esindajate väidetel püüti leida perearsti sihtotsinguga, kaaluti ka üldarsti vastuvõtu korraldamist piirkonnas, kuid väidetavalt ei olnud huvi ei Räpina, Põlva ega Lõuna-Eesti haigla (Võru) poolt. Vald on omalt poolt nii Obinitsas kui Meremäel pakkunud perearstile tasuta kasutusse korralikke remonditud ja nõuetele vastavaid ruume. Kindlasti oleks vallavalitsus aidanud kaugemalt tulevat perearsti ka elamispinnaga,” selgitas vallavalitsus.
Võimalike lahendustena on vald pakkunud mitu varianti. „Ühe võimaliku variandina nägime Värska asendusarsti suunamist Meremäe ja Obinitsa piirkonda ning Värskasse oleks tulnud arst Räpinast. Oleme otsinud perearste ka Võrust ning soovitanud terviseametile endiseid perearste. Terviseamet on väidetavalt kõigiga rääkinud. Kui perearstikonkurss ebaõnnestus, soovis terviseamet piirkonna nimekirja suvaliselt teistele arstidele jagada. Vald seevastu pakkus koostöös praeguse perearstiga välja, et inimesed tuleks jagada külade kaupa, arvestades sealsete elanike peamist liikumissuunda, neile lähimale arstile,” andis vallavalitsus teada.
„Perearstiprobleem võib igal hetkel tekkida ka mõnes teises Kagu-Eesti omavalitsuses,” märkis Kelly Kittus. „Näiteks mu enda perearst on ka juba pensionär.” 
Konkurss perearsti koha täitmiseks on luhtunud ka Valgas. PerearstKülli Laugesaar soovis pensionile minna juba 2015. aastal, aga jätkas tänavu suveni osakoormusega tööd, kuna terviseamet ei leidnud uut arsti ja pole leidnud siiani.

Pani mõtlema?   Minu jaoks tekib hulganisti küsimusi. Mida vallavanem näiteks üldse mõtleb? See, et bussiliiklus vajab tihendamist, on ju ammu teada!? Mitte ainult perearstiga seoses vaid üleüldse, kümnete seoste tõttu! Kaudselt siin oluline seegi, et Koidula - Tartu rongiliiklus vajab tihendamist, sellega seonduvalt on aga bussiliikluse tihendamise MÕTTEKUS oluliselt suurem! Kui rong sõidaks Koidulasse vähemalt 4 korda päevas (+ 1 kord Põlvani?), saaks mingit liini mööda panna käiku bussid seotuna kõikide rongidega. On ju ka teada (ja kui veel ei ole, siis nüüd teate), et kus vähegi võimalik, on vaja bussiühendust 4 korda päevas, sest see on miinimum, mis võimaldab normaalsete ooteaegadega sõidud ära teha! Meremäelt on 6 bussiliini tööpäeviti  Võrru! Viga on aga selles, et bussid suunatakse (üldse Eestimaal) n.ö. keskusest külasse ja tagasi, mitte ei püüta bussiliine viia ühest keskusest teise ja ehk isegi kolmandani! Oravalt Värskasse on 4 bussi näiteks. Miks ei püütagi käivitada bussiliine Võru - Vastseliina - Meremäe - Obinitsa - Orava - Orava Jaam - Värska? Kui Orava Jaama bussipeatuse juures peatuks päevas 4 rongi, siis oleks ju kõigele lisaks väga oluline elukvaliteedi paranemine - Meremäe, Obinitsa jpt kohtade jaoks tekiks 4 korda päevas parim ühendusvõimalus ka Tallinna ja Tartuga!? Kuidas sellistest asjadest aru ei saada?
Ning ei tohi unustada asja teist olulist külge - hea ühistransport mitte ainult ei vii kohalikke kuhugi vaid võimaldab ka külalistel kohale tulla! Kas minister Sikkut ja peadirektor Jürilo tulid ühistranspordiga? Või vallavanem Kudre? Või peaks mistrite-ametnike tühisõitudele kuluva raha andma maapiirkondade perearstidele palgalisaks või patsientidele hotelliarvete kompenseerimiseks?

Igaüks loeb? Tühjagi sotsidelt igaühest! Sellest sai värske loo läbi küll selge pildi!

Kui aga vanemad inimesed märgivad ära sedagi, et kardetakse võõrasse kohta sõita, kartes seal eksida, siis muuhulgas tuletab see meelde sedagi, et teenuskeskused, perearstid jm peaks planeeringute puhul olema seotud bussi- ja ka rongipeatustega! See pidanuks kuuluma haldusreformi ühe olulise seosena igasuguste planeeringute juurde! Kui aga Põlvas ei saada aru isegi sellest, et bussid peaks sõitma raudteejaamani (ehk seal olemagi kasvõi "teine" bussijaam ning sealsamas peaks asuma ka teenuskeskus, vallamaja, turg, kaubanduskeskus, tervisekeskus jm asutused! 

Mida siis aga minister Sikkut välja pakkus? Tore muidugi, et vabandas selle eest, et perede liikmeid jagati eraldi arstide juurde, midagi küsimatagi! Aga vabandusest ei ole kasu, kui asjad on hapud. Muide, jagamine toimus automaatselt, aga kui isegi nüüd perearst leitakse, siis tagasi "automaatvalimine" polevat enam võimalik. Kuidas nii?

Eriti imelik on aga see, mida väitsid nii Sikkut kui Terviseameti peadirektor Merike Jürilo - eraldi rahalisi soodustusi perearstide jaoks teha ei saa! Millega siis sotsid varasemalt võimu juures olles tegelenud, et ei saa ikka veel? Hea küll, suunamine on komplitseeritud, sest tõepoolest on palju neid, kes mingi hinna eest maale minna ei taha, kuid kas oleks võimatu kehtestada palgakoefitsient neile, kes töötavad  näiteks n kilomeetri kaugusel maakonnakeskusest? Või mingi palgalisa KOV-i kaudu? Kõike saaks kui TAHAKS, aga näed, sotsid ei taha?
Imelik muidugi ka vallavanema jutt, et minister ei vastuta, vaid tegeleb seadusandlusega. Sellega, mis on vilets ja ei taga jätkusuutlikku perearstide süsteemi toimimist?

Mul siiski hea meel tõdeda, et Kudre suutnud Värskasse hambaarstigi leida (tänagi sealtkandist helistati ja anti sellest teada) ja kui nad kohapeal hõikunud, et leiavad ise perearsti, siis .... ehk on põhjust taas rõõmu tunda? Kuigi, kuku või istuli, spetsialistide jutu järgi ei saavatki enam arsti tuua, kui pole ... nimistut!? Absurdistan?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar