Loomulikult on minu jaoks parim võimalus Põlvasse rongiga sõita. Ainult valikud on ahtakesed, siisni pole suudetud Põlva suuna rongiliiklust tihendada. Muide, isamaalased ja veel mõned enne kohalikke valimisi armastasid väljendit "tagada ühistransport vastavalt inimeste tegelikele vajadustele". Enamasti kasutasid seda väljendit tõelised aferistid, kes tegelikest vajadustest aastatega pole aimugi saanud ja kelle eesmärk on eeltasutud bussiliiklus lõpetada, tagada tulud eraettevõtjatele ja kohati ka ülikallist nõudeliiklust rakendada.
Tartus pole aga siiani kuulda kippu ega kõppu bussijaama ületoomisest siia kaubateede asemele. TEGELIKUD vajadused aga just tähendavadki seda, et otse rongijaamas peab saama istuda maakonnaliinidele.
Isegi praegu saaks seda teha, võttes üles osa raudteeharusid, mille järgi puudub igasugune vajadus. Ka kaubarongid ei pea siin seisma, neile on Kärkna jt jaamad. Asukoht võimaldab ju bussidel sisse-välja sõita kahelt poolt? Ja ka äärmistel teedel jätta võimalus vagunitega manööverdada, kuniks mingid ettevõtted veel siin, linnas.
Odavate ülekäikude asemel plaanitakse samas aga Tartu jaamas kulukat ja mõttetut ümberehitsut teiselt perroonilt. Asjal oleks jumet ehk siis kui tunnel läheks ka teisele poole, kuhu siis küllalt ruumi ka maakonnaliinide jaoks. Piisaks aga lihtsatest ülekäikudest, sest rongide kiirused siin väikesed ja TEGELIKUD vajadused oleks täidetud.
"Liba-rongipeatus" ehk näide, kuidas tänu asjatundmatutele ametnikele ehitati perroon valesse kohta. Mitte bussipeatuse vahetusse lähedusse.
Ka Kiidjärvel pole siiani bussipeatust perrooni juurde toodud.
Taevaskojas aga parim näide sellest, millised peavad olema ootepaviljonid. 21.sajandil ei suudeta aga isegi möödunud sajandi kogemusi mõistma.
Põlva vallamaja? Või riigimaja? Või kaks ühes?
Kui ametnik saab siit kaugtööd teha, siis kas vallaametnik saab seda vahel oma külas teha? Kui suurt maja ikkagi vaja ja milleks? Ning kas on oluline siiski ka liikumisvõimalus? Nii et siis, kui ametnikul ON VAJA minna Tallinna või mujale, saaks ta sobival ajal uksest välja astuda ja rongile minna? Või ka bussile?
Abivallavanem kordas üle riigimajade kontseptsiooni, mille kohaselt mitmed uued töökohad ministeeriumides ja riigiasutustes ei ole enam seotud asukohaga. «Sa saad kandideerida Põlvast ja ka töötada Põlva riigimajas, mitte ei pea minema Tallinnasse. Ja kui teistes maakonnakeskustes on tänapäevased hooned ja meil ei ole, oleme ilmselgelt halvemas olukorras,» toonitas ta.
Riigimaja võimaliku asukohana on kavandatud Põlva keskväljakuga piirnev maa-ala. Teine variant on teha korda endine maavalitsuse hoone, mis läheks maksma sama palju kui uue hoone rajamine.
Muidugi on ka rongipeatus Põlvas, nagu bussijaamgi, linna servas. Rongi läbi linna ei vii, aga busse küll. Ometi pole siiani seesama abivallavanem teinud midagi selleks, et "ei oldkas ühistranspordiga halvemas olukorras" kui teised. Kuigi ollaksegi, sest igal pool sisuliselt ühtemoodi, aga ehk võiks töötuhinas olla ESIMENE ja teha asjad nagu vaja? Tartu, Kanepi, Võru jt suundade maakonaliinid peaks sõitma igal juhul läbi Põlva linna, Laoni või Himmasteni või kaugemalegi, inimesed ei pea igal võimalikul juhul linnaliinile ümber istuma.
Kena rida maju ja ka puid istutatud.
Mis ajal rongid Põlvas? Ja kas te leiate nende puhul siit sõiduplaanist ka sobivaid maakonnaliine, millele istuda? Ei, kellegi "targal" juhendamisel on tehtud asjad nii, et rongilt ei saaks mitte kuhugi ja mitte kuskilt ei saaks rongile!
Samal ajal kohalikud just ütlevadki, et Tilsi, Peri ja mitme muu kandi jaoks just hommikuse Tallinn - Koidula rongi aegu bussiliikluses pikem paus. On ju paratamatu, et hoolimata üpris tihedast kommertsbusside liiklusest Võrru on avalikke liine siin vähe. Ka seetõttu, et mõni sõidab Tilsi, teised muid kohti pidi, sellise teedevõrguga on see paratamatu.
Ca kümmekond aastat olen ka rääkinud, et sellistes kohtades on vaja tagada infostendid. Selle asemel ühed kleebivad klaasidele, teised murravad küüsi, et neid sealt ära kakkuda....
Muide, siin pole busside sõiduplaani bussijaama kohta. Kui tahad midagi leida, kasuta täiesti ajuvaba peatus.ee portaali, kus korralagedus ja osa asju puudugi. Siinsamaski pole ka bussipeatust veel ümber nimetatud Põlva Jaam peatuseks.
Talupoodi ma kahjuks seekord ei jõudnudki. Teie võimalusel jõudke kindlasti. Loodetavasti seal veelgi paremad valikud kui kunagi ammu oli.
Imelik, et linnaliin ka pikemalt ei sõida? Isegi Mammastesse mitte, Rosmast rääkimata? Kindlasti aga on vaja tihedamat rongiliiklust Tartuga, siin pole kahtlustki. Kohalikest poliitikutest mõistavad seda vähesed. Ehk on see Taro-mõju? Ei püüdnud ju ta maavanemana midagi teha, ammugi siis nüüd, uue ükskõikse erakonna ridades. Paraku aga ka meie ÜT "veduri" Pelisaar mitte, kuigi käpp majandusministeerimis ju sees!
Ruumi vallamajale lisaks siia teenusmaja ehitada või mida iganes muud, on. Ja ei saa klammerduda keskväljaku külge, nagu selle täisehitamine oleks mingi eriline heategu. Arendama peab just ääremaad ja ka igas linnas on oma ääremaa. Keskväljakul on muud funktsioonid.
Loomulikult on siin üksjagu linnaliini kasutajaid, kuid samamoodi kasutataks ka maakonnaliine. Ning linnaliin võiks vahepeal hoopis Vallamaja teed ja muid tänavaid pidi sõita?
Ka Põlvas on ikka nii, et üks market on teise kõrval ning sellest õppust võtmise asemel tehakse juurdegi. Et hinnad aina rohkem kasvaks ja palgad marketites mitte?
Põlvas mulle aga kohati väga meeldib. Just sellised majad ja vahelduv maastik. Olen lihtsalt harjunud jalutades maju vaatama ja ilu otsima ning oma võlu on sellistes majades alati olemas.
Palju annavad juurde ka erinevad puuliigid, aga ka kõik muu, aiad-väravad jne.
Arusaamatuks jääb aga paisjärvega toimuv. Wakepark on ehk õige mõte, kuigi sellel nii plusse kui miinuseid. Kuid mõistmatu on, miks seda teha nii pealiskaudselt?
See järv on ju tegelikult lausa pärl? Nüüdseks siis tööde toimimise ajaks lastakse paar aastat veetase alla ja siis taastatakse.
Aga kas tõesti arvatakse, et tulemus saab hea, kui järv on madal ja taimestikku täis? Lased trossi otsas ennast mõnuga pilliroosse? Tegu on suure järvega, aga nui neljaks, asja saab ainult siis kui kogu see muda siit välja ammutada! Sellest tõesti aru ei saada? Rohepöörde raames leidke parem raha selleks, et muda ja taimestik eemaldada ning soodsa hinnaga põllumeestele müüa?
Üle 10 a tagasi Hellenurmes:
Projektijuht
Anto Raukas rääkis eile, et suurem osa järvemudast – 63 000 kuupmeetrit
on välja veetud. Veel on vaja ammutada 40 000 kuupmeetrit mineraalset
osa. Järvest on välja tõstetud ka igasugust olmeprahti, mis sinna
aastate jooksul loobitud.
Töid
teeb AS Sangla Turvas Puhjast. Ettevõtte projektijuht Raukas ütles, et
järve puhastama iga firma ei pääsegi. Neil aga on kasutusel uued
ekskavaatorid ja autod, mis ei reosta veekogu masinakütusega. Tuli
ehitada plaatteid ja ettetulevatesse järveaukudesse täidist vedada, et
suured autod pääseks muda välja viima.
Järvest
väljaveetud mineraalaine (muda, liivsavi, savi jm) veetakse vabale
maale ning pärast aastast seismist läheb lämmastiku ja fosforiidirikas
kompost põldude väetamiseks.
https://lounapostimees.postimees.ee/2221529/paisjarvest-ammutavad-ekskavaatorid-muda-valja
Põlva järve plaanitakse aga paari aasta pärast uuesti tühjaks lasta ja siis muda välja vedada. Miks? Sellist asja peaks ikka kohe tegema! Või on plaanis katsetada et ehk ikka saab ka pilliroos surfata?
Püüd roostikku liivaga katta ei vii ka kuhugi. Või kui ka liiva tuua, siis ei tohiks unustada sedagi, et kohati tuleks karjääridki taasmetsastada? Muda selleks ju üpris hea võimalus? Eriti koos linnades kokkukraabitava lehtede koormatega segatult.
Ah rahas on asi!?
«Laipu ei tohiks siit tulla, aga kindlasti põnev vaatepilt tuleb,»
ennustas Rõigas. «Eks siia ole omajagu asju kogunenud ja kindlasti tuleb
ka kalu päästma hakata, kui nad kuivale jäävad.» «Põlva paisjärves on
tüüpiline paisjärveline elustik, kus kalaliikidest domineerivad särg,
haug ja ahven,» ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli
Pettai. «Puuduvad jahedalembesed ning vee kvaliteedi suhtes nõudlikumad
liigid.» P Tohutult muda Uuringu järgi on Põlva paisjärve põhja viimase
kahe kümnendi jooksul settinud hinnanguliselt 310 000 kuupmeetrit muda.
Seda on umbes nii palju, kui kulub vett Värska veekeskuse basseinide
täitmiseks 440 aasta jooksul. «Suur osa liivast, savist, mudast ja
orgaanilisest heljumist, mida jõgi vooluga kaa-sa kannab, settib
paisjärve põhja,» selgitas keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist
Elina Leiner. «Aastatega moodustub paks settekiht, mis võib koos
kohapeal tekkinud taimejäänustega täita suure osa paisjärvest. Aja
möödudes settivad sellised paisjärved täis ja kasvavad kinni.» Et
paisjärved kinni ei kasvaks, tuleb neid Leineri sõnul regulaarselt
mudast ja toitaineterikastest setetest puhastada, nii umbes iga 10–15
aasta tagant. Praegu on aga Orajõe viimasest ülespaisutamisest möödas
juba üle 20 aasta. «Mida pikem ajaintervall, seda kulukam ja tehniliselt
keerukam on see töö,» tõdes Leiner. «Kuna paisjärve puhul on tegemist
muudetud vooluveekogu osaga, siis nende säilitamiseks tuleb setteid
eemaldada.» Leineri kolleeg, veeosakonna vanemspetsialist Meelis
Järvemägi lisas, et kindlat reeglit, kui tihti peaks üht paisjärve
puhastama, pole. Põlva paisjärve 2010. aastal tehtud uuring näitas, et
settekihi paksus on järve keskosas ja sissevoolu juures väiksem, kuid on
praeguseks märkimisväärselt paisunud.
Järv kehvas seisus
«Paisjärve
sete avaldab mõju allavoolu paiknevatele veekogudele,» selgitas Meelis
Järvemägi. «Uuringu järelduste kohaselt on järve sisekoormuse ohjamiseks
ette nähtud sette eemaldamine järvest kogu ulatuses või osaliselt.
Sisekoormuse vähendamisel ongi tõusaim abinõu sette
eemaldamine.» Järve seisundit hinnatakse praegu kesiseks ning selle
parandamiseks on vaja tagada vähemalt 2,5 meetri paksune veekiht.
Arvutused näitavad, et kui mudakiht ära vedada, suureneks Põlva
paisjärve vee maht 1,4 korda ehk keskmine sügavus küüniks 3,5 meetrini
praeguse kahe asemel. Sel suvel paljanduv mudalasu jääb aga esialgu
sinna, kus ta on, sest vallal pole võimalik järvepõhja puhastamist nii
kiiresti korraldada. Selleks tööks vajalik keskkonnamõjude hinnang ning
projekt on veel tegemisel ning õigupoolest pole kellelgi head plaani,
kuhu järvepõhjast kord väljaroogitav muda üldse panna. «Veel kord üle
öeldes: seekordne järve tühjendamine pole seotud järve puhastamisega,»
rõhutas Rõigas. Tema sõnul kulub järvepõhja puhastamiseks vajalike
lubade ning muda väljaviimiseks kuluva umbes 1,8 miljoni euro
hankimiseks veel vähemalt paar aastat. See tähendab, et kui
transpordiamet jõuab usutavasti aasta lõpul silla uuendamisega
lõppjärku, tõstetakse järve veetase uuesti tasemele, kus ta veel sel
esmaspäeval oli. Ent kui paisjärv suvel mõõnab, on Rõigase sõnul
võimalik alustada veelauapargi ehitamist. «Plaanime järvele 500-meetrist
ringsüsteemis veelauarada, mis oleks Eestis teine selline,» kinnitas
ta. Lisaks on suvel plaanis korrastada ka järve rannaala.
Imelik, et "muda pole kuhugi panna"!? Reformierakonna keskkonnateadlikkus on nõrk? Kas ja kellelt küsiti, kuhu see muda enim sobiks? Põllumeestele kindlasti, sest muld vaesustub kõikjal. Ehk on ka karjääre, mille kiiremaks metsastamiseks sobiks paks mudakiht? Meil muidugi armastatakse öelda, et "kaugele vedu ei tasu ära", ehk siiski näiteks karjääridesse Virumaal. Samas liiguvad kõlakad, et kunagi tundis sellesama muda vastu isegi huvi Araabia Ühendemiraadid? Huvitav, nad ju veel kaugemal vist?
Muidugi on vaja setete pealevoolu vähendamiseks turu taha Orajõele rajada ka settetiigid, mille puhastamine perioodiliselt on lihtsam.
Muidu aga vaated siin iga nurga alt ilusad, isegi siis kui lehed langenud ja näebki rohkem ja kaugemale.
Pilt meenutab lõunamere kuurorte!
Võtsin aga suuna turule ja keskväljakule.
Turg loomulikult üsna inimtühi.
Keskväljaku valmimisest juba mitu aastat, aga see nii nagu tehti, nii on trööstitu ka täna. Palju kivi ja puitu ja plastikut, aga ei mingit hubasust! Üks viletsamaid keskväljakuid, ehk vaid Rapla omaga saab võrrelda ning Kärdla omagi parem. Võrus aga tehti vähemalt midagi väga omapärast. Kuigi neid ongi keeruline võrrelda, seal ümbruses ajaloolised hooned, siin alles tahetakse täis ehitada. Selle asemel, et ümbruses rohkem pargilikku kujundust edendada.
Muidugi on oma mõju ka sügisel, on ju see teatud mõttes masendavaim aeg oma hallide ja pruunide toonidega ja seetõttu ihkabki hing ehk rohkem värve, särtsu, erilisust!? Siin ütleks, et tegutsenud morbiidsevõitu arhitekt!?
Küllap siin antigi vabamad käed arhitektidele, kel siis võimalus kujundada mingeid katuseid, mis polegi katused jm. Kibelevad ju nemadki midagi uut ja kaasaegset teha, nägemata oma pilti vaimusilmas piisavalt ette!? Ka haljastus on jäänud nõrgaks, meenutades kohati paisjärve pilliroogu ilma partideta. Ja muruplatsile pole istutatud mingeid puid, mis võiks tulevikus päikese eest varjugi pakkuda! Täna oli muidugi tööpäev ja ilmadki sügisesed, inimesi sisuliselt siin näha polnudki. Ja miks nad peaksidki tulema? Turistid ehk, kuid neidki ju Põlvas näpuotsaga? Kas uus riigi- ja vallamaja tooks neid siia, eriti koos täistuubitud parklaga?
Mina usun hoopis, et siin tuleks päästa, mis päästa annab, teha see väljak võimalikult mõnusaks ajaveetmiskohaks koos paisjärvega ja vältida täisehitamist. Muruplatsil leida ehk ka koht ühele kuusesalule, mille serval võiks ehk ka jõulupuu kasvada!? Kui vana-aasta õhtu käes, siis tore ehk lastelgi kuuskede vahel olemist nautida. Muidugi ka muul ajal. Või hoopis üks-kaks kuuske tuleviku jõulupuudeks, vahele midagi madalamakasvulist?
Väike muusika suveõhtuti? Lõõtsapealinn ju?
Üks kask mul kasvas koduõues....
Mingi võsa siin siiski on, et end looduse osana tunda?
Ups, piss tuli! Või on see vihmaloik? Kuidas katus seda ära ei hoidnud? Ausalt, ma oleks heameelega istunud ja nautinud olemist, aga no ei kutsu seda tegema! Ma ei tahaks ÜLDSE olla nii kriitiline, aga ....
Igatahes kive on õnnestunud kõvasti maha laotada!
Läksin aga edasi ja parema meelega vaatan ilusaid kohti. Just erinevate puuliikidega, ka igihaljastega nende hulgas, mis vaatepildi hoopis rõõmsamaks teevad.
Muide, mitte ühtegi veekraani ma ei leidnud! Nagunii oleks juba vesi välja lastud ja talveks kinni, kuida siiski, Põlvas vist ei olegi ühtegi?
Mis saab aga maavalitsuse majast? Hotell tuhandete rahulolevate turistide majutamiseks?
Ilusad majad vahelduvad küll koledatega, aga väga ilus tõmba koledamatelt pilgu ära iga kell. See raamatukogu maja üks mu lemmikuid Põlvas.
Mõnus kuju, kuigi hallil taustal kipub isegi nähtamatuks muutuma.
Omamoodi vahvad on erivärvilised pingid.
Mis mulle veel meeldis olidki erinevad okaspuud - hõbekuused, nulud jm.
Väga lahe kontrast vana ja uue vahel.
Siingi lahedaid vaateid, kuis väga heas korras eramajad segamini kortermajadega.
Põlvamaa bussiliiklus tõrjub peagi autod tänavatelt?
Oh, äge!
Sporti Põlvas vähemalt tehakse ja see annab lootust. Nii palju erinevaid alasid on tore.
Piiri tänava remondil oli tore näha, et kaevuluuke pole sõiduteel.
Ööbisin apartemendis. Hea omaette olemine ja õnneks isegi rõdu olemas. Veidi kõledavõitu ja kohvi majas polnudki, tõin selle ise nagu ka tee ja jätsin järgmistele. Küll aga telekas lausa kahes toas olemas.
Et sööma kuhugi minna ei saa ja tahtsin ka kohalikku toodangut proovida, ostsin kodust sülti ja võiroosi. Meistrite tehtu küll kirjade järgi, aga ei olnud kumbki hea. Salatid olid siiski veidi paremad.
Majade ehitust ja renoveerimist oli mitmel pool.
Ja ka teistsuguseid maju kui tavaliselt kortermajad.
Ruumi paisuda Põlval aga on.
Kuskil linnas sobivad ka kased haljastusse.
Bussiliikluse asemel tundub siin aga olevat bussiseisak... Päevane aeg küll, aga siiski iseloomulik. Sõitmise asemel seisab "parv" busse. Soodsam on see maksumaksjale kindlasti. Osa peaks seisma muidugi mingitel aegadel raudteejaamas, Himmastes või mujal, sest tänapäeval inimesed hindavad mugavust - saada bussile või maha võimalikult oma koha juures.
Võrus maakonnaliinid kõikides peatustes linnas ei peatu, eks ka Põlvas saaks seda soovi korral teha. On ju peatusi, kus kasutajaid palju ja neid, kus vähem.
Nädalavahetustel bussiliiklus eriti hõre, aga kahjuks ei sõida busse sisuliselt ka Otepääle jm suurematesse kohtadesse. Liinid ON vaja aga liita, et kuhgigi saada, ümberistumisi ei saa ju ka parema tahtmise juures alati klapitada.
Sain esimesena uuele prügikastile jaole!
Ja veel üks tiir keskväljakule.
Kõige muu raames on ka laudtee vaja välja vahetada, kui õigel ajal üle ei immutata, siis kaua ei kesta.
Muide, kajakad ei teised olid vist priskemaid lõunasööke saanud, heinamaa oli täis tühje järvekarpe.
Põlluramm!
Aga hommik käes ja aeg edasi minna.
Bussiga rongile.
Ilus!
**************************************
26. 11.
Tegijad on kriitikat alati au sees hoidnud. Postitasin ühe pildi Põlva Kodanik gruppi, sellise kurvema keskväljakust. Kuna selliseid nähes võõras arvas, et tegu mingi unarusse jäänud ehitusplatsiga. Enamus inimesi kommenteerisid umbes samalaadselt. Huvitav aga teada ju nende arvamusi, kes vallavalitsuses või -volikogus kaua tegutsenud või hoopis viimaste valiomiste ajal lubasid asju paremaks muuta?
Liivi MaranLoomulikult oli enne see plats ilusam. Kõrghaljastus lepavõsa näol, madalhaljastuses domineeris ilusti meie oma kohalik putk ja takjas , selle sees isetekkelised mõnusad jalgrajad ja looduslikust materjalist vanad kooperatiivi putkad. Kokkuvõttes kõik puhas loodus, mis vastas ilusti tunnuslausele " rohelisem elu". Nüüd aga kängitseti see kõik mingite kivide alla. Asjal pole ei tegu ega nägu. Ja mis raha kõik veel hooldusele kulub? Ja nagu sellest veel vähe - teisele poole jõge on nad ka roninud, sealgi juba songitakse ja mingid aiadki on juba ettegi pandud . Vana turu tahavad ka ära rekkida. No milleks seda veel vaja!? Siis räägivad veel mingist promenaadist ja jõe kallaste korrastamisest. Siin peab mingi salaplaan taga olema! Eks ikka rahapesu ja oma taskute täitmine! Ega Põlvas ju kunagi midagi head pole tehtud ega hakatagi tegema, see on kindlamast kindel.
Suur tänu loomulikult Neeme Sihvile, kes ikka jõuab tervel Eestil korralikult silma peal hoida ja vana teemat ikka ja jälle algatada. Ei teagi kohe, mis meist saaks ilma temata
Neeme Sihv+1
Tõsi, see iroonia siin on täiesti kohatu! Kui ma käin kuskil puhkamas, siis pildistan üles ilu ja mitteilu. Ilu on vaataja silmades, eks? Kui seda pilti või mõnda teist nähakse mingil moel, siis ilkuda nende inimeste üle on väga inetu! ja ei teki mitte mõttekribalatki, et midagi peaks ehk muutma?
Lisatud õhtune pilt toob näiteks midagi ilusamat hinge? Kui hing olemas, mitte samasugune hall...
Jah, aga huvitav tõesti, mis te teeks, kui mind ei oleks? Siiani te ei tee midagi bussi- või rongiliikluse parandamiseks ja ei teeks ka siis kui mind poleks? Viga on siis minus? No aga tehke ettepanek, teed ja raudteed üles võtta ja lepavõsa asemele? Seda te vallavalitsuses maksumaksja palga eest ju väärt olete?
Tuleb välja, et nemad näevad asju teisiti. Vähemalt Reformierakonna üks tegijatest (64 häält). Kas kõik teisedki?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar