Kuna
päises näeb vaid osasid postitusi poolikute pealkirjadega ja
oktoobrikuu "uputasin" teiste postituste siia kopeerimisega (VAREM EESTIMAA BLOGI 2 ja EESTIMAA LOODUSE BLOGI ning kogemata KUSTUTATUD POSTITUSTE FOTOMATERJAL), siis on
vaja ka ülevaadet, mida ikkagi leida.
Nii palju siis sai postitusi ja
proovisin tundide viisi nende linke postitada.... millegipärast aga
suur osa sellestki tehtud tööst läks kaduma. Teie jaoks siin nüüd
kerimist muidugi palju, aga see-eest kõik postituste pealkirjad olemas,
neile klikates ka neid näete!
Südamest vabandused ja kohtumiseni!
Mõned tänavused värsked postitused nimekirja lõpus!
Valitsus kinnitas transpordi ja liikuvuse 15 aasta visiooni
Valitsus kinnitas eile transpordi ja liikuvuse arengukava järgmiseks 15 aastaks, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisele arendamisele.
Kui suur see suurem tähelepanu saab olla, kui seni ei ole see mitte väiksem, vaid olematu?
Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul on pikaajaline visioon vajalik, et iga taristuinvesteering lähtuks kokku lepitud põhimõtetest. "Kiirem, ohutum ja loodussõbralikum liikluskeskkond kõikidele, eelkõige jalakäijatele ja ratturitele, vajab järjepidevat tööd. Lähiaastatel tuleb suur võit Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade jalgrattaliikluse taristu arendamisest, millele riik lähiajal annab omalt poolt 40 miljonit eurot," ütles Aas. "Loodan, et sisuka kaasamise ja teaduspõhise uuringu põhjal loodud tulevikuvisioon kasvatab edaspidi nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele ja kogukondadele uusi ning paremaid võimalusi."
Loodussõbralikkusest rääkida on kohatu kui pehmelt öelda. Kui aga otse ja ausalt, siis loodussõbralikkus ei ole 1005 ulatuses täiesti uute 4-realiste koridoride rajamine ega ka mitte Rail Baltic planeeritud mahus ja trassil. Vastupidi, tegu ON puhtakujulise raiskamisega ja eriti peab mõtlema meie maavarade kasutamise mahule.
Sisukas kaasamine meenutab aga samasugust kaasamist, mis seni olnud, olgu see siis RB puhul või milles iganes. Uued tehnoloogilised lahendused on muidugi ärimeeste rõõm, sest kaunikõlaliste seletuste taustal saab aimu, et tegu on sageli äärmiselt ressursikuluka lähenemisega.
Transpordi ja liikuvuse tulevikusuuna loomisel lähtus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eesmärgist tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi.
Arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Inimeste käitumuslike muudatuste juhtimiseks tuleb tulevikus pöörata suuremat tähelepanu "saastaja maksab" põhimõttele ja muu hulgas maksustada kütuseid vastavalt nende eriheitele ja energiasisaldusele. Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides.
Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest, on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 30 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Arengukava ei sisalda hiljuti lauale tõstetud "Eesmärk 55" arutelu võimalikke eesmärke. Paketi läbirääkimiste tulemusel võib tekkida vajadus arengukava aja jooksul uuendada.
Arengukava koostamisel on oluliseks suunaks ka liikuvusteenuste arendamine, mille eesmärk on tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise. Samuti on kavas pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaal 38 protsendilt 55 protsendini.
Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös ja peaks mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda laiendada kogu Eestile.
Ah et ühistransporti muudab atraktiivsemaks kordi kallimate süsteemide loomine?
Taristuarenduses lähtub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandab taristut multimodaalselt, eelkõige juhindub ministeerium sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena aastaks 2035.
"Sõidukita liikleja vajaduste" mainimine on aga puhas valetamine, sest kui seda pole seni eesmärgiks seatud, ei tehta seda nendesamade möödunud sajandi taseme viletsustegelaste poolt amugi mitte!
Järgmise 15 aasta jooksul on kavas tõsta raudteekiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja 45 minutiga ning Tartusse ühe tunni ja 30 minutiga. Ühtlasi tekib juurde rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga – Rail Baltic. Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Balticu trassile ettenähtud kohalikud peatused.
Jätkuvalt on kavas ehitada Tallinnast Narva-, Tartu- ja Pärnu-suunalised maanteed neljarajaliseks, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Jätkub ka riigi kruusateede asfalteerimine, et tõsta ühistranspordi kvaliteeti ja pakkuda ettevõtetele paremaid teid.
Eesmärk on vähendada ka elanikkonna kulusid sõiduautodele, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on 1,5 miljardit eurot aastas. Selle saavutamiseks on kavas pakkuda paremaid rongiühendusi koostoimes kiire ja mugava kohaliku ühistranspordiga (kergrööbastransport, bussiliiklus).
Kavas on muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning paremini ühendada see muu taristuga. Lennunduses on plaanis hoida Eesti lendudega ühendatuna läbi uute lennundussektori ärisuundade arendamise, näiteks õhusõidukite hooldusettevõtluse.
Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aastatel 2019–2020 üle Eesti kaasamisüritusi, et hõlmata sihtrühmade seisukohti ja jäädvustada üldist arvamust transpordi sektori arengute kohta. Samuti tellis ministeerium Rahvusvaheliselt Transpordifoorumilt Eesti transpordisüsteemi kohta uuringu.
Bla-bla-bla....
Kui palju on lolle valijaid, kelle see jutt "surnuks" räägib?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar