esmaspäev, 5. juuni 2017
Mehikoorma ja Mammi.
1. Peipsi järv Mehikoorma juures.
Lisan piltidele ka numbreid, juhuks kui kellelgi aega määrata taimi vm., nii lihtsam kommentaaridesse lisada.
Sõitu alustasin Tartu bussijaamast.
Tartu ümbruses päris palju uusehitisi.
Rapsipõllud muidugi ilusad oma kollase värviga.
Ja kohati raiesmik raiesmiku kõrval.
Väike vahepeatus Järvselja teeristil.
2
Ei saa öelda, et sõitjaid ei olnud. Ja ikkagi olen veendunud, et "Mammi
eksib". Ehk tasuks peegli tagant välja tulla ja natuke reaalsuses ringi
vaadata?
Huvitaval kombel on kogemus näidanud, et Reformierakonna majandusmudelit järgides ei olegi paljudel mingit tulevikku.
Mainitud Janar Mihkelsaare loo lugesin muidugi läbi. Ja väga paljuski on
tal õigus. Nagu selleski, viimase lõigu lauses. Aga ka rohkemas.
Kusjuures ma ei näe tema kirjutises viha ettevõtja või ettevõtluse
vastu. On lihtsalt palju seda, mille puhul mainitud talupojamõistus
ütlebki, et eraettevõtlus pole alati mõttekam ja tulemuslikum viis. Ka
konkurents on hea vaid teatud piirini, seega .... Aga jätame praegu
selle ja muid
Tahtsin aga kommenteerida Ene Pajula peeglitagust arusaama ja reaalsust
kaugenenud maailma.Juba artikli algus ettevõtluse teemal pani mõtlema.
Kas ettevõtlust on vaja vaid selleks, et tingimata millegi eest maksta?
Maksta piletite eest, mille pealt teenivad otsatul arvul ettevõtjaid,
alates trükkijatest kuni it-tegelasteni välja. Milleks? Iga liigutus ju
maksab`? Kas reaalsuse nähes piletite ostmise puhul neid tegevusi, ei
pane sellele mõtlema? Sellele, mis on kõik piletisüsteemi taga? Ja kui
palju ikkagi maksab kogu see süsteem just maakondlikus transpordis, kus
sageli võib juhtuda, et 100 km läbimisel jääb "teenistus" alla 10 euro!?
Ning rääkimata muidugi sellest, et maal on sageli probleemiks liikuma
saamine ja ka väiksemad sissetulekud avaldavad siin oma mõju.
Keskkonnaaspektist ma ei räägigi, sel teemal on pimedaid mammisid ja
taatisid meedias veelgi rohkem. Aga võiks ju ikkagi tulla peegli tagant
välja?
Muidugi, ametnike probleem, millest räägitud, on ka täiesti olemas. Ehk ei peakski ametnikke vähendama? Ehk panna nad hoopis paremini tööle? Ah et raha on vähe? Aga miks siis peab kulutama asjadele, mille pealt võiks kokku hoida? Neid asju rohkemgi. Paraku näeb ehk Ligi ja Mammi majanduse õitsengut selles, kui rohkem on neid, kes vahelt lõikavad ja rohkem, kes bensiiniaktsiisi maksavad? Mõneti vast küll. Kuid buss maal on vajalik ikkagi inimeste jaoks. Ja selles on bussil mõte vaid siis, kui selles on sõitjaid.
Muidugi, ametnike probleem, millest räägitud, on ka täiesti olemas. Ehk ei peakski ametnikke vähendama? Ehk panna nad hoopis paremini tööle? Ah et raha on vähe? Aga miks siis peab kulutama asjadele, mille pealt võiks kokku hoida? Neid asju rohkemgi. Paraku näeb ehk Ligi ja Mammi majanduse õitsengut selles, kui rohkem on neid, kes vahelt lõikavad ja rohkem, kes bensiiniaktsiisi maksavad? Mõneti vast küll. Kuid buss maal on vajalik ikkagi inimeste jaoks. Ja selles on bussil mõte vaid siis, kui selles on sõitjaid.
Mammi teab inimesi, kes ei mõista, miks Sirp selliseid lugusid üldse
avaldab. Aga meil on vaba maa ja sõnavabadus. Parem teada, mida keegi
mõtleb, siis ei saa see ükskord väga suure üllatusena välja pursata.
Ja mina tean inimesi, kes ei mõista, miks Postimehes asju ei mõisteta?
Ausalt öeldes ei jõudnud Nõukogude Liit kunagi kommunismile nii
lähedale kui Tallinna keskerakondlik linnavalitsus oma tasuta
ühistranspordikorraldusega. Kui välja arvata lühike sõjakommunismi aeg
Venemaal 1918–1921, mil ühistransport suurlinnades oli tasuta. Aga siis
ei mõeldud muidugi inimeste heaolule, vaid asja korralduslikule küljele.
Kuna
piletita sõitjaid oli nii massiliselt, et keegi neid niikuinii
ohjeldada poleks suutnud, siis oli valida, kas panna transport seisma
või lasta kõigel isevoolu kulgeda. Valiti viimane, aga ainult seniks,
kuni nõukogude võim ennast kehtestada suutis.
Nüüd aga lubab Kadri
Simson üle-eestilist tasuta ühistransporti. Hääli see otsus võib-olla
toob, aga kas see ka kestlik on? Meil on nii palju valdkondi, kuhu raha
oleks hädapärast juurde vaja, nagu näiteks tervishoid või teadus, ja
mammi pole üldse kindel, et just ühistransport on see koht, mis kõige
enam raha laotamise järele januneb.
Kõige hullem on tõesti see,
kui Keskerakond ja Co, kes lahkesti tasuta lõunaid pakuvad, kauaks
võimule jäävad. Kas keegi kujutab ette, mis juhtub poliitilise jõuga,
kes uuesti bussi- ja trammisõidu tasuliseks teeb?
Siis vajaksime elu tagasi rööpasse saamiseks vähemalt omaenda Margaret Thatcherit. Loodetavasti on ta juba sündinud.
Ah et kommunism? Või tahab hoopiski Mammi räiget röövkapialismi? Siis ei
ole ju samuti varsti raha, mida seina sisse panna. Sest vaheltlõikajad
võtavad aina rohkem matti? Ja selle vastukaaluks on vaja hoopiski RAS
Eesti Transporti, kes ise, oma bussidega (saastekvootide eest?)
maakonnaliine sõidaks. Ja veelgi rohkem, ehk on aeg mõelda
elektrirongiliikluse tasuta tegemisele? Kas Mammi koos kaitstava
ministriga ikka teab, kui suured on sealsed piletisüsteemi kulud? Ah et
sealsete teenindajate palkadelt saab riik makse. Saab tõesti. Aga meil
olevat ju tööjõu puudus?
Kuigi tõsi on see, et Elrongi, riigiettevõttena, laristab mis hirmus.....
Raudset leedit oleks küll ehk vaja, aga talupojamõistusega. Mitte Mammisid õpetama, kuidas kapitalismi ehitada.
Muide, Mammi võiks vahel ka maateedel sõita. Muidu hakkab veel valjuhäälselt ka neljarealiste maanteede eest sõdima.
Mehikoormas ehk on jõukust rohkem kui tavapärase maapiirkonnas. Järv on
alati andnud toidust ja sibula- ning kurgikasvatuski toob tulu. Aga
busse vajatakse siingi. Ka selleks, et minusugused saaks mööda eestit
ringi rännata. Väiksema ökoloogilise jalajäljega....
Esimene käik oli bussipeatusest tagasi. Sest muidu suletakse OÜ Latikas
müügipunkt. Maapoes ju väikeettevõtete toodangut sageli pole. Et kaugelt
tulija saaks ka õhtupoole seda osta. Või äkki Mammi võtaks kätte ja
uuriks, miks maapoed järjest oma uksi kinni panevad?
Praegu aga püügikeeluaega ja seepärast oli vaid tuulehaugi ja räime
marinaadis. Muidugi ostsin, eriti, kui saad mitu korda odavamalt kui
Eesti teises otsas. Ja küllap oleks möödasõitjatest ostjaid rohkemgi.
Kui suunaviit oleks kahelt poolt nähtav ja kirjas oleks ka müügiinfo
koos avamisaegadega inglise keeles.
3. Pesa uus omanik!
4. Kuldnokk.
Ilm oli tuuline, aga mõnus! Eriti "mere" ääres.
5.
6. Peaks olema kalakotkas.
7.
8. järvekarp.
9.
10.
11. Üks ristikutest. Ilus.
Kas vao lõpp kaldus "poe poole"? Nali naljaks...
Kenasti sai jalutada mööda järveäärt. Mis sest, et kohati ka võsa võimutseb.
Aga suitsuahjud on vist iga teise õue peal?
Pidu tuleb!!!
12. Üks kirburohtudest.
13.
14.
15.
16.
17. Kraavidki siin loomulikud.
Palju korras maju. Aga ka mõni vähemkorras.
18. Turg? Ei sibulat, ei kala? Miks see ei toimi? Vähe külalisi, kellele müüa?
19. Järvselja. Oleks veel üks õhtune buss olnud, oleksin siingi ringi
ära teinud. See ongi see, millest ma kirjutasin Elistvere jt kohtade
puhul. Vaja on paremaid sõiduvõimalusi, aga Mammi ei kirjuta ju ega küsi
MKM-st. Pole tegelikult ka mõtet, sest sealsed ametnikud hiilivad
sageli arusaamisest kõrvale...
20.
Millal maksame memme vaeva? Või maksab Mammi? Kas see siin pole tuleviku
arvelt elamine? Ikka ja jälle see talupojamõistus. See ei lubaks
laristada ja mõttetult palju kulutada.
21. Kavastu parv ja Emajõgi. Ehk peaks kord ikkagi osalema Jõmmuga mõnel retkel?
2 kommentaari:
Tänud!
Kahjuks pole portaalis peatus.ee isegi Tartu raudteejaama bussipeatust!. Oleks loomulik, et absoluutne enamus makonnaliine alustaks või läbiks raudteejaama. Paraku on ametnike otsus selline ja raudteejaama maakonnaliinide peatust ei tule. See aga ei sega muidugi rääkimast oma pidevast tööst rongi- ja bussiliikluse ühildamisel.
Tartu linnas on peale bussijaama sel liinil 4 peatust - Kabeli, Aardla, Aianduse ja Postimaja. Miks ei võiks olla ka viies, raudteejaam?
Vasta