Veebr 2016 - Sotsid Haapsalus, Rannarootsi Perepäev ja Haapsalu raudtee trassiplaneering 22.02.16

 

Sunday, February 14, 2016

Pühendatud Teile, HRT sõbrad!

 

Seekord oli Haapsalus näha sotside varju ja sotse endidki. Kas selgitati kohalikele ka seda, miks raudtee vastu ollakse? Õnneks on sotside hulgas ka mõistvaid inimesi, kuid erakonna üldine vastuolek Võru ja Haapsalu rongiliiklusele on määrav.

 

Samal ajal on siiski veidi näha ka välismaalastest turiste. Üks grupp oli ka Lätist.

 

Aga inimesi Haapsalus on ja võiks olla veelgi rohkem.....

 

Rannarootsi muuseumis oli perepäev. Toimusid väiksed võistlused, pakuti kala ja demonstreeriti, kuidas jääst läbivajunud inimest päästetakse.

 

 

Maavanem andis kätte autasusid mereteemalise fotokonkursi võitjatele. Konkursist rääkis ka zhürii liige Arvo Tarmula.

 

 

Ühe hea puhkuse osa on saun-bassein ja muidugi hea uni. Eriti kui saad olla uhkes üksinduses Gift majutuses.

 

 

Rannarootsi Keskuses oli aga taas omaturg. Mina ostsin ka natuke head-paremat.

 

 

Parila kanti soovitakse kergliiklusteed. Tegelikult peaks see olema täiesti elementaarne, et kergliiklusteid ehitatakse tunduvalt rohkem, kui praegu. Siin on muidugi hea võimalus teha neid kohati soodsamatl Tervisetee materjalist, kui raudtee tuleb.....

 

 

 

 

Uuemõisa on vist tanklapealinn! Nii palju tanklaid ühes kohas tähendab igaühe jaoks vähe kliente.

 

Head sõbrapäeva, HRT sõbrad! Teie toetus on ülioluline!

 

Ootame ja loodame, sõbrad!

**********************************************************************

Tuesday, February 16, 2016

Haapsalu raudtee trassiplaneering 22.02.16.

 22. veebruaril on Haapsalus ja Taeblas planeeringu järjekordse etapi avalik arutelu. Tehtud on ära väga tubli töö ning tulemused on head. Eriti hea on tõsine kaasamõtlemine, sellist asja Eestis väga tihti ei kohta. Ja seda just maa- ja omavalitsuste tasandil!

 http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula

Küll aga on veel üht-teist vaja paika panna ehk siis kindlaks määrata. Ei saa seekord kahjuks ka osaleda, senised palved kaasta vahepeal toimuvatesse ettevõtmistesse ja protsessidesse, on aga jäänud positiivse lahenduseta. Avalikul arutelul osalemine on võimalik igal inimesel, vahepealses protsessis peaks aga olema kaasatud ka asjast huvitatud kodanikeühenduste esindajad ja üksikisikud. Just see on oluline erinevus senisest tavapärasest kodanikuühenduste kaasamisest sõnades ja tegudes. Paraku, aega muidugi tagasi ei pööra....
Miks peaksin osalema? Sest iga oluline asi, nagu seda on ka Rohuküla raudtee, vajab parimaid võimalike lahendusi, ettepanekuid, mõttevälgatusi. Aga reaalsuses saavad need tekkida vaid siis, kui ollakse kursis mitte vahepealsete valmivate etappidega ja seega ka pealiskaudsevõitu infoga, vaid saadakse osa ka ametnike ning (teiste) kodanikuaktivistide kokkusaamistest ja mõttekodadest. Just SEDA ei ole juhtunud. Kuid parimaks tulemuseks, nagu mainisin, ongi vaja suhtlemist ja arutelusid. Head ideed ja mõtted pole ainult mul, vaid paljudel teistel. Kohalikku elu aga teavad kohalikud alati kõige paremini. Kuigi olen selles osalenud viimased 4 aastat, siis ikkagi on sellest vähe. On vaja teada, mida kohalikud näevad, mõtlevad, arvavad, ilma selleta on raskem NÄHA kõiki asjaolusid.
Siia lisan aga mõned olulised nüansid esmaspäevaseks aruteluks. Loodetavasti nendesse süvenetakse tõsiselt.


RISTI.

Planeeritud perrooni asukoht ei ole parim lahendus. Plusse on nii variandil A kui B, aga mõlemal on ka olulisi miinuseid. Parim asupaik on ülesõidu vahetus läheduses, kuid sellest Palivere poole. Soovitavalt raudtee parempoolsel ehk praeguse kaupluse/bussijaama poolsel küljel. Tegu on küll kõveraga, kuid seda on kindlasti võimalik õgvendada.
Arvestama peab ka sellega, et Ristile peaks tulema jaam, mitte tavaline peatuskoht, seega on vaja võimalusel tagada perroon TEEDEVAHELISENA.

1. Perroon teisel pool ülesõitu (variant B) toob kaasa liiklusohtlike olukordade suurema tõenäosuse, sest nii me sunnime reisijaid (nii täiskasvanuid kui lapsi)rohkearvuliselt  kuni isegi gruppidena ületama rohkem sõiduteed, kui vastupidise variandi puhul. Mõjutab see nii bussidele minejaid, "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutajaid kui kõik teisi. See on aga väga oluline, arvestades rongide liiklustihedust ja sõlmjaamana suurt reisijate arvu.
Teoreetiliselt on isegi raske ette näha veel mitmeid probleeme (ratturite liiklemine, parkla kui võimalik välikaubanduse müügikoht, teenusbusside seisukoht jm). Nii nõuavad needki võimalust seostada ootekodade funktsioone muude võimalike vajadustega, elektrilisi laadimispunkte, joogivee võimalust, matkajate puhkekohta ja muud taristut.

2. Praegused variandid ei taga bussi peatumist vahetus läheduses, tekitades sellega ebamugavusi, ajakadu ja ka lisakulusid edaspidisel ekspluateerimisel. Pealegi tähendab see kahte ootekoda, visuaalse kontakti puudumist rongi ja busside vahel (näiteks, rongi hilinemisel tekib bussijuhil võimalus näha, kas rong üldse on tulemas lähimaal) jm.
Minu pakutud variandi korral on võimalik bussipeatus üle tuua vahetult raudtee kõrvale, tagades lühima tee, paremad ootetingimused, säästlikumad lahendused jm.

3. Nii palju kui võimalik, tuleb planeeringus arvestada võimalike vajadustega kaubaveo haruteede järele.


PALIVERE.

4. Parkla jm lahenduste planeerimisel tuleb arvestada vajadusega tuua ka bussipeatus jaamahoone tagusele platsile ehk siis ringteele vm moel, lähemale jaamale.
Muidugi koos matkajatele, parkijatele autokaravanidele jm mõeldud ja vajaliku taristuga.


NIGULA (LEEDIKÜLA).
(Palivere-Taebla jaamavahe)

Mõistetamatuks jääb, kuidas ikka ei ole planeeringut täiendatud Nigula ehk siis täpsemalt, Leediküla peatusega ülesõidul, märgistusega 13, juures!?

1. Peatus on vajalik:

a) Leediküla, Võntküla jt lähemate külade elanikele.
b) otseühenduseks matkajatele Noarootsi ja Dirhami suunale pääsemiseks
c) Noarootsi ja Dirhami jt kantide inimestele kasutamiseks "Pargi ja Sõida" süsteemi
d) Leediküla kalmistu paremaks ligipääsetavuseks (eelkõige vanurite huve silmas pidades)
e) Taebla kooli õpilastele (isegi juhul kui kol saab olema uues asukohas, võib vana asukoht olla olulise uleviku plaane silmas pidades
f) Noarootsi ja Dirhami suuna bussiliiklust ning ümberistumisi arvestades sujuvamaks liikluseks

Igasugune lisasõit (matkajad, autosõitjad, teenusbussid jt) Noarootsi ja Dirhami suunda silmas pidades, olgu siis Paliveresse või Taeblasse, ei ole otstarbekas nii kilometraazhi, kitsaid teid, liiklusohutust kui muud arvestades.
Lahenduseks saab olla vaid Nigula peatuse taastamine ning see tuleb lisada planeeringusse.


TAEBLA.

Tundub, et parim oleks muidugi otseläbimurre, see aga pidavat kaasa tooma mitme ehitise lammutamise jm probleemid. Kas olukorda võiks päästa see, kui raudtee-äärne maariba planeeritaks kitsamaks? On ju raudteemaa laius erinevates tingimustes erinev. Kui vastu siis tegelikult oldi Taeblas? Ja millistel põhjustel? Ning mis põhjustel peaks sel juhul ülesõidud B4 ja B5 sulgema? Saaks ju juurdepääsu muuta ja ülesõidu ikkagi käiku jätta? Või vähemalt tagada ülekäigu ja sellega seoses parklad mõlemale poole raudteed?
On selge, et Taebla inimeste jaoks oleks uus trass igati parem, eriti igapäevaseid rongisõitjaid (sh koolilapsi) ja nende mugavust arvestades.

Vastavalt kaardil olevale oleks aga vana trassi puhul tõenäoliselt mõttekam perrooni variant B.

Teadmata on, millised võimalikud lahendused on vajalikud planeeritava tööstusala tarbeks? Kas Taeblas võib tekkida vajadus kaubaveo haruteede tarvis?


HAAPSALU.

Haapsalu puhul tuleb keskenduda jaamateede konfiguratsioonile ning erinevate vajaduste rahuldamisega seonduvale, jälgides Rohuküla pöörde, vedurite/veeremi manööverduste, muuseumiekspositsiooni,, tööstusküla haruteede jm seonduvat.
Siiani on mõnevõrra arusaamatuks jäänud kaks nüanssi.

1. Rohukülasse pööre peaks olema võimalik ka vana, olemasoleva perrooni äärest n.ö. tagurdades pööramisega Rohukülla? Sarnaselt Õhtu-Kalda variandiga (mis kõrvale jäeti), vaid pöördetrajektoor oleks mõnevõrra Taebla pool, ehk siis põhimõtteliselt olemasoleva perrooni otsas!? Teise variandina oleks ka kuni 4-vagunilise rongi pööre võimalik pöörangu kaudu, mis asub põhimõtteliselt perrooni ülesõidu poolses otsas, seega saab pööret teostada praktiliselt olemasoleva tammi trajektoori mööda.Mis seda takistab?

2. Kas olemasoleva perrooni kasutamisel mõnekümnemeetrise raudtee jupi teisele poole ülesõitu viimine on välistatud? See oleks vajalik manöövritöödeks (näiteks vagunkosseisude puhul jm juhtudel) ning üksiti kujuneks see ka (ohutus) tupikuks.

Kuigi see variant tooks kaasa mõneminutilise seisaku (kuni juht vahetab kabiini), siis teede konfiguratsioonina peaks olema see variant parem, kusjuures rong sellise suure jaama, nagu Haapsalu, puhul nagunii võiks seista rohkem kui minuti-kaks.


OLULINE!

Kõige olulisem on arutleda raudtee elektrifitseerimise üle!
Maavalitsus peab tegema põhjaliku koosistumise asjaomaste ametnike ja ametkondadega, uurimaks, kas hübriidrongid Stadlerite baasil on võimalikud. Selleks on viimane aeg, sest uute rongide ja/või vagunite tellimisaeg on 2-3 aastat, arvestades aga seda, et sama pikk aeg võiks minna raudtee ehitamiseks, satuvad kaks asja ühele ja samale ajale. Ja sellest sõltub, kas raudtee ehitamine on laias laastus maksev 30 miljonit eurot või kaks korda rohkem. Ja see vahe on juba ülioluline!
MKM peab koostöös Elroni ja Stadleriga andma lähiajal vastuse, kas hübriidrongide jaoks vajalike (lisa)vagunite ( koos diiselsektsiooniga) ehitamine ja lisamine on perspektiivikas ja võimalik!?
Asi pole ju ainult ehitus- vaid ka hilisemates ülalpidamiskuludes, kusjuures pole vahet kas raudtee ehitab riik või eraettevõtja. Planeerida saab ka seda, kuhu ulatub kontaktvõrk, Vasalemmani, Keilani, Riisipereni või Turbani.
Kõik see seondub ka üldriiklike kuludega, vastavalt sellele, kas ja kui palju peab juurde tellima (kaug)ronge, vaguneid ja/või sektsioone seega tegemist on riiklikult tähtsate küsimustega. Ei tohi unustada, et hoolimata hoiatustest telliti diiselronge vähe ja elektrironge liiga palju. Õige lähenemise ja lahenduste korral saab lõpetada kallite rongide amortiseerumise "seistes".

Kui mõeldav on võimalike kaubarongide pööre praegu väljapakutava variandi korral vastavalt pöörderaadiusele? Näiteks 8-teljeliste vagunite puhul? Pole ju välistatud, et Rohukülasse on vaja toimetada eriveoseid vms.


HAAPSALU-ROHUKÜLA.

Kaardi järgi on märgata jaamavahel alasid, kuhu tekkinud planeeringualad. Mida need sisaldavad? Elamurajoone? Tööstust? Mis saab Kiltsi lennuväljast? Kas sinna võib tekkida varulennuväli? Kas selle juurde võib vaja minna haruteed ehk siis lisajaama teket koos kõrvalteede, pöörangute jm-ga?

Väga tõsiselt peab kaaluma ka peatusevõimalust Haapsalu ja Rohuküla vahel. Ma ei eelda, et see PEAB olema, kuid koheselt tasuks siiski kõik aspektid üle vaadata. Pole vahet, kas Kiltsi lennuväljast saab varulennuväli või avalike massiürituste korraldamisega tegelev ettevõte

Kui, siis kus oleks parem peatuse asukoht? Pidades silmas nii võimalikke plaane Kiltsi puhul, Pullapääle pääsemist, loodusturismi, Ungru lossi, võimalike lähialade elanikele sõiduvõimaluste pakkumist, ettevõtlust ja töötajate sõiduvajadusi jne. Kas ülesõidu nr 29 või 30 juures?


ROHUKÜLA.

Perrooni puhul on kahtlemata üle kõige variant B.


HARJUMAA OSA.

Mõtteainet.

Nagu nähtub Palivere-Taebla tulemustest, pole vaja karta ka Nissi elanikel, et oleks põhjust sulgeda Riisipere ja Turba vahelist ülesõitu. Mingit reaalset vajadust seda sulgeda ei ole. Kuigi tõenäoliselt oleks võimalik ka raudteealuse läbipääsu tagamine....
Turba muutumise jaamaks või peatuseks vajab muidugi arutlemist. Tiheda sõiduplaani tagamiseks oleka Vasalemma ja Risti vahel tagada kahe jaama olemasolu, kahjuks on reaalseimad kohad just lähestikku asuvad Riisipere ja Turba. Kas vajalikud jaamana mõlemad?

Praegu erainvestorite poolt planeeritav ehitus peaks tagama I etapis raudtee valmimise mitte Turbani, vaid Ellamaa ülesõiduni. Sest tõenäoliselt on vajalikuim ja mõttekaim Ellamaa peatus just ülesõidul (palju oleneb ka viadukti vajadusest ja tehnilisest lahendusest, seest see peab tagama igasuguse mugava ümberistumise bussidele ja autodele, parkla jm).

*********************************************

23. 02. 16.

 "Liiprid, mis võiksid kõnelda" tegi videokokkuvõtte Haapsalus toimunud avalikult arutelult.

http://lmvk.eprd.ee/2016/02/22/videoreportaaz-avalik-arutelu-22-02-kell-14-laane-maavalitsuses/

Tegelikult, vähemalt selle järgi seal mingit arutelu polnudki. Tutvustati taas planeeringu sisu, kuid ei midagi uut (Taebla kohta puudub mul igasugune ülevaade). Küll aga mõne järelduse sain teha ja teatud mõttes üsnagi põhjapaneva.
Tehtud on suur töö. Kuid nagu oligi karta, siis mõnessegi asjasse ei süveneta ja seda vast eelkõige teadmatusest. Muidugi, kui läheb tegelikuks projekteerimiseks, siis tuleb nagunii ka puhtalt raudteespetsialistide nõu järgi talitada, näiteks Haapsalu jaama teede asendiplaani koha pealt.

Mis siis oli see peamine, mis silma torkas? Maavalitsus ei ole aru saanud ühest olulisest asjast - raudtee ehk siis just nimelt konkreetselt rööbastee ehitusel on omad põhimõtted, mida ei saa eirata. Ja just seetõttu ma ei imestagi, et minu ettepanekust jaamas oleva tupiku kohta saadi VALESTI ARU! Ning just seetõttu oleks ma pidanud olema kangekaelsem ja "pressima" rohkem peale. Ei soovita kaasata kedagi töörühma "väljastpoolt bürokraatiat" ja just see toobki tavaliselt kaasa osalise asjatundmatuse ja sellised tulemused, nagu need sageli on. Olenemata tegelikult valdkonnast või teemast, ükskõik kus!

Arutelu kõneisik Liis Moor puudutas põgusalt ettepanekut lisada jaamalahendusele tupik. Ja lisas, et tupikuideest on nad loobunud põhimõtteliselt just seetõttu, et Kiltsi tee, kui suure liiklustihedusega tee puhul, ei ole otstarbekas kui rong n.ö. kaks korda seda teed ületab ehk siis tee kinni paneb. Aga seda see ettepanek ei tähendanudki!!!! Oleks selline asi läbi arutatud juba protsessi käigus, kohapeal puust ja punaseks, ei tekiks selliseid valearusaamu.

Ehk ei osanud ma taaskord raudteekaugetele inimestele põhimõtet selgitada? Proovin siis põhjalikumalt. Loomulikult pole siin mingit põhjust pahandamiseks kellegi peale, sest ei saagi olla kursis kõikide spetsiifiliste asjadega.
Visandasin ühe põhimõttelise skeemi.

 

See peaks selgitama, mida tähendab tupik teiselpool Kiltsi teed. See oleks mitte tavapäraseks liikluseks, vaid põhimõtteliselt ERAKORRALISTEKS JUHTUDEKS! 

1. Üle Kiltsi tee sõidaks vaid üksikud vedurid. Porgand ei ole veduriga koosseis ega oma vedurit, tegemist on rongiga. Vedur on kas kaubarongi või vagunitega reisirongi ees, või äärmisel juhul teemõõduvaguni vm  ees olev vedaja. Üldjuhul pruugib aga olla vajadust ülesõitu ületada vaid harukordadel, näiteks kui Haapsallu peaks saabuma vagunkoosseis vm.

2. Oleneb sellest, kui kaugele märgist "veduri peatuskoht" saaks pöörderaadiuse tõttu teha pöörangu Rohuküla suunas, võib ülesõidu ületamist väga harvadel ja erakorralistel juhtudel tulla ette ka porganditega. Näiteks kui pöörangu kaugusest sõltuvalt saab tavaolukorras pöörata olemasoleva perrooni eest Rohuküla peale 4-5 vaguniga porgand, siis mingid erirongid suurema arvu vagunite korral (Hiiu Folgi vm sündmuste puhul) vajavad ehk sõitmist manöövrikorras tupikuni, et seejärel suunduda Rohukülla, kuid sellised olukorrad oleks tõesti üliharvad.

3. Praegune planeering näeb ette, et Rohukülasse pööramiseks peab ka kaubarong tegema läbi sellesama laia kaare. (Ja teoreetiliselt saaks ta selle kaare peale vaid ühele teele saabudes. Võimalikud manöövrid jm nõuavad aga mitut võimalust Joonise järgi kujuneb aga välja olukord, kus kaubarong saab juba jaamateede alguses ehk kaugel eemal jaamahoonest pöörata Rohukülla,

4. Lisaks tekib sellisel puhul ka veel üks hea omadus. Nn kolmnurk võimaldab vajadusel igat rongikooseisu, üksikut vedurit j ka ümber pöörata. Erijuhtudel võib see vajalikuks osutuda ja teatud raudtee eeskirjade omapära tõttu on sellised ümberpööramsvõimalused lausa vajalikud.

Miks ma seda räägin? Sest mingil avalikul arutelul osalemisega ei saa panna paika selliseid nüansse, eriti kui asjalugu jääb raudteekaugele inimesele arusaamatuks.

Ja tegelikult on sama olukord ka teistel teemadel. Seesama peatuse küsimus Haapsalu ja Rohuküla vahel. Arutelu ülevaatest saan aru, et mitte midagi selgitavat sele peatuse kohta ei öeldud, peale selle, et planeeringuid küll on, aga vajadust peatuse järgi ei nähta. Ma ei eeldagi, et see peatus seal PEAKS  olema, kuid planeeringus tuleks igaks juhuks sellised asjad ette näha, perspektiivse peatuse planeerimise raames. See ei tähenda, et sinna peatus üldse kunagi tulema peaks. Ometi, selgusetuks jääb kas PROTSESSI KÄIGUS vaadati need nüansid üksipulgi läbi? Nagu olen siin rõhutanud, ei peeta vajalikuks tegelikkuses kodanikuühiskonda kaasata. Nii ei saa ka asju põhjalikult selgitada ega ei saa ka teistpidi, leida tagasisidet kelleltki, kes võib millestki (tulevikku silmas pidades) huvitatud olla. Võib olla ühe või teise omavalitsuse juht või keegi kolmas võib mõttes mõlgutada midagi, aga seda ei saa ka teada mina. Nii jäävad paljud aspektid arvestamata. Kas tõesti ei või muutuda midagi Kiltsi lennuvälja puhul? On ju olnud kuuldusi erinevate tulevikuvariantide kohta, nii mõnegi puhul neist võib olla  raudtee ja peatus oluline. Nagu ka turismi või ikkagi võimaliku suurema elamupiirkonna tekke puhul. Minu ülesanne ja lausa kohus aga on tuua välja kõik võimalikud aspektid! Seda ei saa ma aga teha, kui saan osaleda vaid tühistes asjades, protsentuaalselt protsesside kogumahust.

Üllatav oli aga see (lähtun videokokkuvõttest), et hübriidrongide teema ei tulnud isegi arutlusele!? Kas asi muutub Eestile tüüpiliseks, et läbi püütakse suruda võimalikult kallist varianti JA/VÕI ei püütagi teha midagi (kaks korda) odavamalt, jättes raha "üle" ka muudeks ettevõtmisteks? On suur vahe, kas raha kulub 30 või 60 miljonit eurot. Tegelikkuses ei tohiks ka ärimehed minna kasumi nimel välja variandile, kus terendab suurem kasum,  vaid selle kasumi nimel. 

Hoolimata sellest, et raudtee planeering on erinevalt paljudest muudest asjadest olnud suhteliselt kaasav protsess, näen ma nüüd ikkagi, et ei oleks tohtinud olla nii "järeleandlik" ja loobuda nõudst protsessi kaasamiseks. Iga asi vajab parimat tulemust, seega ka panust!

Protsessi selle osa, mis puudutab Taebla, Nigula, Palivere ja Risti küsimusi, puudub mul igasugune info. Ja seda ei anna (nagu näha ka eelnevast) ka mingi video- või kirjalik ülevaade. Protsessi sisuline käik, kohalike vaated ükskõik millisele küsimusele jms, saavad olla abiks ideede ja lahenduste leidmisel AINULT siis, kui selline kaasamine toimub kogu protsessi väitel. Aga nagu ütlesin, hoolimata korduvatest ettepanekutest seda kaasamist ei tulnudki. Seepärast ma väga ei imestagi, kui ka nende ettepanekute kohta on tulemus sama ehk ümmargune null! Ometi, lahendused on alati olulised ka liiklusohutuse koha pealt. Kuidas muidu püüelda sinnapoole, et liiklusõnnetuste arv oleks väiksem? Ning reisijatele pakutav teenus oleks maksimaalselt mugav? Raudteeprobleemidega (või probleemidega liikluses, inimeste liikumisvõimalustes jm) kursis mitte olevate inimeste jaoks võivad sellised TÜHISED asjad tunduda väheolulised, tegelikkuses on aga kapitaalselt vastupidi.

Pettumus, kui tulemused on sellised ja kui teemasid endale selgeks ei tehta lihtsalt seetõttu, et ettepanekud jäävad arusaamatuks.

Miks meil kodanikuühiskonna kaasamine endiselt vindub ja rohkem linnukese pärast näib olema?

Sest kodanikuühiskonna kaasamine saab mõttekas olla ainult juhul kui seda kaasatakse protsesside käigus. Siis, kui kõik teemad saab läbi arutada näost näkku! Mitte üks vahendaja ei suuda üksikutel kokkusaamistel (nagu ka avalik arutelu) viia ühe poole ideid ja mõtteid teiseni ja vastupidi! Kui see lähenemine ükskord muutub, vaid siis saab asjadel olla tulemus, mida vajame. 

**********************

06. 03.

Nüüdseks hea uudis, et isegi Rõivas suutis mõistuse koju kutsuda ja lubas midagi mokaotsast. Seega võib eeldada, et AS Lääne Raudtee on läbirääkimistel kuhugi jõudmas.

***********************

22. 03.

Täiendavat infot selgituseks.

-----------------

 

Tere!

Täpsustan planeeringu kohta tehtud ettepanekuid. Valearusaamade vältimiseks selgitan ka seda, miks ma näen asju just nii.

Kindlasti pole tegu mitte mingilgi moel planeeringu pidurdamisega, põhjuseks on hoopis minu ääretult põhjalik lähenemine ühistranspordi probleemidele ja kõigele, mis sellega seondub, külakogukonnast riigi rahade kulutamiseni. Sageli mu ideed erinevad ehk tavapärastest ja need võivad tunduda "ülepakutud". Paraku pean tunnistama, et mulle on korduvalt öeldud üht - et olen lihtsalt ajast ees! Ma ei taha seda näidata kiitusena, kuid tunnen, et tegelikult tihti nii ongi. Lihtsalt.

Lisaks olen väga palju sõitnud ühistranspordiga ümberistumistega, kasutanud "Pargi ja Sõida" süsteemi ning käinud rattamatkadel, tohutult suhelnud inimestega ja analüüsinud meedias ning mujal kirjutatud, kõige kaugemate ja pisemate seosteni välja. Vähe sellest, kõik tegevused (Haapsalu raudtee taastamisele eelnenud osavõtt perroonide renoveerimisest pea kõikides peatustes üle Eesti ja tuhandete kirjadeni ulatunud meilivahetus kõikvõimalike asutustega jt) on välja toonud kõikvõimalikud miinused ja plussid selliste asjade juures, millega paratamatult olen omandanud tohutud kogemused selles valdkonnas. Sellest hoolimata võin nii mõnegi seose siin kirjas esmahetkel "unustada", kuid põhilise panen kirja ja palun neisse suhtudas "fantaasiaga" ehk püüdes erinevaid situatsioone ise "läbi elada".

NIGULA PEATUS.

Eelkõige peab tunnistama, et tegu on peatusega, mis asub hajaasustusega piirkonnas ja seetõttu võib selle vajadus tunduda peaaegu mõttetu. Tegelikult tähendab selle peatuse olemasolu mõju väga paljudele erinevatele asjadele ja valdkondadele. Samasuguseid nüansse on küllaga esinenud mitmete teiste peatustega seoses ning siiani on 100% minupoolsed järeldused osutunud õigeks, nii positiivsete kui negatiivsete tulemuste osas, nt Sõmeru, Sürgavere, Vorbuse, Mägiste, Ollepa jpt peatuste suhtes, mis kõik samuti sarnased peatused.

* "Pargi ja Sõida". Kas keegi julgeb pakkuda, KUI palju oleks selles peatuses süsteemi kasutajaid näiteks aasta peale raudtee käimaminekut? Mina ei julge. Võib ju juhtuda, et sinna pargitakse vaid üks auto päevas, kuid võib juhtuda, et neid on hoopis 41 või 61. Noarootsi suund on niivõrd perspektiivikas (kahju, et pole uuringuid, kui palju sõidab sealt suunalt ennelõunasel ajal Tallinna suunal autosid ja inimesi), et pigem tulebki arvestada kümnete autodega.

Miks Nigula ja mitte Taebla või Palivere?

See on tähtis mitmest vaatenurgast. Taebla rongipeatus asub asulas, Nigula aga otse Noarootsi suuna teeotsal.  Autode sõit Taeblasse (Vana-Taebla) tähendab:

- iga auto puhul lisakütusekulu.

- iga auto puhul lisa ajakulu

- iga auto puhul liikluse tihenemist Vana-Taeblas ning see ei pruugi meeldida üldsegi tolle piirkonna inimestele

- iga sõit s. t juhul kui eesmärgiks on kellegi rongile toomine ning ise autoga edasisuundumine muul suunal duubeldab sõidetud kilomeetreid ja ka lisab lisakoormuse liiklustihedusele Taebla puhul.

- iga (tellimus)bussi puhul kaasnevad kõik need samad probleemid.

- võimalike bussidega teostavate juurdeveoliinide puhul jälle samad probleemid, kõigele lisaks tähendab see liinibusside puhul lisadotatsiooni. Juurdeveoliinid on äärmiselt tõenäosed raudtee käivitumisel, nende sagedust jm on praegu võimatu ette ennustada.

 Pean siin mainima asjaolu, et iga vale otsus võib kaasa tuua kellegi rahulolematuse, ükskõik millega seoses. Nii toon veidi äärmusesse kaldudes "musta" näite. Kuni probleemid ei ületa mingeid piire, ei pruugi rahulolematus (kaebused rahu rikkumise ja saja muu asja pärast) väga silma torgata. Kui aga juhtub Vana-Taeblas näiteks avarii (uskuge, sülitan kolm korda üle õla) ja on kannatanuid, näiteks kohalik jalutaja (laps), siis võib olla kindel, et suurenenud liiklustihedus satub väga suure tähelepanu alla! Normaalsed lahendused ja mõtetstatud lähenemine võimaldabki selliseid asju minimeerida.

* (Ratta)matkajad.

Rattamatkajate põhisuund sealkandis on Noarootsi.

Jällegi, lisakilomeetrid, ajakulu jpm, mis kõik matkajatele teps mitte meelepärane pole. Tegelikult on iga km oluline ka kohalike ratturite suhtes, kes soovivad rongile tulla Noarootsi suunalt

Taeblas ei ole bussipeatust jaama juures, küll aga on olemas Priguldi peatus Nigula rongipeatuse lähedal, seegi tähendab erinevaid seoseid.

Lisaks eelnevale võib tekkida veelgi erinevaid põhjusi ja põhjendusi, näiteks pääs ("endisesse" koolimajja) jpm.

Kui planeeringus jätta välja Nigula peatus, siis hilisem soov seda lisada võib osutuda palju keerukamaks ja ka kallimaks. Arvestama peab ka sellega, et peatuse olemasolu ei tähenda kõikide rongide peatumist seal, selle paneb paika juba elu. Ja kindlasti mõjutab kohalikku elu (ka kinnisvaraturgu, töölesõiduvõimalusi jm) peatuse olemasolu või selle puudumine. Peatust on palutud ka kalmistu läheduse tõttu sellele.

Väga oluline on siin ka peatuse NIMI.

- NIGULA - segadust võib tekitada sarnasus valla nimega, kuid samas võimaldab kasutada sama nime ka võimaliku peatuse juurde tekkiva bussipeatuse nimena (ühine nimi on oluline).

- LEEDIKÜLA - juhul kui siiani puudub ega ei plaanita sellenimelist bussipeatust teises kohas.

- PRIGULDI - sarnasus lähedaloleva bussipeatusega, kuid segadus tekib, kui rongipeatuse juurde tehakse "oma" bussipeatus.

HAAPSALU - ROHUKÜLA

Tegelikult on sama lugu ka võimaliku peatus(t)ega sellel jaamavahel. Ma pole kursis põhjalikult kaugema perspektiivi planeeringutega näiteks võimalike elamurajoonide tekkega jm, seega pakuks välja, et mõlema ülesõidu puhul, mis asuvad Kiltsi lennuvälja läheduses, tuleks planeeringusse sisse märkida ja arvestada kaasnevaga, kui PERSPEKTIIVSED PEATUSKOHAD! Siingi tuleb vaadata asjadele väga kauge perspektiiviga. Mis saab Kiltsi lennuväljast? Kas piirkonda võivad lisanduda terviserajad, turismirajatised ja palju muid võimalikke asju? Või julgeb keegi väita, et sealkandis ei teki mitte mingisuguseid (massi)turismiettevõtmisi ja rajatisi?

RISTI.

Olen eriarvamusest Risti perrooni asukoha suhtes korduvalt arvamust avaldanud, kuid suureks kurvastuseks tunnen, et ei ole süvenetud põhjalikult kahe olulise vaatenurga alt - liiklusohutus ja ühispeatuse põhimõtted. Nende mõlema puhul on hulganisti näiteid teistest peatustest üle Eesti, alates siis ohutusest kuni rahalise kokkuhoiu aspektini välja. Oma arvamust muuta saan vaid siis, kui keegi selgitab ja tõestab piisavalt hästi ja põhjalikult, et samad asjad on võimalikud teha ka perrooni puhul, mis asub teiselpool ülesõitu. Või siis julgeb öelda, et pidev teeületus on ohutu ja ei suurenda mitte kuidagi liiklusohtlike olukordade teket. Rääkimata ümberistumiste ebamugavuste põhjendamisest.

HAAPSALU

Pean tunnistama, et mitte kuidagi ei ole võimalik toetada Raudteemuuseumi seisukohta, nagu peaks rongid peatuma jaamast hoopis kaugel. Haapsalu on piisavalt suur koht selleks, et jaamahoones oleks kaasaegne ja reisijasõbralik teenindus ja see on mitte topelt- vaid mitmekordselt oluline juhul kui bussidele lisanduvad rongid. Põhimõtteliselt, mitte mingisugust õigustust sellisele variandile ei ole.. Muuseumieksponaatide jaoks on jaamas piisavalt ruumi.

Teine nüanss, mis sellega kaasneb, on seesama rongide vastuvõtu- ja ärasaatevariant olemasoleva perrooni juurest, nii Tallinna kui Rohuküla suunale. Ka siin tuleb vaadata väga tugeva perspektiivitundega tulevikku, seega on vajalik ka tupiku olemasolu teiselpool ülesõitu, koos pöörangute jm, nii nagu olen sellest ka varem kirjutanud. Ka selles suhtes, et me ei saa välistada kunagi tekkivat vajadust pikendada raudteed Õhtu-Kaldani ja kaugemalegi. Kasvõi vägagi kaugemas tulevikus, otsepööre Rohukülla oma konfiguratsiooni tõttu kas välistab selle või muudab võimaliku ümberehituse taas kordi kallimaks.

Seega, ootan positiivset suhtumist või põhjendatud äraütlemist, aga see peab olema ka piisavalt asjatundliku "komisjoni" poolne põhjendustega äraütlemine.

Haapsalu raudtee peab taastuma parimana võimalikust

Muuhulgas lisan märkuse ka Allikmaa küla suhtes. Trassi õgvendada on võimalik ka vastupidi, mitte viies trassi majapidamistele lähemale, vaid pikendades kõverat Nigula suunal, muutes kaare suuremaks ja laugemaks.

Lugupidamisega

***********************

2 comments:

1. 
   AnonymousFebruary 22, 2016 at 1:18 PM

   Tere!
   
   Liiprisaade lubas Facebookis, et täna näeb sellest ülekannet. Kus see on? Miks ei suuda te ise tagada piisavalt selget infot, kus ja millal siis seda näeb? Ise käite saadet tegemas, aga siin kirute, et teised ei suuda midagi ära teha.

   Reply
2. 
   Neeme SihvFebruary 23, 2016 at 8:50 AM

   Tänud, Anonüümus!
   
   Kahjuks ei ole ma saate meeskonnas ning ei saa kuidagi Sinu pahameelt leevendada. Olen püüdnud selgitada hea ja põhjaliku informatsiooni vajadust, kuid enamasti on see tühja jooksnud. Sellest hoolimata tunnen ennast süüdi, et saade kuidagi põhjustanud pahameelt.
   Täpsemaid selgitusi on ehk võimalik saada (kui on), kui pöörduda saate produtsendi poole.
   Parimate soovidega
   HRT