RE raudtee vastu, Õhtulehe naljajutt Elronist ja Värska spa peresõbrali. Juuni 2015

Wednesday, June 3, 2015

Lääne Raudtee versus otsustusvõimetus?

Tegelikult on see, ärimeeste tehtud AS nii ülikõva üllatus, kui ka väga mitme nüansiga oodatud asi. Parim on ehk asja juures see, et ärimehed tõestavad, et raudteed on vaja, seda ei suuda aga mõista riik ega suur osa poliitikutest! Hea aga seegi, et ärimehed mõistavad, mis on oluline! Kindlasti on asjal nii plusse kui miinuseid. Tagamaid saame vaid aimata. Juhul, kui tehakse valmis vaid lõik Turbani (kusjuures üldjuhul peaks tegema lõiguti valmis esimese jaamani, aga keegi pole kindlaks määranud, kas Turbasse tuleb jaam või mitte), ei saa riik hiljem tõenäoliselt teha vajadusel Haapsaluni. Sest oleks ju naljakas, kui vahel oleks mõni km eraraudteed!? Kas erafirma üldse edasi teeb ja millal, on juba iseasi!

Sel ajal kui paljud näevad, et riik peaks tagasi võtma Edelaraudtee infra, tekib uus eraraudtee? Kui eeldatavalt pidavat aastane Haapsalu raudtee ülalpidamiskulu olema 1, 5 milj ja umbes sama maksab riik praegu just ca 60 km raudtee toimimise eest Edelaraudteele, tekivad küsimused numbritest! Ei tasu ju ehitada asja, millest ei tule kasumit, kasvõi laenu tagasimakseks on vaja üksjagu raha!?

http://online.le.ee/2015/06/03/minister-michal-kusis-riisipere-turba-raudteeloigu-taastamise-kohta-lisaandmeid/

Mina eelistan esimese asjana, et rongid sõidaks. Teisena eelistaksin raudtee olemist riigi käes. Sest eraomaniku asi on maksumaksjale enamasti kallim. Kui aga toimib asi eraomaniku käes, olen ka sellega nõus.

Siin aga ei tohi unustada olulist asja - riigi asi on mõelda kõigele, regionaalpoliitikast kõige erinevamate seosteni (vaata ühispeatused jpm), ärimehe jaoks pole selleks mingit kohustust! Ja kui RE plaanib niigi leida porganditele eraoperaatori, siis.... ma ei ole liberaal ja lollusi ei taha. Sest ise pean need lollused kinni maksma.

Eks näis, kuidas asjad arenevad! Igal juhul on see, et selline AS loodi, tore ja rõõmustav uudis.

Minu sõit läks aga Taeblasse ja Haapsallu, et osaleda trassi planeeringu avalikul arutelul, teemaks ka keskkonnamõju. Tühjas rongis ainsa reisijana väljusin Riisiperes ja hääletasin edasi. Et jõuda õigeks ajaks arutelule. Õigemini üritasin hääletada! Olen aga vist nii vana, et keegi ei peatu, haha...

Läksin edasi siis bussiga.

Koosolek oli asjalik ja positiivne, tekitades optimismi. Hea, et AS Lääne Raudtee teeb koostööd Rein Riisaluga. tasub loota, et nad leiavad ka head nõuandjad, sest ainult ametnike toel kaugele ei jõua, vaja on ikkagi ka neid, kes reaalset elu näha oskavad. Riisalu muidugi on selles suhtes hea valik, aga sellest ei piisa. Eks näis, kas nad oskavad aganaid sõkaldest eraldada, esialgu jään pessimistiks. Kui ärimehi suudavad ära võluda "asjaliku moega ametnikud", siis head nahka sellest ei tule....

Tühjus....

Ellamaa ülesõit paistab. Homme kirjutan pikemalt siit edasi, ülesõidud oli üks oluline osa aruteludest, aga teemasid oli palju rohkem!

Nõndaviisi. Korra selgitan veel Ellamaa peatuse tagamaid. Seegi peatus on planeeringus sees ja see ka loomulik. Küsimuse alla jääb aga esialgu asukoht. Kui ehitada vanasse kohta, siis see on plussiks mingile osale sealkandis korterelamutes elabvatest inimestest, ga ümbruskonnas on rohkemgi inimesi. Kes elab kaugemal Haapsalu maantee ääres, siis nende jaoks pole eriti oluline, kas tulla vanasse asukohta või ülesõidu juurde. Kusjuures ülesõidu juurde saab ka bussiga, seega on ühistranspordi ja mugavuse koha pealt see asukoht olulisem ja bussiga seonduvad veelgi kaugemal elavate inimeste võimalused.

Mainin kohe ära, et kuna ka Tervisetee on väga paljude jaoks ülioluline asi, siis koosolekutel ütlesin välja, et raudteetammil oleva ballasti ja pealiskihi saab ja tulebki ära kasutada tunduvalt soodsamate kergliiklusteede ehitamiseks (võrreldes asfalteeritud kergteedega). See ju kordi odavam ja ka looduslikum. Nii saab vajadusel teha tee raudteega paralleelselt vana peatuseni (ka Valgejärve juurde minemiseks?), sealt maanteeni ja maanteelt ülesõiduni. Teoreetiliselt peakski tammi killustikust jätkuma pikema tee jaoks ehk lausa 1 km tammi = 3 km kergteega?

Selgitasin seda tagamaad ka sp, et järgmisel pildil on näha Nurga Puukool. Samamoodi võib rohkemgi tekkida ettevõtmisi ja nendenigi võidakse tulla, rohkem kui arvata oskame, rongiga! Seega ei tohi selliseid asju alahinnata. Nagu ka lähedalolevat tanklat, kus matkaja enne rongile tulekut saab einestada jms. Ei saa ju mitte mõelda ka selliste kohtade tegijatele, sest nemadki vajavad kliente. Muidugi ei tähenda see, et kohalikud elanikud olulised ei ole, vaid see on teema mõtiskluseks.

http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1357

Kindluse mõttes viskan alati pilgu ka kõrvale, et ehk on näha ..... seal kasvõi mõnda riigiametnikku või poliitikut, kes tulnud vaatama elu Eestimaal, aga paraku on pilt ikka selline....

Muide, meil on 101 rahvasaadikut ja Estland Production on kutsunud neid kuu lõpus rongisõidule Riisiperesse ja üksiti ka kohapeal veidi ringi vaatama. Vaatame, vaatame....

Kohal oli üksjagu tegelasi, paraku ei tule üldiselt kohale tavainimesed. Kui ikka midagi tahetakse, tuleb tulla. Kui ei taheta hiljem virisema millegi üle hakata, tuleb tulla. Arvestama peab ka sellega, et kohaliku arvamus on oluline ja vähe sellest, see annab ka lisateadmisi tegijatele!

Ülesõidus on omaette probleem ja väga oluline. Ütlen kohe ära, et ohutusest rääkides võib alati läheneda asjale uudselt (või kellegi jaoks tavapäraselt), et ehk ülesõitude tõkkesüsteem lahendada kindlamalt!

Aga mis on siis ülesõitude puhul probleemiks? Osa neist lähevad kindlasti sulgemisele (isetekkelised jm), osa jäävad kindlasti alles ja osa on kaalumise all (skeemil mustalt). Ülesõitude ehitamine on muidugi omaette kulu, aga samas pole see mitte mingilgi moel selline kulu, mille pärast peaks neid massiliselt likvideerima.

MKM aga millegipärast räägib uuest raudteeseadusest, mis ütleb:

Siin tekib nüüd mitu vastuolu.

1. Punkt, mis keelan I või II kat raudteeületuskoha ehitamise, on veel mingil määral mõistetav, sest lähtub liiklus tihedusest. Aga siiski, kui seadus ei näe isegi ette "turvalisema tõkkesüsteemiga ülesõitu", siis tuleb Ellamaale ehitada viadukt? Nohjah, minu arust piisaks ka KORRALIKUST samatasandilisest ülesõidust. Aga ehitagu siis pealegi...

2. Täiesti mõistetamatu on aga nõue, et "keelatud on rajad ülesõidukohta lähemale kui 2 km OLEMASOLEVAST ületuskohast või ERITASANDILISEST ületuskohast"!

*Esiteks ei ole sellel punktil mitte mingisugust ratsionaalset põhjendust! Võimalik, et sellise punkti lisamisel on lähtutud hirmust, et KUSKIL keegi nõudis uue ülesõidu rajamist.

* Riisiperest kuni Rohukülani ei ole praegu olemas mitte ühtegi OLEMASOLEVAT ülesõitu.

* Kui ehitatakse raudtee, siis ei saa see punkt olla vastavalt eelnevale punktile mingisuguseks takistuseks.

Seega jätame selle punkti kõrvale, seda enam, et reaalne olukord peaks ikka lähtuma kohalikust eripärast, mitte mingisugusest arusaamatu mõttega seadusepunktist. Päris lolliks ei saa bürokraatiaga ka ikka minna.

Omaette probleem on 2. punkt. Kui ka see peaks kehtima (mille pärast on selline punkt üldse olemas?), tekib probleem Turba jaama taastamisega. Muidugi võib jaamateed ehitada ka hoopis kaugemale, see aga muudab ebamugavaks reisirongide peatumise ja üksteisest möödumise jms asjad. Ülesõit jaamades ei tohiks olla mingisugune probleem, eriti kui need asuvad kohtades, kus neid ei saa sulgeda ka näiteks pikk kaubarong.

Üldjuhul aga peabn ma õigemaks jaamade ehituse Ristile ja Taeblasse. Nende asukoht sõltub aga kaubaliiklusest. Kuigi praegu eeldatakse, et kaubavedu sel raudteel ei teki, siis on see lootus küll naiivne ja eksitav. Iga omavalitsus ja kõik asjassepuutuvad peavad arvestama jaamade asukoha määramisel sellega, kuhu VÕIVAD tulevikus tekkida ettevõtted jm, mis võivad vajada laadimisestakaade jmsIgatahes on selge, et ükskõik milise ülesõidu (11, 14 ja 15) sulgemine tekitaks ebamugavusi kohalikele, rääkimata operatiivteenistuste juurdepääsust. Ning iga ebamugavus rikub elukvaliteeti, head lahendused aga võivad tähendada hoopis kohaliku elanikkonna kasvu.

Ja veel üks oluline nüanss- Nigula (Leediküla) peatus peab kindlasti tulema. Muidugi peaks seal piisama 35 või veidi pikemast perroonist.

Haapsalus toimuvad tööd tänavavalgustuse kaasajastamisel.

Parajasti oli aega teha väike lõuna, seekord Laternas. Pelmeenid olid maitsvad, naabrid tundusid ka söögiga rahul olema.....

Haapsalus on hea, inimesed muudavad linna ja loomulikult kodusid aina ilusamaks. Seda on alati meeldiv näha.

Haapsalu suur probleem on pööre Rohukülla. Minu jaoks ei tohi olla prioriteediks veidi kallima variandi eiramine. Peatuse teke Õhtu-Kaldale hoolimata sõidu mõningasest pikenemisest (ajaliselt) Rohukülla peaks olema prioriteet, hoolimata linna vastuseisust ja ehk ka mõningate elitaarsemate sealkandis elavate inimeste vastuseisust. Suuremat pilti tuleb näha, nagu ütleb peaminister. Oluline on mugavus, reisijate pääs kesklinnale lähemale, imeline vaade rongist Eeslahele (maailmatu turismiväärt vaade!) jms on piisav!

Rääkimata sellest, et otsepöörde puhul ei saa kasutada olemasolevat katusega perrooni, mis on samuti tegelikult äärmiselt ebameeldiv perspektiiv. Lisaks on vaja ka jaamateid manööverdamiseks, vedurite ümbersõitmiseks ja tegelikult ehk lausa kolmnurka rongide ümberpööramiseks, Pikenduse puhul on see kõik lihtsam.

Kindlasti pean ära mainima maavalitsuse väga hea tegutsemise! See on kiiduväärt!

Mis siis ikka. Koosolekud said läbi ja linna peale!

Suvi on käes, järjest avatakse terasse!

Kuid üks asi linnas häiris. Häiris nii kõvasti, et.... sõnu ei ole!

Eurorahade toel renoveeritakse tänavavavalgustust. Kuid kuidas? Olen juba korduvalt kirjutanud (ja teavitanud ka Haapsalu linna), et tuleb valida tänavad, kus on ÜLDSE mõttekas püstitada neid suuri valgustusposte ja valgustada SÕIDUTEED! Ja ometi on linnaisadel (ka MKM-i inimestel jt) täiesti ükskõik ning jätkatakse lauslollusega! Panna seesama valgustus ka Karja tänavale - tule taevas appi!!! Siin, kus on vana aja hõng eriti oluline, on vajalik MAJADE KÜLJES OLEVA KÕNNITEEDE VALGUSTUS!!! Mitte need jubedad, ohtlikud, maitsetud ja kulukad valgustuspostid! Pildil on näha, et hea lahendusega valgustid likvideeritakse. Mis eripära siis üldse sellisele tänavale jääb? kas ILU ei tähenda enam üldse midagi? Mõlemal pool tänavatel valgustus majade küljes olnuks kordi odavam, ka ülalpidamisel! Tõsi, ehk vajanuks see seadusemuudatust, aga elementaarne mõtlemisvõime ja mõistmine ei tohiks meil veel kadunud olla.

Pääkimata ohutusest. Kõnniteed on niigi kitsad, munakivisillutise tõttu liigutakse palju siiski nendel, ka lapsed ratastega ning lapsevanemad vankritega. Igasugused postid on aga vaid ebamugavust tekitavad, ka talvise hoolduse puhul jm ajal.

Kas raha (tulgu see või seinapilust) matmine mõttetutesse asjadesse on ikka normaalsus?

Selline tühjus kuurortlinnas, kuhu puudub normaalne ja mugav ligipääs, on see ikka normaalne?

Tegemist oli vist mingite parimate kultuuriplakatite näitusega või millegi sellisega.

Siiski leidus ka neid, kes tundsid, et Haapsalus on hea! Aitäh neile, et nõustuti "poseerima", näitamaks, et ongi hea!

Ja hoolimata tühjusest elu areneb! Siia riiulisse peaks peagi tulema uued kaubad! Mis, jäägu hetkel veel saladusse!

Aga rahvast liikus hoolimata ilusast ilmast tõepoolest vähe! Võiks olla hoopis teisiti....

Romantilist tunnet on aga ikkagi. Eks omamoodi romantika ole seegi, kui inimene on inimesest natuke kaugemal. Pole see ju siiski alati nii....

Sest vahel saab romantilise tunde ka mingil hetkel üksi olles!

Sattusin peale ka prooviesinemisele ja imeline oli tegelikult kuulda Hanna-Liina Võsa esinemist! Õhtul oli ka väike kontsert, kahjuks aga osavõtjate arv väike. Üks põhjus on kindlasti ka piletite hinnad. Inimesed ei ole enam maksevõimelised piisavalt, et käia nii paljudel üritustel kui tahaks. Lihtsalt ei ole. Ehk tuldaks vähemalt kaugemaltki, kui oleks võimalusi? Kahju, väga kahju....

Päeval olid aga siin tegutsenud "vampiirid", kindlasti oli vereloovutajaid siin üksjahgu ja seegi on tore!

Kas erirongid (vanade nostalgiarongide baasil?) poleks siingi mõõtekad? Või on ees ootamas jälle ummikud linnas? Muidugi on! Erirongid oleks aga selletasemelisel kontserdil väga olulised, ehk isegi Riia ja Peterburi elanikke silmas pidades!

Hermannuse majast on saanud Herman`i kohvik!

Smuuti oli aga hea!

Viinapoodi siin vanalinnas kindlasti vaja ei ole. Lihtsalt ei ole. Eripärane õlle ja kohvi pood on aga hoopis midagi muud! Kahju, kui raha ruulib ja sellises linnaosas tinutamise soodustamine....

Keskel uus Haapsalust pärit õlu. Seni proovimata, aga ehk kunagi ikka....

Aitäh, Haapsalu! Ma tulen taas ja loodan, et iga postitus toob siia külalisi rohkem ja rohkem....

12 comments:

AnonymousJune 4, 2015 at 8:11 AM
Raudtee Turbani -eks ta niisugune poolik lahendus ole. Kuid parem ikka kui mittemidagi.Ma aga kahtlen kas riik sellegagi nõus on, sest maa raudteetammi all ja ümbruses kuulub riigile.Kas see maa müüakse maha uuele omanikule või kuidas ? Elron peaks siis hakkama uuele raudteeomanikule maksma infratasusid, mis ilmselt oleks veel suuremad kui Edelaraudteel, sest vaja on katta ka raudtee ehitamise kulud.

Tegelt oleks tõesti kõige parem kui kõik raudteed oleks riigi käes, kuid paraku - seda Haapaslu raudtee taastamist on heietatud juba 10 aastat ja mitte midagi pole tehtud.

Nii et meie riik ei tegutse operatiivselt, olulisi otsuseid veeretatakse käest kätte nagu kuuma kartulit ja sellises seisus on ainult tervitatav kui erainitsiatiiv asja enda kätte võtab

Üks märkus on veel : ma ei usu, et Haapsalu raudtee nüüd 160 km / h tee peaks tulema, see on oluliselt kallim nii keerukama signalisatsiooni kui ohutusnõuete pärast ja tegu on ikkagi regionaalse raudteega, mitte suure magistraaliga. Minu arvates peaks seda ehitama nii odavalt kui saab , ja nii odavate hoolduskuludega kui võimalik.

Eesti tingimustes vääriks ehk ainult Tallinn-Tartu raudtee upgrade`i 160 km / h kiiruseni ja ka see oleks väga-väga kulukas.

Sedagi me ei suuda me lähiaastatel läbi viia
Reply
Neeme SihvJune 4, 2015 at 10:53 AM
Tänud, Anonüümus!

Ma ei tahaks uskuda, et maa maha müüakse.

Miks midagi tehtud pole, selle eest peaks vastutama eelkõige Reformierakond jt poliitikud, kelle jaoks on oluline lõugu lõksutada, mitte aga rahva ja riigi jaoks midagi olulist ära teha.

Jah, üldiselt olen nõuis, et piisab ka 120 km/h kiirusest, ehk mingil lõigul võib see ka olla 140-160 km/h. Seda enam, et enamus ronge peatuks Riisipere-Haapsalu lõigul enamuses peatustes. Ajavõit ei ole 160 juures eriti suur.
Reply
AnonymousJune 5, 2015 at 9:47 AM
Mina ei saa päris hästi aru miks inimestele tundub just riigi raudtee see õige omandivorm olema. Praegu kus ida-läänesuunaline kaubavedu raginal kokku kuivab - kas on mõtet hoida "hambad ristis" üleval raudteevõrku, et äkki hakkab ikka kaup liikuma? Miks mitte orienteeruda puhtalt Eestisisesle reisiveole? Minu hinnangul toimib praegu eraomandis olev edelaraudtee reisiliiklust oma teedel majandades palju mõistlikumalt ja ökonoomselmalt kui megataristut vägisi üleval pidav EVR.

Reply
Neeme SihvJune 5, 2015 at 11:36 AM
Tänud!

Minu jaoks pole vahet, kes siin sõidan, raudtee terviklikkus on oluline ja eraomanike tegevusi me oleme siin kahjuks juba kogenud. Kui aga veost rääkida, siis peaks samuti olema mitte ainult rongid, vaid ka bussid ja praamid riigi omad. Just sellepärast, et eraomanikku ei huvita mitte miski peale raha, riiki aga PEAB huvitama regionaalpoliitika (sh erinevate ühistranspordiliikide ühildamine, piirkondade areng ja tuhat muud asja). Ei huvitanud see Egelaraudtee omanikke, ei huvita ka Sebe ega teiste firmade omanikke. Tulemus on sel juhul alati viletsam ja maksumaksja jaoks kallim. Muidugi tähendab see seda, et peremees peab olema hea! Ehk et riigiasutuste juht(kond) peab olema parim, mitte kamp tühikargajaid.

Edelaraudteel ma ei näe mõistlikkust küll kuidagi rohkem, aga muidugi ei hiilga tarkusega ka riigiraudtee. Aga VÕIKS hiilata! Just sellest olen ma püüdnudki aastaid kirjutada ja selgitada, KUIDAS HIILATA! Mis parata, kui pole just kõige säravamad helkurid!

Ja kahjuks olen liiga palju näinud Edelarudteed seestpoolt! Et teada. Ma ei taha öelda sellega seda, et seal olnuks kõik läbinisti halb. Kaugeltki mitte. Kuid firma üksi jääb neid seoseid vaadates ikkagi nõrgaks ja ei ole parakui mitte ühe keti üks lüli, vaid ketitu.
Reply
AnonymousJune 6, 2015 at 9:40 AM
Saan aru, et sa hindad era vs. riigi raudteed rohkem läbi rongidega opereerimise prisma. Sinu kogemus pärineb ju samuti rongide eraomaniku (Edelaraudtee AS) pagasist.

Täpsustuseks tahan öelda, et pidasin oma kommentaaris silmas ikka taristut-rööpaid.
Reply
Replies
AnonymousJune 6, 2015 at 9:47 AM
Praegu on Elron ju riigifirma. Kas me näeme siin suurt üle-eestilist ühistranspordi koordineeritust? Miskipärast kahtlen.

Kas rööbaste riigistamine paneks Elroni kuidagi paremini neil rööbastel sõitma? Ka praegu on Elron see kes oma sõiduplaani neil rööbastel ise määrab. Ja edela taristul kulgeb selle kooskõlastamine kordades lihtsamalt kui EVR-i omal.

Kas riigistamine on mingi imerohi, et siis laskuvad taevast alla inglid ja hakkavd kõike targasti juhtima ja tegema? Ei, inimesed on ikka samad kes meil juba on. Riigil pole kuskilt varrukast võtta mingit hulka võimekaid raudteespetse keda riigistatud rööbastele paisata.
Reply
Neeme SihvJune 9, 2015 at 3:13 AM
Tänud kõigile asjalike arvamuste eest!

Loomulikult lähtun ma nii varasematest kogemustest, kui ka üldse eraomandusega seonduvast ja seda siis eelkõige Eestimaa transpordiga üldse. Olgu siis tegemist rongide, busside, praamide või lennundusega ja näen parimat toimimist just koostööst lähtuvalt. Koostööst, mida viimaste aastate või tegelikult aastakümnete jooksul ei ole olnud piisavalt. Seda kogesin eriti teravalt rongipeatuste renoveerimisel, aga ka muude teemade juures., sh erinevate ühistranspordiliikide ühildamisel.

Kuid kindlasti ei ole ma nõus sellega, et meil ei ole võtta paremaid spetsialiste. Sellega ei taha ma kuidagi öelda, et MKM-i ja teiste töötajad ei oleks spetsialistid. On küll. Ja need spetsialistid on tegelikult teada ka otsustajatele, kuid põhiliseks põhjuseks, miks neid ei kaasata on tegelikkuses see, et sel juhul tuleb kardinaalselt muuta suhtumist ja teha hulga rohkem tööd kui praegu! Kahjuks on kadunud oskus näha elu reaalselt, eelkõige lähtutakse avutustest (exceli tabelitest), statistikast ja muudest numbritest. Seda on piisavalt tõestanud Elron ja paljud muud ettevõtmised-asjad-seosed.
Reply
Replies
AnonymousJune 11, 2015 at 8:51 AM
Aga võib-olla ei tahetagi otsustada - http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/11/minister-kristen-michalil-osalus-bussifirmas
Reply
Neeme SihvJune 12, 2015 at 1:42 AM
Tänud!

See muidugi väga väike osalus. Mina usun, et huvipuudus on ikkagi üldisem. Eestimaa ja regionaalpoliitika on vähstele prioriteet ja siiani arvatakse, et tegija oled ka siis kui räägid ametipostil: "Me tahaks, me plaanime, me mõtleme, me vaatame, me arutame....."

*************************************************

Thursday, June 18, 2015

Õhtulehes tore nali Elronist.

Tule taevas appi!

Appi, kus rong on?

http://www.ohtuleht.ee/682160/reisija-suudistab-rongifirmat-rahva-perroonile-jatmises

Ma ei tea, kas süüdistaks ka? Reisijat rumaluses? Eesti Raudteed liiga pika perrooni ehitamises? Vedurijuhti ja teenindajat selles, et nad aknal-uksel ei kõõlunud ega karjunud: "Rongile!!!......"??

Tartus on too katusealune tõepoolest eriline. Ja sellisena kindlasti üks huvitav lahendus ka turisti jaoks, sest on mida, pildistada ja üldse tegemist ilusa asjaga. Tõsi, on mitmet pidi ebamugavust tekitav, kuid mitte oluliselt. Kuigi kohalikud arvavad, et see vahe tunneliava seina ja rongi vahel pole nii kitsas, siis tegelikult siiski on. Kohalik näeb ehk ainult seda hetke, kui rong seisab ja erilist reisijate liikumist ei ole märgata. Samas on saabumisel hetki, kus võib olla üksjagu rattureid-matkajaid ja kogu trään, rattad jms, eriti koos arusaamatuses sipleva "taimedega reisijate" edasi-tagasi liikumine võib tekitada segadust. Ja tekitabki. Sest läbipääs on sel juhul üpris piiratud! Iseenesest on lahendus, kus rong seisab vastava märgi juures, täiesti hea! Ei peagi ju olema vaksalis istudes olema rong alati aknast näha, rongile minnes tuleb ju nagunii õue minna ja siis natuke ringi vaadata! Ning arvata, et kinniolevate ustega rong ei võtagi reisijaid peale.... No tõesti, tule taevas appi!
Ebamugav on pigem ratastega jm selle tunneli kaudu rongile pääsemine, sest trepid jm lahendus teeb just selle väga ebamugavaks!

See kõik aga ei tähenda, et Tartus puudusi ei ole. Infot annavad kioskis olevad töötajad ja vähemalt vanasti olid nad igati abivalmis ning toimekad. Tegematajätmisi on ikka Elroni ja Eesti Raudtee poolt! On olemas valjuhääldid, kust saaks infot anda (olgu siis sellesama kioski töötajate poolt), kokkulepe peaks olema Elroni asi. Või siis Eesti Raudtee jaamatöötajate poolt! Kõik on võimalik, kui tahetakse! Aga just tahtmise küsimus ongi oluline! Ja selline korduv info aitaks kindlasti asju lahendada (siiani pole aga keegi tegeleda viitsinud), nii et süüdi asjades on ikka need, kes asju tegemata jätavad, mitte miski muu.

Ja Õhtuleht võiks muidugi palgata ajakirjanikud, kes tõsiste probleemidega tegelevad. Ja tegelevad niikaua, kuni need probleemid lahenduse saavad. Muide, seesama rongi seismine perrooni otsas on oluline ka just nimelt matkajate ja suurema pagasiga reisijate koha pealt. Tartus on olemas ka parkla, aga ka sellest tulles ei saa otse rongile. On vaja, et esimese asjana MKM ja Eesti Raudtee õpiks oma vigu tunnistama. Juba ammu sai korduvalt välja öeldud, et rattamatkajate, lapsevankriga ja ratastooliga tulijate jaoks on vaja ülekäike. Rongide kiirus on jaamas väike, seega ei tohiks tekkida erilisi probleeme ka ohutusega. Ja ülekäigud perrooni mõlemas otsas lahendaks mitmed probleemid ning ebamugavused. Seda enam, kui rong seisabki ühes või teises otsas. Kusjuures vastava süsteemi väljatöötamine rongide seismiseks tuleks muulgi moel asjale kasuks!

Miks siis on meie ajakirjandus nii mannetu? Ja kas ehk tänu sellele on ka MKM, Eesti Raudtee, Eölron ja väga paljud teised ettevõtted, ametiasutused ja ametnikud nii mannetud? Et neilt ei nõutagi asjade lahendamist ning probleemidega süvitsi lahenduse otsimist? Tegelikult on selliseid artikleid väga masendav lugeda! Jäägu igatahes see 20 eurot koolitusrahaks, ehk toob see mõtlemisvõimet juurde! Natuke on vaja ju ikka liikuda ja ka mõelda!

Heli  /   11:33, 17. juuni 2015

Läksin reedel sama rongi peale ning esimesel pilgul tundus tõesti, et rong seisab eemal ja küll ta mingi hetk siis nö ette sõidab ehk siis kohta, kust ta tavaliselt väljub. Igaks juhuks siiski läksin vaatama ja saingi rongi peale. Vähemalt see vagun, kuhu mina sisenesin, oli selleks hetkeks rahvast täis, vabu kohti oli ehk kümmekond. Seega enamus sõita soovijaid said aru, et rong ootab eemal ja kõik on ok. Need inimesed, kes maha jäid (ning need kes lahmivad asja teadmata siin kommenteerida), ei saa süüdistada küll ainult Elronit, selle töötajate pädevust, rongijuhti ja kõiki teisi, sest kõndida paarkümmend meetrit ja vaadata üle, kas pääseb juba eemal seisvale rongile ei oleks ju kuigi suur vaev olnud. Pealegi kui kogu aeg on rong ees olnud varakult, vahepeal isegi 30 minutit enne väljumist, siis miks ei tekkinud ootajatel kahtlus, et rongi väljumiseni jäänud nt ainult 2 minutit ja rong ikka seisab seal eemal - oleks ju pidanud väike kahtlus tekkima, et rong seisab eemal, kohe-kohe on väljumise aeg ja ju siis sealt eemalt saabki peale. Mis puudutab seda kitsast kohta tunnelihoone ja perrooni vahel, siis see on ikka kitsas küll. Kitsas ei tundu ta siis kui sa oled seal üksi, aga kui sinuga samal ajal tahab siseneda rongi rattaga kodanik, lapsevankriga kodanik, keegi otsustab oma reisikohvriga ühest uksest väljuda ja teisest uuesti siseneda jne., siis on see koht ikka paganama kitsas.

+4 -6 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist

L

lihtne  /   12:18, 17. juuni 2015

selle asja lahendanuks see, kui klienditeenindaja oleks viitsinud uksest välja astuda ja hüüda, et kodanikud, tulge siia (ja rongijuht oleks viitsinud talle öelda, et kuule, seal on grupp kodanikke). Aga muidugi see, et rong jätta seismab perrooni tagumises(!) otsas, no selle peale ikka peab tulema... ja siis pärast külma kalanäoga teistest ootajatest mööda sõita.

+9 -2 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist

U

unustatakse suhtlemine  /   13:55, 17. juuni 2015

Just, inimesed oleks nagu unustanud ära, et nad oskavad rääkida ja sellele probleemile on väga lihtne lahendus. Kuid mitte kellelegi ei tulnud pähe hüüda tunneliehituse juures ootavaile inimestele, et tulge siia, rong väljub siit nüüd !
Rongijuht ei teavitanud, sest see pole tema asi. Piletimüüja ei teavitanud, sest see töö ei kuulu tema palga sisse. Jaamakorraldaja ei teavitanud, seepärast, et...krt seda teab, tema asi on just informeerida reisijaid muutustest rongide töös.
Ja loomulikult ei tulnud ühelegi reisijale pähe, kes ise rongile sai, hetkeks välja tulla ja hüüda, et "tulge siia, rong väljub siit! ". Kui ise peal, siis teised käigu kuradile-see on eestlase suhtumine.

+6 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist

H

Heli  /   12:08, 18. juuni 2015

Jube kahju on, et enamus inimesi on seda meelt, et tänapäeval peavad kõik kõigile kandikul ette tooma ehk siis endal seal kupli all ei pea üldse sutsu olema, et midagi teha. Ikka on kommenteerijad kurjad klienditeenindaja, rongijuhi, jaamakorraldaja ja nüüd ka nende reisijate peale, kes rongile said. Julgen juhtida tähelepanu, et sama perrooni teiselt poolelt ehk perroonilt nr 3 väljub natuke enne Koidula rongi ka Valga rong. Sel hetkel kui mina Koidula rongi peale läksin, seisis ees ka Valga rong ning mingi osa rahvast ootas ka väljas. Kas oleksin siis pidanud peale seda kui avastasin, et Koidula rongi peale pääseb eemalt hakkama väljas istuvaid kodanikke läbi küsime, et millisele rongile nüüd nemad tahavad - kas Koidula või Valga.... et Teie minge nüüd sinna poole ja Teie minge sinna poole. Või oih teie ei tahagi kuhugi sõita.... Olge nüüd!! Püüdkem ikka ise ka hakkama saada ehk siis astuda mõned sammud eemal ootava rongi poole ja kontrollida, kuidas asjalood on. Ei, selleks ollakse liiga mugavad ning oodatakse millal rong kandiku peal nina alla tuuakse.

Teenidaja või teine reisija, kindlasti VÕIVAD nad võimalusel teisi aidata, aga esimesena peaks ikka reisija ISE küsima teiste käest! Ja tõepoolest, kui ikka välumiseni 2 min, siis.....
Tõsi, kummas otsas rong seisab, on muidugi oluline. Küllap siingi tasub asju läbi mõelda, paraku on aga nii, et kui rong tuleb ühelt pool, siis ta peabki üldiselt sõitma märgini "Esimese vaguni peatuskoht"! Tagasisõiduk on ta seega "vales otsas"....

Kunagi ammu-ammu sõitsin ma rongiga Lehtsesse, minu ees väljus mammike suure kotiga ja teine kott jäi tamburisse. No mina abivalmi inimesena tõstsin sellegi maha ja astusin edasi. Aga vaatan, et mammike marsib, kott järgi lohisemas, kaugemale ja ei vaatagi tagasi. Läksin ka edasi ja õnn oli, et rong natuke kauem seisis. Üks mehike tuli tamburisse suitsu tegam ja kus pistis pröökama, et "kott varastati ära"! Ja õnneks nägi seda siis perroonil!....

Vot sulle Juku moodi mutikese vägisi üle tee aitamisest......

Nali naljaks. Ühte tõestab see lugu ühte asja kindlasti. Kuidas tööd raudteel korraldada, selles võib iga pisiasi rolli mängida. Ka Elroni ametnike oskus panna ennast reisija olukorda, paraku just seda oskust kabinetis ei sünni.....

*************************

Aasta peresõbralik ettevõte?

Värska Sanatoorium & Veekeskus

Juba meeldib · 31. mai ·

„PERES VÕIB OLLA LAPSI ROHKEM KUI KAKS“: kui sageli

kuulevad kolme ja enama lapsega pered, et perepileti

ostmisel tuleb osade laste eest juurde maksta. Meie Värska

Veekeskuses enam nii ei tee ja lubame alates 1. juunist kõik

pered – olenemata laste arvust – ühe perepiletiga sisse.

Anname perepiletile tema tõelise tähenduse – see on pilet

tervele perele!

Pildil on Leida Värniku pere Põlvast. Pereema punases

särgis ja järelkasv helesinistes - Marju, Mari-Liis, Triinu-Liis,

Kadi-Liis, Ain ja Roonja-Liis. Varem kulutanuks Värnikute

pere ühele veepargi külastusele üle 50 euro! „See on ikka

üsna kallis ja väga tihti seda lubada ei saaks,“ ütleb Leida. „

Enamikel juhtudel müüakse perepiletit vaid kuni kahele

lapsele, aga peres võib olla lapsi rohkem kui kaks! Meie

jaoks on kõigile üks perepilet osta väga suur kergendus.“

Nüüd saab terve suur pere nautida veepargi mõnusid koos

saunadega vaid 27 euroga! Nelja ja enama lapsega peredel

palume selleks võtta kaasa oma Perekaart. Värska

Veekeskuse lahtiolekuaegu ja teenuste kirjeldusi saab

vaadata siit:http://spavarska.ee/Veekeskus

Lubame suurtel peredel teistega võrdselt elust rõõmu tunda

ja lõpetame paljulapseliste diskrimineerimise. Head

lastekaitse päeva kõigile!

Sügav kummardus!